narracionesMayas.txt
234 KB
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
429
430
431
432
433
434
435
436
437
438
439
440
441
442
443
444
445
446
447
448
449
450
451
452
453
454
455
456
457
458
459
460
461
462
463
464
465
466
467
468
469
470
471
472
473
474
475
476
477
478
479
480
481
482
483
484
485
486
487
488
489
490
491
492
493
494
495
496
497
498
499
500
501
502
503
504
505
506
507
508
509
510
511
512
513
514
515
516
517
518
519
520
521
522
523
524
525
526
527
528
529
530
531
532
533
534
535
536
537
538
539
540
541
542
543
544
545
546
547
548
549
550
551
552
553
554
555
556
557
558
559
560
561
562
563
564
565
566
567
568
569
570
571
572
573
574
575
576
577
578
579
580
581
582
583
584
585
586
587
588
589
590
591
592
593
594
595
596
597
598
599
600
601
602
603
604
605
606
607
608
609
610
611
612
613
614
615
616
617
618
619
620
621
622
623
624
625
626
627
628
629
630
631
632
633
634
635
636
637
638
639
640
641
642
643
644
645
646
647
648
649
650
651
652
653
654
655
656
657
658
659
660
661
662
663
664
665
666
667
668
669
670
671
672
673
674
675
676
677
678
679
680
681
682
683
684
685
686
687
688
689
690
691
692
693
694
695
696
697
698
699
700
701
702
703
704
705
706
707
708
709
710
711
712
713
714
715
716
717
718
719
720
721
722
723
724
725
726
727
728
729
730
731
732
733
734
735
736
737
738
739
740
741
742
743
744
745
746
747
748
749
750
751
752
753
754
755
756
757
758
759
760
761
762
763
764
765
766
767
768
769
770
771
772
773
774
775
776
777
778
779
780
781
782
783
784
785
786
787
788
789
790
791
792
793
794
795
796
797
798
799
800
801
802
803
804
805
806
807
808
809
810
811
812
813
814
815
816
817
818
819
820
821
822
823
824
825
826
827
828
829
830
831
832
833
834
835
836
837
838
839
840
841
842
843
844
845
846
847
848
849
850
851
852
853
854
855
856
857
858
859
860
861
862
863
864
865
866
867
868
869
870
871
872
873
874
875
876
877
878
879
880
881
882
883
884
885
886
887
888
889
890
891
892
893
894
895
896
897
898
899
900
901
902
903
904
905
906
907
908
909
910
911
912
913
914
915
916
917
918
919
920
921
922
923
924
925
926
927
928
929
930
931
932
933
934
935
936
937
938
939
940
941
942
943
944
945
946
947
948
949
950
951
952
953
954
955
956
957
958
959
960
961
962
963
964
965
966
967
968
969
970
971
972
973
974
975
976
977
978
979
980
981
982
983
984
985
986
987
988
989
990
991
992
993
994
995
996
997
998
999
1000
1001
1002
1003
1004
1005
1006
1007
1008
1009
1010
1011
1012
1013
1014
1015
1016
1017
1018
1019
1020
1021
1022
1023
1024
1025
1026
1027
1028
1029
1030
1031
1032
1033
1034
1035
1036
1037
1038
1039
1040
1041
1042
1043
1044
1045
1046
1047
1048
1049
1050
1051
1052
1053
1054
1055
1056
1057
1058
1059
1060
1061
1062
1063
1064
1065
1066
1067
1068
1069
1070
1071
1072
1073
1074
1075
1076
1077
1078
1079
1080
1081
1082
1083
1084
1085
1086
1087
1088
1089
1090
1091
1092
1093
1094
1095
1096
1097
1098
1099
1100
1101
1102
1103
1104
1105
1106
1107
1108
1109
1110
1111
1112
1113
1114
1115
1116
1117
1118
1119
1120
1121
1122
1123
1124
1125
1126
1127
1128
1129
1130
1131
1132
1133
1134
1135
1136
1137
1138
1139
1140
1141
1142
1143
1144
1145
1146
1147
1148
1149
1150
1151
1152
1153
1154
1155
1156
1157
1158
1159
1160
1161
1162
1163
1164
1165
1166
1167
1168
1169
1170
1171
1172
1173
1174
1175
1176
1177
1178
1179
1180
1181
1182
1183
1184
1185
1186
1187
1188
1189
1190
1191
1192
1193
1194
1195
1196
1197
1198
1199
1200
1201
1202
1203
1204
1205
1206
1207
1208
1209
1210
1211
1212
1213
1214
1215
1216
1217
1218
1219
1220
1221
1222
1223
1224
1225
1226
1227
1228
1229
1230
1231
1232
1233
1234
1235
1236
1237
1238
1239
1240
1241
1242
1243
1244
1245
1246
1247
1248
1249
1250
1251
1252
1253
1254
1255
1256
1257
1258
1259
1260
1261
1262
1263
1264
1265
1266
1267
1268
1269
1270
1271
1272
1273
1274
1275
1276
1277
1278
1279
1280
1281
1282
1283
1284
1285
1286
1287
1288
1289
1290
1291
1292
1293
1294
1295
1296
1297
1298
1299
1300
1301
1302
1303
1304
1305
1306
1307
1308
1309
1310
1311
1312
1313
1314
1315
1316
1317
1318
1319
1320
1321
1322
1323
1324
1325
1326
1327
1328
1329
1330
1331
1332
1333
1334
1335
1336
1337
1338
1339
1340
1341
1342
1343
1344
1345
1346
1347
1348
1349
1350
1351
1352
1353
1354
1355
1356
1357
1358
1359
1360
1361
1362
1363
1364
1365
1366
1367
1368
1369
1370
1371
1372
1373
1374
1375
1376
1377
1378
1379
1380
1381
1382
1383
1384
1385
1386
1387
1388
1389
1390
1391
1392
1393
1394
1395
1396
1397
1398
1399
1400
1401
1402
1403
1404
1405
1406
1407
1408
1409
1410
1411
1412
1413
1414
1415
1416
1417
1418
1419
1420
1421
1422
1423
1424
1425
1426
1427
1428
1429
1430
1431
1432
1433
1434
1435
1436
1437
1438
1439
1440
1441
1442
1443
1444
1445
1446
1447
1448
1449
1450
1451
1452
1453
1454
1455
1456
1457
1458
1459
1460
1461
1462
1463
1464
1465
1466
1467
1468
1469
1470
1471
1472
1473
1474
1475
1476
1477
1478
1479
1480
1481
1482
1483
1484
1485
1486
1487
1488
1489
1490
1491
1492
1493
1494
1495
1496
1497
1498
1499
1500
1501
1502
1503
1504
1505
1506
1507
1508
1509
1510
1511
1512
1513
1514
1515
1516
1517
1518
1519
1520
1521
1522
1523
1524
1525
1526
1527
1528
1529
1530
1531
1532
1533
1534
1535
1536
1537
1538
1539
1540
1541
1542
1543
1544
1545
1546
1547
1548
1549
1550
1551
1552
1553
1554
1555
1556
1557
1558
1559
1560
1561
1562
1563
1564
1565
1566
1567
1568
1569
1570
1571
1572
1573
1574
1575
1576
1577
1578
1579
1580
1581
1582
1583
1584
1585
1586
1587
1588
1589
1590
1591
1592
1593
1594
1595
1596
1597
1598
1599
1600
1601
1602
1603
1604
1605
1606
1607
1608
1609
1610
1611
1612
1613
1614
1615
1616
1617
1618
1619
1620
1621
1622
1623
1624
1625
1626
1627
1628
1629
1630
1631
1632
1633
1634
1635
1636
1637
1638
1639
1640
1641
1642
1643
1644
1645
1646
1647
1648
1649
1650
1651
1652
1653
1654
1655
1656
1657
1658
1659
1660
1661
1662
1663
1664
1665
1666
1667
1668
1669
1670
1671
1672
1673
1674
1675
1676
1677
1678
1679
1680
1681
1682
1683
1684
1685
1686
1687
1688
1689
1690
1691
1692
1693
1694
1695
1696
1697
1698
1699
1700
1701
1702
1703
1704
1705
1706
1707
1708
1709
1710
1711
1712
1713
1714
1715
1716
1717
1718
1719
1720
1721
1722
1723
1724
1725
1726
1727
1728
1729
1730
1731
1732
1733
1734
1735
1736
1737
1738
1739
1740
1741
1742
1743
1744
1745
1746
1747
1748
1749
1750
1751
1752
1753
1754
1755
1756
1757
1758
1759
1760
1761
1762
1763
1764
1765
1766
1767
1768
1769
1770
1771
1772
1773
1774
1775
1776
1777
1778
1779
1780
1781
1782
1783
1784
1785
1786
1787
1788
1789
1790
1791
1792
1793
1794
1795
1796
1797
1798
1799
1800
1801
1802
1803
1804
1805
1806
1807
1808
1809
1810
1811
1812
1813
1814
1815
1816
1817
1818
1819
1820
1821
1822
1823
1824
1825
1826
1827
1828
1829
1830
1831
1832
1833
1834
1835
1836
1837
1838
1839
1840
1841
1842
1843
1844
1845
1846
1847
1848
1849
1850
1851
1852
1853
1854
1855
1856
1857
1858
1859
1860
1861
1862
1863
1864
1865
1866
1867
1868
1869
1870
1871
1872
1873
1874
1875
1876
1877
1878
1879
1880
1881
1882
1883
1884
1885
1886
1887
1888
1889
1890
1891
1892
1893
1894
1895
1896
1897
1898
1899
1900
1901
1902
1903
1904
1905
1906
1907
1908
1909
1910
1911
1912
1913
1914
1915
1916
1917
1918
1919
1920
1921
1922
1923
1924
1925
1926
1927
1928
1929
1930
1931
1932
1933
1934
1935
1936
1937
1938
1939
1940
1941
1942
1943
1944
1945
1946
1947
1948
1949
1950
1951
1952
1953
1954
1955
1956
1957
1958
1959
1960
1961
1962
1963
1964
1965
1966
1967
1968
1969
1970
1971
1972
1973
1974
1975
1976
1977
1978
1979
1980
1981
1982
1983
1984
1985
1986
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2026
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2033
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
2051
2052
2053
2054
2055
2056
2057
2058
2059
2060
2061
2062
2063
2064
2065
2066
2067
2068
2069
2070
2071
2072
2073
2074
2075
2076
2077
2078
2079
2080
2081
2082
2083
2084
2085
2086
2087
2088
2089
2090
2091
2092
2093
2094
2095
2096
2097
2098
2099
2100
2101
2102
2103
2104
2105
2106
2107
2108
2109
2110
2111
2112
2113
2114
2115
2116
2117
2118
2119
2120
2121
2122
2123
2124
2125
2126
2127
2128
2129
2130
2131
2132
2133
2134
2135
2136
2137
2138
2139
2140
2141
2142
2143
2144
2145
2146
2147
2148
2149
2150
2151
2152
2153
2154
2155
2156
2157
2158
2159
2160
2161
2162
2163
2164
2165
2166
2167
2168
2169
2170
2171
2172
2173
2174
2175
2176
2177
2178
2179
2180
2181
2182
2183
2184
2185
2186
2187
2188
2189
2190
2191
2192
2193
2194
2195
2196
2197
2198
2199
2200
2201
2202
2203
2204
2205
2206
2207
2208
2209
2210
2211
2212
2213
2214
2215
2216
2217
2218
2219
2220
2221
2222
2223
2224
2225
2226
2227
2228
2229
2230
2231
2232
2233
2234
2235
2236
2237
2238
2239
2240
2241
2242
2243
2244
2245
2246
2247
2248
2249
2250
2251
2252
2253
2254
2255
2256
2257
2258
2259
2260
2261
2262
2263
2264
2265
2266
2267
2268
2269
2270
2271
2272
2273
2274
2275
2276
2277
2278
2279
2280
2281
2282
2283
2284
2285
2286
2287
2288
2289
2290
2291
2292
2293
2294
2295
2296
2297
2298
2299
2300
2301
2302
2303
2304
2305
2306
2307
2308
2309
2310
2311
2312
2313
2314
2315
2316
2317
2318
2319
2320
2321
2322
2323
2324
2325
2326
2327
2328
2329
2330
2331
2332
2333
2334
2335
2336
2337
2338
2339
2340
2341
2342
2343
2344
2345
2346
2347
2348
2349
2350
2351
2352
2353
2354
2355
2356
2357
2358
2359
2360
2361
2362
2363
2364
2365
2366
2367
2368
2369
2370
2371
2372
2373
2374
2375
2376
2377
2378
2379
2380
2381
2382
2383
2384
2385
2386
2387
2388
2389
2390
2391
2392
2393
2394
2395
2396
2397
2398
2399
2400
2401
2402
2403
2404
2405
2406
2407
2408
2409
2410
2411
2412
2413
2414
2415
2416
2417
2418
2419
2420
2421
2422
2423
2424
2425
2426
2427
2428
2429
2430
2431
2432
2433
2434
2435
2436
2437
2438
2439
2440
2441
2442
2443
2444
2445
2446
2447
2448
2449
2450
2451
2452
2453
2454
2455
2456
2457
2458
2459
2460
2461
2462
2463
2464
2465
2466
2467
2468
2469
2470
2471
2472
2473
2474
2475
2476
2477
2478
2479
2480
2481
2482
2483
2484
2485
2486
2487
2488
2489
2490
2491
2492
2493
2494
2495
2496
2497
2498
2499
2500
2501
2502
2503
2504
2505
2506
2507
2508
2509
2510
2511
2512
2513
2514
2515
2516
2517
2518
2519
2520
2521
2522
2523
2524
2525
2526
2527
2528
2529
2530
2531
2532
2533
2534
2535
2536
2537
2538
2539
2540
2541
2542
2543
2544
2545
2546
2547
2548
2549
2550
2551
2552
2553
2554
2555
2556
2557
2558
2559
2560
2561
2562
2563
2564
2565
2566
2567
2568
2569
2570
2571
2572
2573
2574
2575
2576
2577
2578
2579
2580
2581
2582
2583
2584
2585
2586
2587
2588
2589
2590
2591
2592
2593
2594
2595
2596
2597
2598
2599
2600
2601
2602
2603
2604
2605
2606
2607
2608
2609
2610
2611
2612
2613
2614
2615
2616
2617
2618
2619
2620
2621
2622
2623
2624
2625
2626
2627
2628
2629
2630
2631
2632
2633
2634
2635
2636
2637
2638
2639
2640
2641
2642
2643
2644
2645
2646
2647
2648
2649
2650
2651
2652
2653
2654
2655
2656
2657
2658
2659
2660
2661
2662
2663
2664
2665
2666
2667
2668
2669
2670
2671
2672
2673
2674
2675
2676
2677
2678
2679
2680
2681
2682
2683
2684
2685
2686
2687
2688
2689
2690
2691
2692
2693
2694
2695
2696
2697
2698
2699
2700
2701
2702
2703
2704
2705
2706
2707
2708
2709
2710
2711
2712
2713
2714
2715
2716
2717
2718
2719
2720
2721
2722
2723
2724
2725
2726
2727
2728
2729
2730
2731
2732
2733
2734
2735
2736
2737
2738
2739
2740
2741
2742
2743
2744
2745
2746
2747
2748
2749
2750
2751
2752
2753
2754
2755
2756
2757
2758
2759
2760
2761
2762
2763
2764
2765
2766
2767
2768
2769
2770
2771
2772
2773
2774
2775
2776
2777
2778
2779
2780
2781
2782
2783
2784
2785
2786
2787
2788
2789
2790
2791
2792
2793
2794
2795
2796
2797
2798
2799
2800
2801
2802
2803
2804
2805
2806
2807
2808
2809
2810
2811
2812
2813
2814
2815
2816
2817
2818
2819
2820
2821
2822
2823
2824
2825
2826
2827
2828
2829
2830
2831
2832
2833
2834
2835
2836
2837
2838
2839
2840
2841
2842
2843
2844
2845
2846
2847
2848
2849
2850
2851
2852
2853
2854
2855
2856
2857
2858
2859
2860
2861
2862
2863
2864
2865
2866
2867
2868
2869
2870
2871
2872
2873
2874
2875
2876
2877
2878
2879
2880
2881
2882
2883
2884
2885
2886
2887
2888
2889
2890
2891
2892
2893
2894
2895
2896
2897
2898
2899
2900
2901
2902
2903
2904
2905
2906
2907
2908
2909
2910
2911
2912
2913
2914
2915
2916
2917
2918
2919
2920
2921
2922
2923
2924
2925
2926
2927
2928
2929
2930
2931
2932
2933
2934
2935
2936
2937
2938
2939
2940
2941
2942
2943
2944
2945
2946
2947
2948
2949
2950
2951
2952
2953
2954
2955
2956
2957
2958
2959
2960
2961
2962
2963
2964
2965
2966
2967
2968
2969
2970
2971
2972
2973
2974
2975
2976
2977
2978
2979
2980
2981
2982
2983
2984
2985
2986
2987
2988
2989
2990
2991
2992
2993
2994
2995
2996
2997
2998
2999
3000
3001
3002
3003
3004
3005
3006
3007
3008
3009
3010
3011
3012
3013
3014
3015
3016
3017
3018
3019
3020
3021
3022
3023
3024
3025
3026
3027
3028
3029
3030
3031
3032
3033
3034
3035
3036
3037
3038
3039
3040
3041
3042
3043
3044
3045
3046
3047
3048
3049
3050
3051
3052
3053
3054
3055
3056
3057
3058
3059
3060
3061
3062
3063
3064
3065
3066
3067
3068
3069
3070
3071
3072
3073
3074
3075
3076
3077
3078
3079
3080
3081
3082
3083
3084
3085
3086
3087
3088
3089
3090
3091
3092
3093
3094
3095
3096
3097
3098
3099
3100
3101
3102
3103
3104
3105
3106
3107
3108
3109
3110
3111
3112
3113
3114
3115
3116
3117
3118
3119
3120
3121
3122
3123
3124
3125
3126
3127
3128
3129
3130
3131
3132
3133
3134
3135
3136
3137
3138
3139
3140
3141
3142
3143
3144
3145
3146
3147
3148
3149
3150
3151
3152
3153
3154
3155
3156
3157
3158
3159
3160
3161
3162
3163
3164
3165
3166
3167
3168
3169
3170
3171
3172
3173
3174
3175
3176
3177
3178
3179
3180
3181
3182
3183
3184
3185
3186
3187
3188
3189
3190
3191
3192
3193
3194
3195
3196
3197
3198
3199
3200
3201
3202
3203
3204
3205
3206
3207
3208
3209
3210
3211
3212
3213
3214
3215
3216
3217
3218
3219
3220
3221
3222
3223
3224
3225
3226
3227
3228
3229
3230
3231
3232
3233
3234
3235
3236
3237
3238
3239
3240
3241
3242
3243
3244
3245
3246
3247
3248
3249
3250
3251
3252
3253
3254
3255
3256
3257
3258
3259
3260
3261
3262
3263
3264
3265
3266
3267
3268
3269
3270
3271
3272
3273
3274
3275
3276
3277
3278
3279
3280
3281
3282
3283
3284
3285
3286
3287
3288
3289
3290
3291
3292
3293
3294
3295
3296
3297
3298
3299
3300
3301
3302
3303
3304
3305
3306
3307
3308
3309
3310
3311
3312
3313
3314
3315
3316
3317
3318
3319
3320
3321
3322
3323
3324
3325
3326
3327
3328
3329
3330
3331
3332
3333
3334
3335
3336
3337
3338
3339
3340
3341
3342
3343
3344
3345
3346
3347
3348
3349
3350
3351
3352
3353
3354
3355
3356
3357
3358
3359
3360
3361
3362
3363
3364
3365
3366
3367
3368
3369
3370
3371
3372
3373
3374
3375
3376
3377
3378
3379
3380
3381
3382
3383
3384
3385
3386
3387
3388
3389
3390
3391
3392
3393
3394
3395
3396
3397
3398
3399
3400
3401
3402
3403
3404
3405
3406
3407
3408
3409
3410
3411
3412
3413
3414
3415
3416
3417
3418
3419
3420
3421
3422
3423
3424
3425
3426
3427
3428
3429
3430
3431
3432
3433
3434
3435
3436
3437
3438
3439
3440
3441
3442
3443
3444
3445
3446
3447
3448
3449
3450
3451
3452
3453
3454
3455
3456
3457
3458
3459
3460
3461
3462
3463
3464
3465
3466
3467
3468
3469
3470
3471
3472
3473
3474
3475
3476
3477
3478
3479
3480
3481
3482
3483
3484
3485
3486
3487
3488
3489
3490
3491
3492
3493
3494
3495
3496
3497
3498
3499
3500
3501
3502
3503
3504
3505
3506
3507
3508
3509
3510
3511
3512
3513
3514
3515
3516
3517
3518
3519
3520
3521
3522
3523
3524
3525
3526
3527
3528
3529
3530
3531
3532
3533
3534
3535
3536
3537
3538
3539
3540
3541
3542
3543
3544
3545
3546
3547
3548
3549
3550
3551
3552
3553
3554
3555
3556
3557
3558
3559
3560
3561
3562
3563
3564
3565
3566
3567
3568
3569
3570
3571
3572
3573
3574
3575
3576
3577
3578
3579
3580
3581
3582
3583
3584
3585
3586
3587
3588
3589
3590
3591
3592
3593
3594
3595
3596
3597
3598
3599
3600
3601
3602
3603
3604
3605
3606
3607
3608
3609
3610
3611
3612
3613
3614
3615
3616
3617
3618
3619
3620
3621
3622
3623
3624
3625
3626
3627
3628
3629
3630
3631
3632
3633
3634
3635
3636
3637
3638
3639
3640
3641
3642
3643
3644
3645
3646
3647
3648
3649
3650
3651
3652
3653
3654
3655
3656
3657
3658
3659
3660
3661
3662
3663
3664
3665
3666
3667
3668
3669
3670
3671
3672
3673
3674
3675
3676
3677
3678
3679
3680
3681
3682
3683
3684
3685
3686
3687
3688
3689
3690
3691
3692
3693
3694
3695
3696
3697
3698
3699
3700
3701
3702
3703
3704
3705
3706
3707
3708
3709
3710
3711
3712
3713
3714
3715
3716
3717
3718
3719
3720
3721
3722
3723
3724
3725
3726
3727
3728
3729
3730
3731
3732
3733
3734
3735
3736
3737
3738
3739
3740
3741
3742
3743
3744
3745
3746
3747
3748
3749
3750
3751
3752
3753
3754
3755
3756
3757
3758
3759
3760
3761
3762
3763
3764
3765
3766
3767
3768
3769
3770
3771
3772
3773
3774
3775
3776
3777
3778
3779
3780
3781
3782
3783
3784
3785
3786
3787
3788
3789
3790
3791
3792
3793
3794
3795
3796
3797
3798
3799
3800
3801
3802
3803
3804
3805
3806
3807
3808
3809
3810
3811
3812
3813
3814
3815
3816
3817
3818
3819
3820
3821
3822
3823
3824
3825
3826
3827
3828
3829
3830
3831
3832
3833
3834
3835
3836
3837
3838
3839
3840
3841
3842
3843
3844
3845
3846
3847
3848
3849
3850
3851
3852
3853
3854
3855
3856
3857
3858
3859
3860
3861
3862
3863
3864
3865
3866
3867
3868
3869
3870
3871
3872
3873
3874
3875
3876
3877
3878
3879
3880
3881
3882
3883
3884
3885
3886
3887
3888
3889
3890
3891
3892
3893
3894
3895
3896
3897
3898
3899
3900
3901
3902
3903
3904
3905
3906
3907
3908
3909
3910
3911
3912
3913
3914
3915
3916
3917
3918
3919
3920
3921
3922
3923
3924
3925
3926
3927
3928
3929
3930
3931
3932
3933
3934
3935
3936
3937
3938
3939
3940
3941
3942
3943
3944
3945
3946
3947
3948
3949
3950
3951
3952
3953
3954
3955
3956
3957
3958
3959
3960
3961
3962
3963
3964
3965
3966
3967
3968
3969
3970
3971
3972
3973
3974
3975
3976
3977
3978
3979
3980
3981
3982
3983
3984
3985
3986
3987
3988
3989
3990
3991
3992
3993
3994
3995
3996
3997
3998
3999
4000
4001
4002
4003
4004
4005
4006
4007
4008
4009
4010
4011
4012
4013
4014
4015
4016
4017
4018
4019
4020
4021
4022
4023
4024
4025
4026
4027
4028
Le semillero' ti' le iika' jach k meentika', tumen to'on chéen pak'aj iiko'on,
pak'aj nalo'on, pak' jump'íit sandia. Tia'al le marzo' meentik chan semillero.
To'one' k ch'a'ik u lu'umil le ch'akbe'en koolo'. Diez bolsas lu'um, u lu'umil koole',
yéetel jump'éel bolsa abono, u ta' le wakaxo'. Xa'ak'tik preparartik beya', xa'ak'tik
yéetel palae'. Ts'o'okole' pues u taal le k mejen paalal, k atan, yáanto'oni'. U
embolsarta'al ti' mejen bolsitaso'ob. De mejen beytako'obo' u bolsa, quizá de cinco
centimetros yaan le mejen bolsitaso'obo'. Tu láaj chúupla'ajle'. Ku tsolajal bey te'
lu'um beya'. Ku ts'o'okole' ku ts'a'abal u mejen semillase'. Le kan ts'a'abake' le
mejen semillaso' ku jóok'ol. Le kan jóok'e', ku jóoyabta'al, jóoyabta'al. Le kan
náakak tak mes y medioe' tak de treinta centimetros ka'anile' pues ku xa'abla'ajal
túun te' koolo'obo'. Le kan xa'abla'ajak ti' le koolo' túuno' pues legale', le kan káaj,
cada tres dias, cada cuatro diase' ku bin jóoyabil bin. Mientras u nuuk le pak'alo'
túuno' u chan káaj u loolo'obo', ba'altako'ob, mientras u páak'ta'al u lúubul le
ka'anal ja'o'. Le kan lúubuk le ka'anal ja' túuno' pues tia'al u adelantar le cosecha.
Le u masil u je'elo' túun, ma' táan u séeb pak'o'ob tio'obo'. Lekan ku ya'alik u
yóotik u pak'o'obe', to'one' ts'u káajal cosechartik le iiko'. K konik, táan k konik.
Pues ku ya'alik u jaajile' ku ya'alike' k manik ba'ax ti' to'on k'abéet, tumen to'one'
jach u jaajile' mina'an to'on mix jump'éel quincena, mix jump'éel sueldo. To'one'
mina'an mas ti' k áantikbaj ti' le chan cosechao'. Pues jats'uts ba'al, pues u jaajile' ti'
k meentik chan k otochi', ti' tuláakal, k janali', ti' ba'altak ki'.
Pues hay vecese' cuando ma' jach u yokol plagasi', ma' jach u yokol plagasi'
beyo' ma' jach u búulul, ma' tu yúuchul mixba'al ti'e', pues ma'alob. Pues ku
yaantal to'on algo xani'. Ku chan ts'aik to'on jump'íit beyo'. Pero cuando ku búulul,
ku taal le je'ebix le ciclono', ba'altako'ob, jach u destruirtik. Lelo' jach de plano
mina'an. Uláak' ba'ax, wa ku taal teech u yiik'el, ku ts'aik teech mala suerte ku
ts'aik teech acaros, ku ts'aik teech mosquita blanca. Le ba'alo' je'elo'ob wa, ko'ox
a'alik, kex a wojel ba'ax ku kiinsike' le bichoso'ob beyo', le mejentak bacteriaso' te'
beyo', bey u yiik'elo' beyo', wa mina'an teech u tojol tia'al a maanik tia'al a
kiinsko'obe' pues yaan u jach ts'o'oksike'. Yaan u jach kiinsiko'ob le mataso'.
Leti'obe', u vida leti'obe', jach kiinsa'al. Jach de plano kiinsbil u meentiko'obe'. Y
ka p'a'atak le chan matao'… ma' u ts'aik u yich. Mun seguer u kuxtal.
Le ba'axo' je'elo', wa ka manik u ts'aak túun xane', pues wa ma' yéetel hay
veces ku taal uláak' mala suerte ti' ka'anal ja'o' ku ts'aik ja' ti', chokoj ja'. Ku ts'aik
ti' nuxi' k'ank'ubul, ba'alo'ob ti' le pak'alo'. U láaj nik le u le' kex ts'u nuuktak, kex
ts'u náakal cincuenta centimetros ka'anile', pues ku níikil u le'i' pues le pak'alo' ku
ts'o'okol xan ti'. Pero je'ebix ku ya'ala'alo' pues míin yaan oorae', u jaajile', u meyaj
jump'éel chan óotsil máake', jump'éel chan jkoolnáale', jump'éel chan
jpak'ba'alo'ob beyo' pues jach suerteil. Suerte ku taal ti' tumen yaan oorae' yaan
partes tu'ux ku pak'chaje' xane', según to'on ilik beyo', yaan partes tu'ux ku
pak'chajle' le páak'al le iik beyo' mina'an sen iik'el yaan ti'. Tak yéetel u chan p'íit
liquido ka controlartik xan. Ka controlartike', pues je'el u ts'aik teech jump'íit.
Le sandia túun xano', bix k pak'ik le sandiao'? Ka surcartik por surcosi'.
Tak por ejemplo ka sinik por jiilo de cáñamo, ka sinik le jiilo beya'. Wa ma' a k'áat
a sin jiiloe', pues ka xáak'abtik. Yaan máak pues yaan u na'at ti' u meyaji'. Pues u
yojel bix u chan estrategia, u yojel bix u forma le u meyaje'. Pues jan xáak'abtik
cinco pasos cuadradose'. Ku pak'ik le u mejen jump'éel poceta wa ku xúulpak'tik le
sandia, puro beyo'. Le kan náakak u yaak'ilo' tak de metroe', ku fertilisartik. Le kan
ts'o'oke' pues ku náakal tak casi metro y medio wa dos metrose', pues ku pa'ak'al
ichil, ku páak'al nal ichil, surcartik le nal. Le kan tu ya'ala'al u náakal le nal metro
y medio de ka'analilo' pues le sandia ts'u náakal tak a siete, ocho kilos. Le kan tu
ya'ala'al náakal a dos metros wa metro y medio ka'analilo' pues u jaajile' ti' yáanal
le nalo' ti' ku máan u mo'olol le sandiao'. Pues hasta mas ma'alob yéetel le u nal
beyo'. Ku protegertik tumen k'iin. Ma' u séeb te'ejla'alo'ob, ma' u xíikla'alo'ob, ma'
u yúuchul mixba'al ti'ob. Je' tak u béeytal ment cuenta táan u conservarta'al, bey ka
xaanak ma' u séeb k'aastalo'obo'.
Pues letie' je'ela' le meyajo' k meentike' beya'. Gracias beya' t kanaj,
tumen úuch ka'acho', puro nal, puro kool. Ka meentik a kool, yaan k lúubsik le
nukuch k'áaxo'obo'. Pues yaan oorae' ku taal teech k'ank'ubul ti' a nal tun jóok'ol u
yi'ijo'obo'. Ku taal teech k'ank'ubul, hasta chika'an bey mejen bolitas tia'an u
yi'ijo'oba'. Mu ts'aik mixba'al de plano wa puro yóok'ol tuunicho'ob a pak'maj. Wa
ma' alcanzar u fertilizante, ya'ab a gasto yéetel a mejen paalale', pues jaajile', mu
ts'aik mixba'al le mulu'ucho'. Ma' u ts'aik mixba'al yóok'ol tuunicho'obo'. Wa yáam
yáam le tuunich tu'ux ku pak'a'al le graciao', ma' u yaantal. Le oorae', to'one',
gracias pues t kanaj xan le chan meyaj beyo'. Puro ti' le k'áankabo', ti' k meyajo'on.
Mas táan k ilike' u mas chan rendir jump'íit, ku mas ts'aik to'on.
Pero je'ebix ku ya'aliko', yaan máaxo' tsikbaltik to'ono', pues u jaajile'
nukuch máako'obo' ku taalo'ob u náachilo'obo', pues ma'alob consejo ku taasik
to'on. -Ma' bin kiinsik le nukuch k'áaxo', nuktako'obi'!- Y jaaj xan. Teene' ts'in
ts'aik cuenta jaaj, campesinoen xan. Pero jaaj ma'alob ba'ax ku ya'aliko'. Tumen
wa k láaj lap'ik, láaj kiinsej nukuch che'oba', tu'un ku na'akal le ch'íich'o'ob
janalo'? Tu'un ku janal le ba'alche'ob xano'? Je'ebix le jaaleb, je'ebix le tsuub,
je'ebix le kéej, que tuláakal, je'ebix le baacho', que láaj kuuts, tuláakal le ba'alo' ku
kuxtalo'ob k'áaxo'? Pues wa ka p'áatak láaj mina'an che' tumen leti'ob tu'ux yaan u
k'áaxo'ob nuuktake' pues leti'obe' ti' mas uts u t'aano' tia'al ku bin kuxtali', ku
refrescarkubao'ob xani'. Ti' mas jats'uts u yiliko'ob. Y mas jats'uts xan, jach jaaj.
Pues le ba'alo'ob je'ela' pues ma'alob ba'ax ku ya'ala'al to'on. Tumen u
jaajile' ka'ache' yaan máaxe', wa jach óotsilil máake', tun kiinsik yaan oora cien
mecates kool, yaan máake' tun kolik ciento cincuenta kool. Yaan máak u jaatso'ob
te' in naats', in k'ajóolo'oba', tak ochocientos mecates kool al año. Pues imagínate
tak diez años, quince años, buka'aj túun k'áax, buka'aj túun hectáreas ba'al ken u
k'aaskuntiko'ob! Pues jach chéen leti'ob: que sería uláak' campesino ka k
much'ikba'e'? Pues legale', le k'áaxo' u p'áatal mina'an, le ba'alche'o' yaan u p'áatal
mina'an. Supuestamente pues ku ya'ala'al legale' le k'áaxo'oba' leti'e' le u jump'éel
u pulmón ti' le u yóok'ol kaaba'. Leti' ts'aik u mas kuxtalil te' sijnáalil yaaniko'ona',
tumen u jaajile' pues leti' ademas ya'ab ba'ax ku defenderko'on jaaj. Tumen tak le
chakik'alo' ku taalo'ob ku líik'lalo'obo', leti'e', k'áaxa', leti'e', leti'e' protegerko'on
xan. Ma' u k'uchul t iknal jach ta'aj u fuerte iik'a'. Ma' creertik, le k'áaxo' ta wiliko'
le nuuktako'ob ka'analtako'ob ya'ab u yáanto'ono'. Tak to'on, jach wey tu'ux
yaano'ona', ku defendertiko'on ti' óolal le sen iik'o'. Ma' táan u keetik je'ebix te' jáal
ja'o'. Buka'aj ba'alo'ob ku yúuchul! Buka'aj ba'alo'ob ku destruirtik le ciclono' ken
jóok'oko' tumen mina'an mix jump'éel k'áax mina'an mix jump'éel ba'al
protegertik! Pero to'one', graciase' pues le óolal túun deber k kalantik xan le
k'áaxo'oba'. Wa pakla'ant teen, bey tuláakalo'on jach k k'uchuk kalanta'al, je' u
ma'alobchaj le sijnáalil aaniko'ona'. Beora' pues u jaajile', ya'ab ba'ax ku taal u
tsikbal to'on le nukuch máako' xan te'elo'. Pues leti'obe', jaaj ma' wa tun
meyajko'obi', ma' wa tun kuxkinko'obi'. Pero quizás de por medio ti' u experiencia,
u estudioso', leti'obe' tun yiliko'obe' jach u jaajile' k'abéet le k'áaxo'. K'abéet le
tuláakal le ba'al naturalo' aanik to'on wey Yucatano'.
JORGE: Bix a k'ajóol don Honorato beyo?
AURELIA: Jaaj, in k'ajóol don Honorato ka úuchuk...
JORGE: Bix ts'o'okok a beel yéetel leti'?
AURELIA: Lelo', ti' ku máan bailes cha'an. Jaaj, úuch ka'acho' k máan te' bailes ku
yúuchulalo'obo'. Pues bey úuchik in kajóoltik leti'o'. Je'el tu'uxak k máan cha'an
úucho'. Como, je'ebix tak bejla' ku yúuchul fiesta te' jTs'iu, te' xTixmehuac,
Chaksink'in. Como bey ku, este, leti', k máan te' cha'ano', pues ti' tin k'ajóolti'. Tin
k'ajóolte', ka u t'an… bueno, ka jo'op' u k'áatik wa je'el u ts'o'okol in beel yéetele'.
Ka tin wa'alaj ti'e' pues je'el, je'el in síikinbaj ti'e'. Pero, uláak' tiempo. Te' dos años
tin wa'alaj. Ka ti' síijinbaj ti'. Pues tu páak'taj le dos añoso', ka ts'o'ok in beel
yéetel. Ts'o'okol beel tin meentaj yéetel, ts'o'okol beel in meentmaj yéetel, ka
taalen waye'. Tumen teene' banda xMehuac yaanen ka'achi'. Ti' yaano'on banda
Xmehuace'. Ti' yaanen ti' jump'éel kajtali', ti' yaanen.
Ma' wa tin síijinbaj, ka luk'eni'i', ka jtaalen. Taasa'aben way Timule', tumen
leti'e jach way Timule'. Leti'e', jach way Timul u taal leti'e', u kaajalo'ob. De por sí
waye'. Tumen le don Honoratoa', u tiyo'obe', leti' le u yuumil le kajtalil waya'.
Don… animáas Don Alejandro Chable', jach u tia'alo'ob le kaaja', le lugar way
ka'acho'. Leti'ob kajkúunsmail le kajtalil way ka'acha'. Le u láaj tia'al le waya'. Le
kajtalila' ya'ab u ejidoil. Tumen leti'ob, u abuelo'ob in wíichamo', ti' u taalo'ob
ka'ach Nenela'. Nenela' le yaan te'ela' ti' kaja'ano'obi'. Pero le oora' ka bin úuch
yaanchaj, bix u ya'ala'al teech… ka úuch le politica. Úuch guerra, ku ya'aliko'ob
úucho' ka jtóoka'ab le Nenelao'. Como ayik'alo'obe', ayik'al le u abueloso'ob, k
abuelo'ob beyo', ayik'alo'ob ka'ach ti' le tiempoako', ka jtóoka'ab le leti', le Nenela'
tu'ux yaano'obo', ka áalkabnajo'obi'. Ya'abach ixi'im tóojka'ab ti'o'obi'. Najo'ob de
ripio, tóojka'ab te' Nenelao'. Nuckuch najo'ob, puro ixi'im. Ya'abach wakax yaan
tio'ob, ya'abach k'éek'en yaan ti'ob, ya'ab ba'al yaan ti'ob. Le ka tóokabo'obe', ka
áalkabnajo'obe'.
Le ooráako' pues chéen k'áax le way bina', ka taalo'ob fomentarto'ob le
waya'. Le túun le ts'ono'oto' ti' bin ku yokol u ch'a'ob ja' u yuk'o'obi'. Te' ts'ono'oto'
ti' ku ch'a'iko'ob ja'e' u yuk'o'ob. Je'elo', buka'aj k'iin way chéen k'áax le u oora'o'.
Como mina'an uláak' kaajo'ob beyo' pues náach yaan uláak'e'. Chéen Ts'iu, chéen
te'elo', náachtako'ob beyo', chéen xCáacal, chéen beyo', mina'an uláak' kaajo'ob
naats'tak beyo'. Pues ti' ku ch'a'iko'ob ja' u yuk'o'obi'. Je'elo' ka tu láaj, ka jo'op' u
meyaj leti'. Chéen bey túun le ku ya'ala'al úucho', máan libre wakax.
JORGE: Ma' k'ala'ani'.
AURELIA: Jaaj, ma' k'ala'ani'. Ku bine', ku ch'a'ik. Bey bin, okolbil tu ka'a beetaj
ka'atúul u waakaxe', ka tu ka'a káajsaj u wakax, u ka'a meyajtik waye', jaaj. Je'elo'
ka jo'op' u meyajtik beyo'. Tumen te'elo' ts'o'ok u láaj kíinsa'al u waakaxo'obe'. Ku
ch'a'abal bin, ku ts'o'onla'ajal utia'al jaantbil. Ku ch'a'abale' ku bisa'al Tek'ax. Wa
ma' in wojel tu'ux ku jaanta'al le wakaxo'obo', ku bisa'alo'ob bin. Tuláakal ba'al
yaan ti'obe', ya'ab ba'ax ch'a'ab ti'ob. Despuese', leti'obe', taalo'ob káajal way
leti'obe'. Taalo'ob káajal waye'. Despuese' ka tu mano'ob uláak' k'áaxo'ob, tak u
k'áaxil San Gregorio, u k'áaxil Santa María, u k'áaxil le kajtalil yaan te'ela'. Ya'ab
k'áaxo'ob tu manaj le nojoch máako', le u abuelo' beyo', abuelo to'on, abuelo to'on
beyo'. Je'elo' le o'olal, le túune' úuchuk u kajtalo'ob bey ka p'áato'ob waya'.
To'one' ka taalo'one' le lugar tu'ux yaanena', meent cuenta bey ba'al k
tia'ale'. Tumen utia'al le animáao'ob p'áato', le nojoch máak le don Alejandro
Chable, ku ya'ala'alo' ayik'al máak, jach ayik'al. Le tiempo tumen ma' kíimik ka
oken teen waye'. Ka oken teen ilibtsilil way ichilo'obe' ma' kíimiki'. Ma' kíimiki',
kuxa'an. Pero le nojoch máak le je'ela', jach ayik'al. Le k'íiwik ka wilike'ex yaan
te'elo', ku chu'upul yéetel wakax. Le tu'ux ku yúuchul le xooko', chúup yéetel…
tak le corralo', chuup yéetel wakax. Le ku ts'o'okole' le San Diego te'ela' chuup
ka'ap'éel corral. Nukuch corral, chuup yéetel wakax, u tia'al xan. Tak bin San
Gregorio ya'abach wakax yaan ti'. Ayik'al máak, juntúul máak ayik'al.
Pero como ojéelta'ab juntúul máak ayik'ale'… jump'éel día ti' le día veinte,
in hijo yáax, in hijo..., ma', in hija yáax Katalina, in hija y despuese' uláak' juntúul
in chan hijo Alejandro, u ka'atúulil in mejen paalale' chichan le día ka kíinsa'ab le
animáaso'. Utia'al día veinte de fiesta Ts'iuo', de Tadziuo' día veinteo', leti' ka
kíinsa'ab le animáaso'. Tumen u tuukulmaj u bino'ob bin te' fiestao', ma' jbino'obi'.
Ma' jbino'ob te' fiestao', ka jp'áato'obij. Bey utia'al día quince ti' mayoe' tu
mentajo'ob jump'éel, bueno, novenas u ya'ala'al, tu beeto'ob novenas utia'al u santo
leti'ob beyo'. Tu festejarto'ob leti'ob. Tu kíinso'ob jump'éel nojoch k'éek'en. De
cuatro latas tu beet u mantecail. Le jach cinco días bey casi ti' día veinte ka
kíinsa'abo'ob' leti'obo'.
Je'elo', táan le fiesta Ts'iuo', to'one' bino'on úuchik u festejartik, úuchik u
bautisarta'al in chan hijo, ka jbino'on te' Ts'iu, le día veinte. Le día veinteo', to'one'
jluk'o'on way tempranoe'. Pero le máako', juntúul le señora p'aatal te'ela', como ti'
yaan in tanaj te' banda je'elo', ila'ab bin u k'áatal le máako'obo', ka jbin beya'. Pero
to'one' ma' k ojel máaxi'. To'one' ka jóok'o'on to'one' bino'on. Le máako' tu máan u
yilo'ob jaytúul máak p'áatal waye'. Ka tu yilajo'ob mixmáake', ka j-ok u kíinso'ob
le nukuch máako'obo'. Le ka sáasil ka u'ulo'on to'one', ma' k oojeli'. Le máako'ob
jbino'ob jóok'saj ja'o' ti' le wakaxo'obo', ka ila'abe' kíimen le animáas, ka'atúul. Tu
ka'atúula' kíinsa'abi'. Tu ka'atúula' ti' kíinsa'ab tumen ayik'alo'ob. Ya'abach ts'oon
yaan ti'ob, ya'abach taak'in yaan ti'ob.
Le ichil le naj beya', ripio beya' tu bak'like' ripio beya', beeytakil u pomosil
leche nidoa', puro taak'in. Yaan jump'éel caja ti'obe' yaan kex buka'aj je'ebix le
mesaa'. Buka'aj je'ebix le mesa in wa'alika' nojoch. Yóok'ol óoxp'éel silla kulik le
ba'al beya'. Ma' táan a ch'úuyik, puro taak'in. Pero leti' le taak'in ku ya'ala'al teech
oro, plata leti' le yaan ti'o'. Úuchben taak'ín. Kin wa'alik ti' le animáas ka'acho',
Doña Jacinta, u k'aaba': -Je'ek'abtej ka k ila'aj ba'axi'.- Óoxp'éel candado yaani'.
Kin wa'alik ti'e': -Je'ek'abtej ka k ila'aj ba'ax yaani'.- -Ma' táan.- Ma' táan u ye'esik
to'on, ma' táan. Chéen ku ya'alik teen ka'ache': -P'áateen waye', ki' síijabaj ti' teen.-
Ma' xan táan u yóotik in suegra ka in síijinbaj tu yiknalo'ob. Tumen teene', ka
k'uchukene', u jaajil kin wa'al teeche', tin paalil líik'ikene' juntúul ko'olel ma'
ma'ak'óolen meyaji'. Sáak'óolen meyaj. Ma'atech in wu'uyik in ka'anal kin meyaj.
Temprano k líik'il, ken u ya'ala'al las cinco de la mañana sáan líik'iko'on. Táan k
chupik ja'. Táan k p'o'. Táan k meyajtik ba'axo'ob. Táan k limpiartik k otoch. Ma'
je'ebix bejla'a ku chúunk'intal k líik'il tak míis, tak walkil ma' míistako'ona', ile'. Le
tiempo kin wa'alik teecho', temprano k lik'il meyaj.
Je'elo', kan xi'iken ti' u yiknal le animáas, le nukuch máako'ob, como
ch'ija'antak'obo', kan k'uchkene', táan in míistik u tanajo'ob. Tin p'o'ola'antik u
nu'ukulo'ob. Tin júuntartik u p'o'i', kin bin in p'o'e'. Kin juch'ik u juuch'. Kin
pak'achtik, kin chupik ja' ti'. Kin limpiartik u tanaj. Ku ts'o'okole' kin luk'uli'. Le
kan luk'uken te' tanaj beya', le orako', óotsilo'on. To'one' mina'an to'on. Teene'
mina'an teen yéetel in wíicham. Mina'an teen tumen táant in joók'ol u páayile'.
Todavia mina'an to'on. Kan luk'ukene' tu síik teen manteca. Tu síik teen fab. Tu
síik teen jabón. Tu síik teen centavo. Tuláakal tu síijik teen le nojoch máako',
tumen tin meyaj, tumen tin meyaj, tin meyaj beyo'. In wíicham teene' ku bine', ku
bin ch'a'aj si' ti' le nukuch máako'obo'. Ku meentik kex óoxp'éel viaje si' utia'al u
tóoko'ob tumen ts'o'ok u ch'íijilo'ob. Le nojoch máako' leti'e' ku sáastal ku máan
día ti' yaan te' jool le corralo'. U ch'a'amaj junxóot' che', je'ebix u yokol le
wakaxo'obo', tu yilik túun. Leti' kala'antik. Ku máan día ti' yaani', le nojoch
señorao'. Ahora le u yíichamo', ku bin ich kool, pero leti'e' ku p'áatal te' joolo'.
Buka'aj nukuch wakax ku máan tu tséel, ma'atech u méenta'al mixba'al ti'! Leti'
atendertik le wakaxo'obo'. Ya'abach wakax yaan ti'. Pues mina'an tiempo u
meentik ba'al u jaantej, le yaanik ikil u atendertik le bajun wakax ku yokol beyo'.
Leti'e', mina'an tiempo casi u meyaj. Tarde tak u beetik ba'al u jaantej. Le meentik
túune' uts tu t'aan in bin in meent ba'al u jaantej, tumen le kan taake', ts'o'ok in
meentik ba'al u jaantej.
Ku ya'alike': -Je'el in máatikeche'.- Ku ya'alik: -Tuláakal ba'ax yaan teene',
kin p'atik te'ex kan kíimiken.- Pero to'one' ma' t aceptartaj. A wojel wáaj ba'ax tu
síijaj to'on? Chéen jump'éel ts'oon. Jump'éel recuerdo jp'áat ti' to'on, tak walkil
ts'aka'ana'. Jump'éel ts'oon tu síijaj ti' in wíicham. Ku ya'alike': -Kin síik teech.-
Hasta ku ya'ala'al ti': -Yéey u mejoril le ts'oono'.- Ma' tu yéeyi'. Ka tu ch'a'aj chéen
juump'éel laabe', u p'áatal tak walkila'. Tumen kan xí'ik te' ts'oono', kan u ts'on
juntúul kéeje', ku bisik jump'éel pierna ti' le nojoch máako', jump'éel pierna túun,
puro bey, puro bey.
Je'elo', le ka'aj kíimo'obe', le ka'aj kíinsa'abo'ob kin wa'alik teecho', le ka ok
ilbil le najo', mixba'al. Láaj bisa'ab tuláakal le ba'alo'. Bisa'ab le ts'oono'obe'.
Bisa'ab le taak'in tuláakalo', je'el buka'aje' láaj múulku'uch bisbil. Mixba'al p'áat.
Láaj ch'a'aj le taak'ino', buka'aj taak'in yaan. Jach láaj bisa'abij mixba'al p'áati', jach
chéen le wakaxo'ob p'áato', chéen úulumo'ob, chéen k'éek'eno'ob, chéen ba'alo'ob.
Ka ko'ono'ob, ka uya'ak u tuukulta'al u kaxta'al le máako'ob kíinso', míin ma'
chu'uki'. Despues míin dos años ka jchu'uk le máako'. Le máak kíinso'obo' ti' u
taal, ti' u taal te' baanda, xKa'akalil5 bin. Jach le máako'ob kíinso' ku ya'alik
Ka'akalilo'ob, yéetel juntúule'e wa túun Sotuta bix u taal le juntúul le máaka', te'
baanda beya'. Jaaj, ti' u taal le máako' kíinso'.
Es que ku taal le máako'ob náajal tu yiknalo'oba', ojela'an bix ichil u
yotocho'ob. Ok ku taalo'ob kooli'i. Ku taalo'ob ku meentik. Tumen le nojoch
máaka' ku beetik docientos kool, trecientos kool. Ya'abach kool ku beetik. Le
o'olale' le máako'oba' ku taalo'ob náajali', ku taalo'ob u náajal. Ku meentiko'ob
jump'éel meesi', je'el buka'aj k'íine' ti' ku meyajo'obi'. Pero mientrase', ts'o'ok u
yiliko'ob bix anik tuláakal, ka jtaalo'ob. Jach chéen úuch u taal u yilo'obe' ka tu
kíinso'obe'. Tu kíinso'ob leti'ob. Le máak kíinso' ma' durarnaj u vidae'. Míin jach
dos años ka jkíinsa'abi', ka jkíinsa'abi'. Ts'onbil xan meenta'abij. Ti' u k'ab bin, ti' u
xno'oj k'abil beya', ti' jts'o'oni'. Leti' ka tu láaj a'alaj. Antes ti' u k'uchul oora, ka tu
ki' láaj a'alaj. Tu láaj a'alaj bix úuchik u beetik. Bix úuchik u kíinsik le animáao'.
Leti' kíinsej. U yóok'lal u ayik'alil máake', ku luk'sa'al u vida máak. Yóok'ol u
ayik'alil máak, ku kíinsa'al máak.
Je'elo', le animao' bey úuchik u láaj ts'o'okol ti'. Tak u yaalak'o'obo', ka
p'áat chéen ti' le u sobrinos, chéen ti' áabilo'obo', listo. Ka láaj ko'onij, ka ts'o'ok
beyo'. Beora' p'aatal jach chéen nomas jump'éel k'áax ku ba'ate'elta'al, te'ela',
te'elo'. Le waya' suunaj ejidoe'. P'áat utia'al ejidoil túun, ejido beora'. Beora' p'áatal
chéen jump'éel k'áax p'áatal te'elo', pero láayli' jenak walkil, ma' táan u t'o'oxola'.
Ma' táan u béeytal, láayli' táan u ba'ate'eta'ale', nojoch k'áax le p'áatalo'.
To'one', bey u formail okiken way ichilo'oba'. To'one' ka oko'one',
óotsilo'on. Juntúul máak mina'an to'on mixba'al. Es que in wíichame' tu kanaj
jump'éel vicio. Desde ka oken tu yiknale', jach ku jats'iken. Jach ku loxiken. Kan
taalake' táan u jats'iken. Le in wich beya', ku la'ala'ajik tak in chi' ku la'ala'ajik, kex
tumen mixba'al kin meentik ti'. Kan taake' táan u jats'iken. Tumen leti'e' tu kanaj
jump'éel vicio, bix u yala'al teech, chéen leti' u vida. Je'elo', u ts'o'ok ka in wa'al
teeche', le tiempo táan u meentiko', kan taake', táan u jats'iken. Kan taake' leti'e'
jaats', golpes. Tak in mejen paalal le líik'ilajo'obo', jach ku ja'aja'ats'ik.
Pero y después ti' le je'elo', jump'éel tiempoe' Jaajal Diose' tu yilaj k vida ti'
yaano'on, ti' jump'éel sufrimiento, mina'an to'on. Yaan oora óotsilen yéetel in
mejen paalal, mina'an tak utia'al k jaanti'. Teene' ma' chéen ka in wa'ali', kin bin
meyaj. Kin bin náajal kex tumen ko'olelen. Le kan in wila'aj mina'an, teene' kin
machik in beele', kin bin. Yaan juntúul in tío te'ela', ayik'al xan, kin wa'alik ti'e':
-Tío, yaan wáaj teech meyaj in meentej, yaan wáaj teech jooch in meentej?- Ku
ya'alik teene': -Yaan. Wa a k'áat meyaje', meyajnen. Yaan teen ja'ats' xtóop', yaan
teen ja'ats' k'úum, yaan teen jooch-. Kin júupul jooch. Le kan ts'o'okok in
júuntartike', kin nikkúunsik in jooch beya'. Yaan oora le bey u taal, u láaj u yilo'.
Kin wa'alik ti'e': -Ko'ox a wilej, ts'o'ok u ya'abtal in jooch!- Ts'o'ok in náajal jooch,
ku bo'otiken. K náajaltik nal ti'. K náajaltik bu'ul ti'. K náajaltik iib ti'.
Teen kin bin ilik yéetel in mejen paalal. Le oorako', como kin meentik
jump'éel olla atolillo, kin meentik, in pak'achtik u yo'oche' kin bin. Kin ch'a'ik u
k'áano'obe', kin bin. Kin k'axik te' tu'ux yaan u paasel le nojoch máako'. Kin
k'uchule', teene' kin júupul te' meyajo'. Je'el ba'ax oora bíin suunakene'. In
máanja'anen meyaj, ma' chéen táan in wa'aliki'. U yojel tak le nojoch máako' bix in
máan meyajo'. Ma'atech in je'elel. In meyaj teene', ma'atech in je'elel ti' tuláakal
meyaj beyo'. Je'elo', le ka xu'ul in máan ti' koolo'obe', ka tin ch'a'ajo'oltaj, puro
wak' k'áan, wak' k'áan. Puro wak' k'áan, wak k'áan, ku náakal in wool. Kan in
chúukpajal in wak' k'áan, jump'éel quincena, diez k'áan kin wak'ik, kin k'ubik. Le
kin bin in maan in mercancía. Kin bin maan tuláakal ba'ax k'a'abéet teen, que
ixí'im, que bu'ul, que tuláakal ba'ax k'a'abéet teene' kin taasik. Kin ka'a júupul wak'
k'áan
JORGE: Pero, te' Petoo' ka bisik?
AURELIA: Jum, ma'. Way ku taal ch'a'abil teen, jaaj. Way ku taal cha'abil teen. Kin
k'ubik. Náak in wóol ti' le je'elo', ka jo'op' in wak'ik túun teeni'. Ka jo'op' in
meyajtike', kin bin in konej. Kin wilike' más ku p'atik teen. Le ken in maan… ken
in meent cuatro wa cinco k'áane', kin bin in konej. Tuláakal le Peto in láaj
máanja'anen tu kaajil. Kin láaj máani'. Le kan taakene', kin taasik dos mil, kin
taasik tres mil.
JORGE: Ka beetik algo.
AURELIA: Jaaj. Kin máan beyo'. Ku juntar in chan centavo. Náak in wóol te' ich
koolo'obo', ka jo'op' in kaxtik uláak' ba'al in meentej, jaan. Je'elo', kin wa'alik ti'e'
beyo', beyo'. Ka bin manik in chan mercancía, in manik jumpíit' ba'ale'. Kin manik
tuláakal. Puro beyo', beyo'. Je'elo' chéen kan tin wilej, ts'o'ok in chan juntartik
jump'íit ba'alo'ob. Le kin konik ka wilik beya'. Chéen ti' wak' k'áan u taal, jaaj. Le
in táan taanaj yaan je'el ka wilik je'elo', ma' crertik chéen ti' chan wak' k'áanil
taalja'an.
Kan xi'iken ti' tejidos, como yaan in hija yéetel juntúul óotsil in wilibe',
Rocio', le bix ta wilaj taal te'ela'. Je'elo', ku júupulo'ob wak' k'áan óotsilo'obi',
teene' kin tejer. Le kan in meentik jump'éel tejido, buka'aj ts'aapaba, kin bin in
konej. Tin konik in tejidoe', táan in konik k'áan. Le kan taakene' kin juuntartik u
tojol. Tin jun beyo' tin meyaj, tin meyaj...jaaj in wojel tejer, clasesil tejidos tejidos
kin meentik. Kin meyajtik tejidos. Je'elo', le kan ts'o'ok in meentik le tejidos, bey
túun ku ya'ala'alo', chéen bix úuch in kanik. Tin manaj jump'éel tejidos beya', ka
tin wilaj, ka jóop' in pa'ak, y despuese' ka jo'op' in meentike'. Kin meyajtik. Tin
kanaj tejer, tin kanaj. In wojel le xóokbilchuuy beya', chéen ba'ale' mina'an tiempo
teen.
Je'elo', le ka tin juntartaj jump'íit chan centavo, je'elo', oora tu chan koon,
pak'aj jump'íit iike' listo, ti' meyajpaj le naj je'elo'. Yáax in wotoch je'el le najo',
yáax jump'éel in tanaj je'elo', jaaj. Leti' le tin meentaj je'elo'. Ya'ab meyaj kin
ts'aikinbaj in meentej. Pues gracias ti' Jaajal Dios, kin jóok'ol yéetel. Kin wa'alike',
hasta yaan oora, kin wa'alik ti'e': -Jach óotsilen. Mixtu'ux in ch'a'ik centavo kan
sáasak.- Pero kin wa'alik ti': -Mina'an teen, mix tak utia'al in jaant yéetel in mejen
paal.- Kin wa'alik ti' le paalo'obo': -Il a wilej paale'ex,- ken ti', -Jaajal Diose'
mixba'al dificil ti', pero mix jump'éel día p'áat ma' k janal, yaan u síik to'on ba'al.
Yaan oora kex yaan oora mina'an, jach mina'an. Chéen kan k ile', Diose' ku síik
to'on ti' le díao'. Jaajal Dios ku ts'aik to'on.-
To'one' tak úuchuk u cambiar in vida yéetel in wíicham. Úuchik u creertik
Jaajal Dios, úuchik k creertik u palabra Jaajal Dios, ka jk'uch jump'éel Santo
Evangelio ichilo'one'. Bey úuchik u yaantal jump'éel cambio ti' in wíichamo'.
Tumen in wíicham leti'e', ma' táan u béeytal in cambiartiko'on. Ma' táan u páajtal k
a'alik u nu'uk ti'. Tak u tíos ku taal a'alik u nu'uk ti', ma' tu béeytal. Ma' tu yaantal
jach jumpuli', ka yaanak u tuukultik u tuukul ma'alo'ob. U taak'in kaxtike', chéen
bey u bisiko', chéen bey u bino'. U jaajil kin wa'alik teeche', yaan kex óoxtúul
ko'olel ku ts'aik ti'e'. Teene' in wila'aj bix in…ma'atan. Teene' in wila'aj bix in
mantenertik ichil in wotoch. Letie' tu kaxte', bey u xupiko'. Tu kaxtike', ba'ax túun
kan taake'? Jaats'.
Kin wa'alik ti'e': -Ma' je'ebix le ko'olelo'ob bejla'a'- ken ti'. Kan ja'ats'ake',
bin ken u meentej,- ken ti'. -Pero to'one', ma',- ken ti'. -Tin soportartaj, tumen beora
tin láaj nojochkíinsik in hijos,- ken ti'. Siete in paalal ts'o'ok in nuukkíinsik, kin
nuukkíinsike'. -Ts'ae'ex gracias ti' Jaajal Diose', hijos, tumen tin nuukkíinte'ex,-
ken ti'. -Tumen wa yaan ko'olel ma' jets'a'an u tuukule',- ken ti', -kan u yila'aj táan
u ja'ats'ale', ku machik u beele', ku bin,- ken ti'. -Mientras que teene',- ken ti', -bix
túun ken u meent in mejen paalal? Yaan u p'áatal chéen bey kun máano'ob,- ken ti'.
Le o'olale',- ken ti', -beora' gracias utia'al ts'o'ok in láaj nuukkíinsike'ex beora'.- Ti'
siete paalal tin tséentaj, cuatro xíib, óoxtúul ko'olel, óoxtúul ko'olel, tin tséentaj.
Aparte kíimo'ob teen xani', yaan kíimlaji', jaaj. Kíimla'aj teeni'. Wa kuxa'an in
paalale', míin dieciseís, wa diecisiete in paalal. Chéen ba'ale' ya'ab kíimi'. Je'elo',
yo'olal le Santo Evangelio ka tu creertaj Jaajal Dios yo'olal in hijo Maximiliano
jach k'oja'anchaj teeno'. Yaanchaj jump'éel sufrimiento ti' jump'éel k'oja'anil. Ma'
ts'a'ak. Mix juntúul doctor oki'.
MARCELINO: Ucha'an teen jump'éel volada xan beyo', pero edad de diez años.
Lelo' úuchben… úuch, ma' sáam. De diez años yaan teene'. Ka jbin in tío, don Pil
Puc, te' banco te' banda te' unidada', ti' ku kanani'. Ka bin leti'e' ka jo'op' u bisa'al
u… bueno, ku bin leti'e', ku pejkúuntik u p'óok yaanal u k'áan, ku luk'sik u
pantalone', ku pejkúuntik u camisa, ku p'áatal chéen yéetel u trusa beyo'. Pero
chéen de repente, le ka aaje', mina'an u camisao', bisa'abij. Ku ya'alike': –Máax
túun? Si ti' tin pejkúuntaj te'ela', no puede ser de que ka okok máak yaanal ookole'.
Utia'al ka ookolnake', yaan u láaj bisik tuláakal.- Pero ma' le caso' je'elo'.
Todavíae' káajak u bin te' banco' beyo', kanano'. Despues túune', ka tu ts'aj
cuentae', tak u p'óoke' ku náachkúunsa'al ti'. Ma' utia'al ka bisa'ak, jach bisa'aki',
pero ku luk'sa'al tu yiknal. Ku ya'alike': -Báan túun le je'elo'?-
Chéen de repente ka jo'op' u tsikbaltik túun. Wey taal, wey kaaje', ka jo'op'
u tsikbaltik. Ka a'ala'ab ti'e' mejen aruxo'ob. Ku ya'alike': -No puede ser.- Ku
ya'alik: -Si teene' ti' yaaneni', pero ma' in wilik u bisa'al. Si kin wenel, ku
weensiken. Pero chéen de repente.-Ku ya'alik beya': –De por sí, ma'. Teen, yaan in
p'áatal ma' in wenel, ka in wil ba'ax oora ken taake', u ch'a'ik u bisej.- Ma' utia'al
ka u náachkúunsi', pero ku luk'sik te' tu yáanal u k'áano'. Ka jo'op' u ya'alike':
-Yaan u p'áatale' ma' in wenel.- Ti' yaani', ti' yaani'e'. Mun ts'aik cuentai', ku
wenel. Le kan ka'a aajake', mina'an le je'elo'o'. Ts'u ka'a luk'sa'al ti'e'. Ts'u ka'a
bisa'al ti' táanxel tu'ux. Ku ya'ala'al túun ti'e', tumen u compañeros despueso', ka
jo'op' u ya'alik ti' ba'ax u yúuchul ti'ob. Ku ya'alike': -Pues es que mejenitos. Mejen
mejen ba'alo'ob ku taalo'ob ti' a wáanale', beya', beya', beya'.- Ucha'an teeni', pero
úuchi'. Te' mismo lugaro'obo'.
Pero sin embargo, te'ela', leti' ku yúuchul teena', leti' ken in tsikbal te'ex.
Je'elo', ka tu ya'alaj teen in tío Pil: -Pues si teene' ma' in creertik. Tak beora' ma' in
creertik, de que ba'ax le ku… -Yaan,- ku ya'ala'al ti'. -Chéen ba'axe', teeche', mun
ts'a'abal teeche' ka a wilej, tumen iik'. Mejen máako'ob beeytako'oba'.- Wa
posiblemente leti' t ilaj te'elo', beytako'oba'.
WILFRIDO: Tu'ux ta wilaj lelo'?
MARCELINO: Te' Playao'.
WILFRIDO: Playa ta wilaj?
MARCELINO: Playa, jaaj.
WILFRIDO: Veinte centímetros…?
MARCELINO: Jach cuando más beytaka', jach veinte wa quince centímetros. Pero
leti', te'ela', ti' ucha'an te' tin tío Pil, te' banda… jaaj weya', te' ucha'an te' je'elo'. Ka
jo'op' u náak u yóole'. Ka jo'op' u k'uuxil túun. Tumene' totalmente, ma' utia'al ka
bisa'ak ti' náachi', pero ku luk'sa'al ti'. -Ba'anten túun ma' in wilik teen?- -Tumen
ma' ts'a'an teeche', utia'al ka a wil teech. Chéen ta báaxta'al. Mientras mas ka
k'uuxile', mas ku beeta'al teech a wóolal, utia'al ka páatake' u yila'al tu'ux kan
náakal teech mismo.-
Pero en verdad de que, mayormente, ma' béey u yilik leti'. Mixba'al. Ti'
je'elo', ti' epocas je'elo', ma' tu yilaj mixba'ali'. Náak u yóol u ch'úuktej. Mejor ku
weensa'ale', y no ku yilej. Ma' túun juntéene' ku ya'alik teene', ku ya'alik teen, ku
tsikbaltike': -Ko'oxi',- ki teen. -Ko'ox a wilej,- ki. -Tal vez, como paaleche',- ku
ya'alik, –tal veze', teeche' man wenel. Tal vez a p'áatal.- Pero beya', beya', bey ku
beeta'al teen. -Ko'ox túun.- Ka bino'on te' banco te' tu'ux ku jóok'sa'al le materialo',
ka bino'oni'. Pero paalaltako'one', ba'al. Si le ba'ala', si ma' chilako'one', ts'o'ok k
wenel hasta to'on. Jaaj, le kan káajako', tun tsikbaltiken in tio. Túun tsikbal. Je'elo'
le kin wenel. Le kan sáasake', en verdade' kin wilike' mina'ani'. Mina'an u chan
p'óok ku p'atik tu yáanal u k'áano'. U ts'ooke', tak u xaanab ku bisa'al. Mun
náachkunta'al, cuando mase', Wil, jach diez metros wale'. Pero chéen tu meenta'al
u yóolal beyo', ka páatak u yilike' ba'axi'. Tumen leti'e' ku k'uuxil. Ka páatake', ku
ya'alike': -Pues bix u formail túun? Si teene' kin xachkinbaj in wilej, pero ku
weensiken,- ku ya'alik. -Ma' utia'al ka in wili', wale',- ki. -Ba'anten ma' in wilik?-
ku ya'alik. -U ts'ooke', ka jo'op' u jats'ikeno',- ku ya'alik. Tumen tu pooch'il, tun
pooch'il leti' beyo', ku bisa'al beyo'. -Pues bix túun u formail? Ba'axten o'olal
túun?- Pero le úuch u pooch'ilo', ka jo'op' yu'ubik bey tun ja'ats'al túune'. Bey
wayak'bil u beetike'. Pero táan bin u yúuchul ti' en verdadilo'. Mun ts'a'abal u
na'atik ka jach p'i'ilik u yich ka u yil ba'axij.
WILFRIDO: Bix u ya'alaj ti'e'? Bey je'ebix, bix u ya'alaj... bey táan u wenele', pero
ma', ma'. Ta tuklik bey ma' ta wenele', pero táan a wenel beyo'.
MARCELINO: Exactamente. Ma' ts'a'an ti'ob utia'al ka u yil leti' beyo'. Tumenele',
puede ser de que wa ka u yile', ku ya'ala'ale', je' bin u chu'ukul tumen u yiik'ale'.
Tumen le mejen iik'o' mejen ba'alo'obo'. Pero falta tu'uxi', tu'ux ku jóok'olo'ob,
tu'ux yaan u yotoch. Sino que yáanal múule', ti' ku yokolo'ob, leti'obi'. Wa yáanal
jump'éel tuunich, ti' ku yokol u ta'akuba'obi' leti'obi'. U yotocho'ob leti'obo', yáanal
le tuunicho', jóojochil le tuunicho', ti' ku yokolo'ob yáanali'.
WILFRIDO: Le kan u ya'al u sáastal wa tu áak'abil?
MARCELINO: Ma'. Le jach cuando más, in wa'alike', yaan kex las doce áak'abe' ku
beetiko'ob le je'elo', ma' de k'iini'. Ma' de k'iin ku beetiko'ob le je'elo'. P'is u
yáak'abtale', ku jóok'olo'ob leti'obe'. Mun beetiko'ob teech k'aas, jach demasiado
utia'al a cuerpo wa bix u formail. Chéen bey jump'éel báaxal ku beetike', báaxal
bey juntúul chan xi'ipal yéetel u yéet paalile'. Bey aniko'ob leti'ob. Pero wa ka a
wa'al ti' ka… mas ta pooch'ile', mas tu fregratikecho'.
WILFRIDO: U k'áat u ya'ale' de k'iine', ma' tu yila'al.
MARCELINO: Ma' ta wilik. Ju náakal a wóol a wile'. Pueda ser de que je'ex t ilil le
te'elo'.
WILFRIDO: Tu'ux ta wile'ex?
MARCELINO: Te' Playao'.
WILFRIDO: Quintana Roo.
MARCELINO: Quintana Roo, lelo' sí. Pero bey túun le ku ya'ala'alo', te' ich le
sajkab, tu'ux yaan banco ku kananta'al le ya'abach maquinao', ku bin juntúuli'...
WILFRIDO: Juntúul xi'ipal…?
MARCELINO: Juntúul nojoch máake', ku bin u kanantej. Pero le kan áak'abchajak
bin u yoraile' tu ch'i'inil. Tu ch'i'inil. Chéen tu ch'i'inil. Ku yu'ubik u tsa'ayal. Ku
jóok'ol te' ich le bolqueteo', mixba'al ku yilik. Ku ya'alike': -Báan túuni'?- Ka
jo'op' u tsikbaltik ti' u yéet meyajo'ob, ba'axi'. Ku ya'ala'al ti'e': -Xi'ipal,- ku
ya'ala'al ti', -le je'elo',- ku ya'ala'al ti', -tumen a tercoil, a sen pooch'ilo', le beetik u
beeta'al teech.- -Teene' yaan in bin ti'. Le ken ts'o'ok a turno ti' le semana', kin
wokol teeni'i.-
WILFRIDO: Máax túun a'alik lelo'?
MARCELINO: Leti'e' ichil le bolqueteroso'obo', uláak' bolquetero a'al ti' beyo'. Ku
ya'alik ti'e': -Pues sí teene', sí chéen tin máan te'elo', tu báak'paach kin wu'uyik.
Kin ka'a chitale', ku ka'a yúuchul le ch'iin ti' le bolqueteo'. Ku ch'i'inil. Ku tsirin le
bolquete ch'i'ino', pero ma' in wilik mixba'al.- -Chéen sajakech, xi'ipal. Mismo a
sajakil, leti' kíinsikecho'.- -Ma'atech. Kin wu'uyike', kin jóok'ol, pero min wilik
mixba'al.- Entonces, ku ya'ala'al ti': -T meent jump'éel ba'al. Ti' le semana je'ela', a
turno; tu uláak'o' ku tocar teeni', ka in wil wa jach en verdad, ma' chéen ta
tusiko'on wáai'.- -Pues ma'atech.-
Le ka j-ok uláak' semanail, ka a'ala'ab ti'e', ka okok uláak' juntúul. U peoril
ku beeta'al túun ti' leti', tumen mun creertike' wa leti' le ba'ax ku ya'alik juntúulo'.
Ka jo'op' u ch'i'inil túun más fuerte. U ch'i'inil, u ja'ats'al tak le bolquete ku
yu'ubiko'. Ku ya'alike': -Pues si le je'elo', je'ebix ku ya'alik le máaka', jaaj. Pero
báan túun?- Ka túun taal juntúul u más nojoch máake', ka a'ala'ab ti'e': -Xi'ipal, le
ba'ax ka beetika', le ba'ax ka tuukulke'exo', existido. Yaan. Mejen ba'alo'ob,
mejenitos. Pero yaan u podero'ob leti'ob mismo. Iik', iik'il aniko'ob. Pero ku
convertirkuba'ob xane' tu'ux ku bin u p'áatalo'obo'-.
WILFRIDO: Bixij beyo'?
MARCELINO: Tu'ux ku... tu'ux ku... kan luk'uko'ob, ts'u beetiko'ob le je'elo', ku
bino'ob tu yotocho', je'ebix bin… tak tsikbale', to'one' cada unoi'.
WILFRIDO: Le kan ts'o'okok u beetiko'ob, leti'e' o'olal ti' máak, ku kaxtiko'ob…
MARCELINO: Ku kaxtiko'ob tu'ux… u ka'a bino'ob le tu yotocho'.
WILFRIDO: Je'elel?
MARCELINO: Ajá, je'elel. Pero juntúule', le túune' le k'aas loco bin, le jach mas
jach u ts'o'oko', leti' túun tu yilaj túun. Ts'a'an ti' wal xane'. Ka tu ya'ale': -Pues…-
Ka'atúul ts'u máani', u yóoxtúul leti'e'. Mas jach loco u yu'ubikubaj beyo'.
WILFRIDO: Mas ko' yóol.
MARCELINO: Entonces ka jo'op' u yu'ubike' u ch'i'inil, u ch'i'inil, u ch'i'inil. Pero
ts'a'an ti' wale' utia'al ka u seguertej. Tun yilik bey wa u bin jump'éel ju'une'.
Despues ts'u seten mak'a'anta'al le ba'ax ku beetiko'obo', ka jo'op' u yilik tu'ux ku
bin. U juultej.
WILFRIDO: Pero, ba'ax ku yilik?
MARCELINO: U juultej le chan bulto. Pero je'ebix u yilike', chéen bey jump'éel u
yoochil. Jump'éel, jump'éel ba'al ku k'áatal ka'anale', bey u bin u bino'. Ma' tumen
wa jach directo tun yiliki'. Ka jo'op' u bin u seguertej, u seguertej. Le túun jump'éel
parte tu'ux ma' buldoceado, yaan jump'éel xjomol sajkabi'. Pero quién sabe desde
ba'ax k'iin, úuchben ba'al. Ma', ma' leti'e' actual aniko'on, to'on meenmilo'. U
yotoch túune'. Ka tu ch'eenete', ku ya'alike', ku ya'ale': -Ti' j-oki'. Pues ma' xan táan
in p'atik beya', chéen beyo'. Yaan in bin in wil sáamal. Yaan in bin in wilej
sáamale' wa en verdad ti' yaano'obi', kéen sáasak beyo'.-
Le ka sáaschajij tu uláak' k'iin, ka tu ts'aj míin las dieze', ts'o'ok ba'ax ku
beetik, ka k'a'aj bin ti'. -Pa'atik in bin in wilej te' tu'ux náak le letie', le ba'ax tin
wilaj ook'najeake'.- Ka'a bine'. Ku yilike' éek'joch'e'en, ka ka'a suutnaje' u ch'a' u
foco bin. Ku ch'a'ik u foco, ka jo'op' u julik beya'. Si ma' sen taamtak tu'ux
yaano'obi'. Mejen ba'al mejenitos béeytaka'. Chéen bey mejen muñecos
wa'alakbalo'obe', mix péek ku beetiko'ob. Bey mejen k'ate'. Wa'atal aniko'ob, ma'
chilikbali', nakakbal bin. Bey, bey ka kulakech, ka naklakeche', bey aniko'ob
leti'obo'. Mix péek ku beetiko'ob. Ku ya'alike': -Pero si, wa ook'in tu ka'a beeta'aj
teene', lo que sí in ts'o'oksike', yaan in ts'o'oksik-. Ka tu tuklaj bin u ya'alik. Tu
tsikbaltik to'on, xan ti' le u láak'o'ob beyo'. Ka tu ya'alaj to'on.
Ku yáak'abtale', ka ka'a tocarnaj ti' leti', más u fuerteil le u ba'axo' ku
beeta'al ti'. Tun ch'i'inil te'elo', tun chi'inil te'elo', tun chi'inil te'elo', tun ch'i'inil.
Mun kaxtik tu'ux, máakalmáake'. Kéen u yil jach en verdad ba'axij, tu'ux yaan. Tu
sáastal tu uláak' k'iine', bey ts'o'ok u máak'anta'al ti'o', ka bine', ka tu manaj bin...
ka tu ch'a' le cartuchoso'obo'. -In destruirko'obe', ka páatak u xu'ulul leti'e' u
beetiko'ob ruido ti' le noche máax kun p'áatalo'-. Taak u wak'ik le bomba ka u yile'
ku xiixkuntej, tumen a'ala'ab ti'e' ma' u machik.
WILFRIDO: Máax túun a'al ti' ma' u machik?
MARCELINO: Mismo leti' ichil ti' uláak'o'ob, mas u ch'ija'anil, u viejosilo'obo', a'al
ti' ma' u machiko'ob. -Tumen puede ser wa ka a mach, ka a lúubse', wa ku bin a
sáasil.- Ka tu ya'alaj: -Pues ma' táan. Pues, pero yaan in beetik le ba'ax in tukulma',
yaan.
WILFRIDO: Como ma' jach tu yóol yaani'…
MARCELINO: Si tin wa'alik teechi, leti' jach taj... leti' taak u yilik bix u forma u
destruirtik, pero ma'. Ka tu machaj leti' el cartucho. Ka tu bisaj ka'ap'éel. Ka tu
lapaj bin ti'. Le ka tu yu'ubaj u wáak'al le ba'alo', calculartik ts'o'ok tak u máan bin
u buuts'il yo'olal u páataj u yiliko'. Le kan bin u yile', ka bin u yile', u xéexet'aj,
xéexet'aj. Ka luk'e'. -Jáaj, tin fregartech. Ma' táan a ka'a suut a beet lo'ob to'on.-
Despuese', ka ka'a bin, ts'u tardetale', leyli' intáctico leti'obe'. Le tu yilaj de que
xíixchaji', xe'et'pajo'ob. Pero tardeile', ka ka'a bin u yilej de que ba'axij túun, wa
láayli' existido wa bix u formae'. Leti' caprichoso nomás. Chéen u yóol u jach u
yilik ba'ax ucha'an, ba'ax le tu beetaj mismo'. Le ka k'uche', ku yilike' ti',
náakunnáak láayli'e'. Ti' kuliko'obo', intáctico. Mixba'al ucha'an ti', mixba'al
ucha'an ti'.
WILFRIDO: Le o'olal ku ya'ala'ale' míin jaaj iik'.
MARCELINO: Iik'. Ka tun bin túune' ka tu ya'alaj ti' le nojoch máako' ba'ax ts'u
beetik ti'. -Locoecho',- ku ya'ala'al bin ti'. -Tumene',- ku ya'alik ti', -Wa leti'ob u
yóol u yóolalo'ob u beet teech jump'éel loobe', yaan u beetiko'ob teech. Wa ku
p'atkecho' paralítico, wa ku luk'siko'ob a wu'uyik t'aan, wa ku luk'siko'ob a vista.
Pero es que yaan poder ti', leti'obe'. Je'en tu'uxe', ju bino'obe', ju jóok'olo'obe',
leti'obe' beya'.-
WILFRIDO: Oye don Mas, kin wu'uyik u ya'ala'ale' le aluxo'obo' beetbil,
beeta'aniko'ob. A wojel wáaj, a wu'uymaj wáaj u ya'ala'al?
MARCELINO: Pues en verdade', Wil, ma' in wu'uymaj u ya'ala'ali'. Bueno, puede
ser de que teen in wu'uymaj jump'éel tsikbal tu yo'olal le je'elo', de que tu épocas
le máax meentmil le múulo'obo'.
WILFRIDO: Tumen le múulo'ob ka wa'aliko', ma' chéen múuli'.
MARCELINO: Ma' chéen múulo'obi', tu'ux líik'sa'ano'obo'. Tumen teene' in wilmaj
leti' le jach en verdad tu'ux kin meyaj, Wil, tu'ux kin meyaj. In wilmaj jach bix u
formail yaan te'elo', óoxp'éel aniko'ob le múulo'. Óoxp'éel t'o'ol, jump'éel beya',
jump'éel beya', jump'éel beya'. Pero desgraciadamente le orak je'elo', tun beeta'al le
carretera tak te' Escondido, tak te' beyo'. Ti' k meyaji'. Lelo' jach in wilmaj leti' u
desbaratarta'al tuláakal le tuunichil le múulo'. Pero utia'al u beeta'al le carretera.
Despues túune', ka jo'op' u k'óoya'al tumen juntúul Tarzán, ku ya'ala'al ti'. Juntúul
nojoch máak.
WILFRIDO: Le nojoch máako', ku ya'ala'al ti'e' Tarzán?
MARCELINO: Tarzán u ya'ala'al ti', pero chéen apodo. Pero nojoch máak. Si tu
juun ku meyaj leti'i'. Mina'an uláak' u núup leti'. To'one', óoxtúulo'on, cuatro'on k
much'ikkbaj. Pero letie' tu juun ku meyajtik lelo'. Ka jo'op' u k'óoyik yéetel pico,
ku k'óoyik yéetel pico. Chéen jump'éel época leti'e', le tarde t ilaj de que tun
meyajo', luk'i'i, ka ka'a taal chital.
WILFRIDO: Tu'ux bin chital?
MARCELINO: Te' tu'ux le galerón ti' yaano'on, tu'ux yaano'on, tu'ux k je'elo'obo'.
Pero de repente le ka sáaschaje', leti'e' mina'an. Mina'an. Tu ch'a'aj u mochila, bin
tu beetaj. Pues yaan ba'ax tu kaxtaj bey te' lugaro' wale'.
WILFRIDO: Pero je'ebix a wa'alik como chéen tu juunalo'.
MARCELINO: Chéen tu juunal ku meyaj leti'. Pero tu'ux tu k'óoyaj beya', beya', si
tu jóonk'esaj, Wil. Úucha'an, in wilmaj je'elo'. Yaan u escalerasil beya'.
WILFRIDO: Yáanal…
MARCELINO: Le tuunich, le lu'um, bey yáanal… yaan pilastrones ts'a'am te'
beytako'oba'.
WILFRIDO: Pero ma' aluxo'ob ila'ab te'elo'.
MARCELINO: Ma', mixba'al yo'olal le je'elo'. Mixba'al ila'abi'. Chéen ku ya'ala'ale'
que yaan. Yaan, pero ma' ocasionar k iliki', mix k u'uyik u ya'ala'al beyo'. Unico
ba'ax úucha'an ti' te' je'elo', pues le je'elo'obo' yaan máax meentmil, pero mas jach
úuchbentako'obo'. Úuchben úuchben maayao'obo', en verdado'. Tumen le k
tsikbaltik to'on maaya, ma' maayai', amestizado. Xa'ak'paja'an, junbúuj maaya,
junbúuj castellano. Oka'anik le je'el beyo'. Ma' jach maayae'. Le maaya' ma'alob,
mas jach talam u expresartikubaj. Le máax u yojele', pues ma'. Pero le máax ma' u
yojel jach en verdade', ya'ab u formas y mun páajtal u ya'alik máak tu beel.
WILFRIDO: U'uyej Don Mas, tsikbal xan, tsikbalt tak xan ti' le nojoch máako'oba'
juntéenake' ta tsikbaltaj teen. Yaan jump'éel ba'ax úucha'an teech, le ka wa'alik bey
táan a bisa'al, tumen… bueno ma' a wojel ba'axij. Entonces teeche' a tuukultike' es
que u yuumil k'áax. Bix úuchik le ba'al je'elo'?
MARCELINO: Le epoca je'elo', pues mas chan... bueno, ma', bix jin wa'alik teeche'.
Ma' jach yaan teen que jach en verdad, yaan kex quince años teen ka úuch teen le
je'elo'.
WILFRIDO: Ba'ax le úuch teech, teechi'? Más o menos, ba'ax úuch teecho'?
MARCELINO: Pues teene', pues bino'on… teene' kin bisik in tsíimin, como yáan
jump'éel potrero bey meena'an ya'ab ich su'uko'. Ya'abo'on yaan, míin kex diez
máax ku bin u jáalsunt u tsíimini'. Ku bisa'al tsíimino'ob utia'al k'axbili'. Ti' ku
jáalsumi'. Ti' ku janalo'ob beyo'. Pero le orajeako', juntúul nojoch máake', don Sil
Ak'e le a k'ajóol, kuxa'an tak bejla'e', ti' yaan te' banda'. Como ya'ab u locoe' tin
wéetele' yaan k'iine' le kan k'uchukene', ku ch'i'inch'i'iniken yéetel tuunich. Chéen
túun u ja'asik in wóol. Pero en verdade' le tin tuukultaj xan. Le ka k'uchen te' tu'ux
yaan in k'axik, le kin k'axike', jíirin!! -Éey! Táan wáaj a ja'asik in wóol?- teen
a'alik ti'. -Ma' táan a ja'asik in wóol, hemano,- ken ti', -si teene', chingonen.-
Puuum! Ku ka'a ch'iine'. Kin ka'a paktik beya', mixba'al. Tin wilike'. Ka tin suut in
wich, ma'… míin jach seis metros… como nuuktak le su'uko', ka wa'atale', ma'
táan a wilik casi mixmáaki', tumen …
WILFRIDO: Teeche' ta tuukultaje'…
MARCELINO: Leti' le nojoch máak ch'inikeno'. Pero en verdade', ma'atech. Ma'
leti'. Kin wa'alik ti'e': -Jáan, locoech. Pendejo!- Como paal máake', pues teene' ka
tin po'opo'och'aj. Wa ka tuukultike', bueno, teene' pooch'il tin beetaj ti' beyo'. Ka
tin wilaj u chéen beetik beya', u bin, u bin, u bin. Chéen bey jump'éel bulto nook',
ka jo'op' u bin u jíita'ale'. Tu bin jíita'ale'. Ku ka'a suute', ku ka'a ch'iniken túun
leti'. Kin wa'alike': -Le ba'al je'ela',- ken ti', -ma' leti'. Ma' leti' le nojoch máaka'.-
Pero báan! Ts'o'ok in poch'ik teen beyo'. Utia'al leti' suunaj, u ts'aik vuelta beya',
ka tin wilaj u lanchajal, kin wa'alike'. Ka jo'op' in bin, ka jo'op' in bin, jo'op' in bin.
Jóok'en te' yóok'ol noj bejo', kin bin. Ti'e' tu sataj tak in vista. Ba'al way toj ti'
jaajal Diose'. Min tusike'ex, tumen ti' teen úucha'an. Tu si'iskunt in wíinkilil.
Tuláakal in wíinkilil tu si'iskuntaj. Le ka k'uchen te' u yiknal in tío animáas Don
Albino, tun yoxo'on.
WILFRIDO: Pero lelo', teeche' ta wa'alaje' ta seguertaj le k'iin je'elo'.
MARCELINO: Le día je'el xa'ano', pero báan? Mixba'al servirnajik teen.
WILFRIDO: Bix ta seguirtik?
MARCELINO: Tin seguirtaj bey tu'ux bino', pero mixba'al kin wilik teen.
WILFRIDO: Jaytéen ta wilaj?
MARCELINO: Míin óoxtéen, nomás. Te' momento tin wilaj u ch'inikeno', óoxtéen
xan. Óoxtéen u sa'atal teen. Tin jáan beetik beya', chéen beya', u jáan máan u…
bey u péeksa'al teech jump'éel ba'al, bey a wilik. Pero le u ts'ook úuchik u bino',
leti' túun ka jo'op' in seguertiko'. Pero teene' jóok'ol tin beetaj yóok'ol bej.
WILFRIDO: Tolajeake' tin wu'uyaj a wa'alike' de que lúubech.
MARCELINO: Ma', lelo' después. Lúuben, pero tak tin wotoch. Ts'in k'úuch… ts'in
luk'ul te', ka jlúubeno'.
WILFRIDO: Ka jóok'ech yóok'ol bejo'.
MARCELINO: Chéen, chéen, bey ma' tin wóol yaanene'.
WILFRIDO: Le ka jóok'echi'.
MARCELINO: Le ka jóok'en te' bejo', pues kin máan in lúubul. Pero le ka k'uchen
tin wotocho', kin wilike' tun yoxo'on in tío Albino. Kin wa'alik ti'e'... como juntúul
in tío ma'atech u jaantik k'an ixi'ime', tun yoxo'on, kin wa'alik ti'e': -Tío,- ken ti', ma'
wáaj teech a'al teene' ma'atech a jaantik k'an ixi'im?- Pues si kin wilike' le túun
beetik beya', k'ank'an. K'ank'an le ixi'imo'. Si ma' k'ank'ani', blanco. Sak. -Ts'a
locotal wáaj?-
WILFRIDO: Máax a'al lelo'?
MARCELINO: In tío Albino a'alej. Ku ya'alik teene': –Ts'a locotal wáaj?- ki teen. Ba'anten?-
ken ti'. -Si le kin woxo'ontika', sak ixi'im. Ba'ax yaan teech?-
-Mixba'al, tío.- Pero teene' ma' táan in wa'alik jach en verdad ba'ax le ts'in wiliko',
ba'ax le ts'u yúuchul teeno'. -Táan a kikiláankil,- ki teen. -Jaaj,- ken ti'. -Tin
kikiláankil,- ken ti'. -Xi'ipal,- ku ya'alik, -in ka'aj in wa'al teech u jaajil,- ki. -Wa
yaan ba'ax ka tuukultik, wa yaan ba'ax ka ts'u'uts'ik, a'al teen u jaajil-. Kin wa'alik
ti'e': -Tío, teene' mix cháamali'. Mixba'alen. Ti' chamale', mix jump'éel clase kin
consumirtik. Mix úuchi' mix tak bejla'e'. Tak chéen u booko', ku fregartik le in
cerebroo'. Báan biil teen jump'éel ba'al?-
Jaaj, ka binen te' tin wotocho', k'uchul tin meentaj, ts'in luk'ul te' beyo'. Ka
binene', ka mochk'ajen. Ka tu yilajo'ob in papa de que ts'o'ok in lúubulo', ka tu
machajeno'ob. Entonces le ka tu machajeno'ob, kin wu'uyik bey tu líik'eskeno'obo'.
Ts'u p'áatal bey, bueno bey si'isa'an in wíinkilil. Ts'u p'áatal chéen tin
janjanpaytikinbaj, bin u ya'aliko'ob. Teene', le orajeako' ba'axten bin in wa'alej. Le
kin beetiko', despuese' ka tu tsikbalto'ob. Ma' tumen wa k'aja'an teen jach
totalmente le momentos le je'elo'obo', jaaj. Ka tu biseno'ob te' k'áano', ka u
yiliko'ob bin, jóok'ol in wáalkab. Kin chocar te'elo', kin chocar te'elo', kin chocar
te'elo'. -Mare, le máak je'ela', kensa ba'ax ku yúuchul ti'.- Ka tu
momochk'axteno'ob tak tin k'áan. Pues ku calculartiko'obe' de que leti'e' wa… míin
yaanal ba'alo'. Pero túun, pero teene', jach enteramente way te' tu táan jaajal
Diose', mixba'al yo'olal le je'elo'. Chéen yo'olal le je'el tin wilajo', le je'elo' nomas.
WILFRIDO: Le oochel ta wilaj.
MARCELINO: Le u yoochel leti', le jaaj le ti' úuchik in poch'iko', le ka tu
castigarten túun. Wa ma' u k'axkeno'obe', si le k'áan ku k'axik, kin máak'antike',
Wil, kin láaj ja'aja'atik. Mixba'al, ku machikeno'ob bin. Tak in papajo' tin p'uchaj
bin, in tio Albino, le don Li' Canulo'. -Xi'ipal, si k machikeche', p'uchbil a
beetiko'on, pulbil a beetiko'on,- ki. -Ka t a'alej: “pues de qué maneras, yaan ba'ax a
ucha'an a meentmaj beyo”,- ki. Pero en verdade, mixba'al. Ka jo'op' in wa'alik túun
ti'ob, leti' in papa túun bine', tu ku'upul in wiik', tu ku'upul in wiik', jaaj. Chéen le
kin wa'alik ti'obe' de que teene' tu ku'upul in wiik'. Bey kuupil u meentik in wiik'e',
ku ts'aik in muuk' ba'alo'ob beyo'. Pero ma', ma' jach en verdad wa jump'éel
k'oja'anil jach en verdadi', sino que leti' le je'elo'… ma' yóok'ol le je'elo', pero sin
embargo, tin beetaj ti' je'elo'.
Despues túun ka túun ts'o'ok u máan teene', si ku p'atken normal. Mientras
tanto si tak le che' beeytaka', Wil, kolóojche'eta'an je'ex le beyo', tselik kin máani'i.
Tin jatsik beya' kin cruzari'. Pero si ma' in muuk' lelo', leti' le iik'o', leti'
corpurarnaj teeno'. Despuese' ka jo'op' u yúuchul teen túun. Despues, ka jo'op' u
ka'a úuchul teen tu ka'atéene', ka túun bisa'aben ti' le don Galo Ak'e. Míin ta
k'ajóoltaj, míin ma' ta k'ajóolti'. Ka jo'op' in santiguarta'al, in santiguarta'al tumen
le nojoch máako'. Tumen ku yilik ba'ax ku yúuchul teen beyo'. Léekel kin
beetikba, bey jump'éel ataque u tsa'ayal teene'.
WILFRIDO: Le don Galo ka wa'aliko', ba'ax leti'?
MARCELINO: Jmeen, jaaj. Juntúul jmeen ku meentik waajil kool. Ku
santiguartikech. Ku ts'akikech ti' ba'al, ti' iik'o'ob bey u tsa'ay, u tsa'ay túun ti'
máak. Pues ka jo'op' u ya'ala'al ti', ka jo'op' u santiguartiken. Ka tu ya'alaj, kun
túun leti'e', ku ya'alik, según ku ya'alik leti', leti' u k'ajóol ba'ax, bix u forma u
tsa'aysik le je'elo'. Ka tu ya'alaj leti'e': -Si le xi'ipala',- ku ya'alik túun ti' in papaj
beyo', -ma', mix jump'éel clase chamal yaan ti'i'. Ba'axe', iik'. U yuumil le k'áaxo',
leti' tu yóotaj u ts'a jump'éel virtud ti' leti'o'. Pero yaan ba'ax fallo p'áat ti' leti',
úuchik u poch'iko'.- Ku ts'o'okole', mix in wa'al ti' ba'ax tin beetaji', ti' nojoch
máako'. -Le úuchik u poch'iko', ka nulificarnaj le ba'ax kun siijbil ti'o', ka túun
jo'op' u torturarta'al leti'. Ka jo'op' u beeta'al u yóolal ba'ax bin u beeti'. Tumen wa
ma' u poch'ik ka'ache', yaan jump'éel virtud kun p'atbil ti' leti'. Pero ma' ti' tuláakal
ku ts'a'abali'. Siempre, siempre y cuando jach raro persona máax ti' ku si'ibil.
Tumen u yuumil k'áax le tu yilajo'. Puede ser ti' u meyaj séebkuns, meent u
séebekunsta'al. Pero de por sí, leti' le je' ku ts'aabil ti' ka'acho'.-
Ka jo'op' u ts'akiken le nojoch máako', u santiguartiken, ba'alo'ob ku beetik,
porque p'áatak u… yaan oora ku k'e'ek'echik in kaal. -U yiik'ale', leti'e tu ch'a'ajo',ku
ya'alik. -De todas formas,- ku ya'alik, -teen kin ts'akik-. Xaanji' ku
santiguartiken. Ku santiguartiken beyo', pero ma' cada jach bejla'e'. Wa sáamale',
cada cuatro días, seis días, diez días beyo', hasta ka tu chan normalizarten. Leti'
beyo' tu beetaj, pero ka normalchajen. Pero sí en verdad si tin wilaj, Wil. Tak in
k'abo'ob, despues ti' le momentoso' ts'o'ok tak in wutstalo' Wil, yaan tu p'ataj teen
jump'íiti'. Báanten tak kan in laj le tsíimin ka'acho', leti' u yoksmaj teen molestaro',
Wil, kin lamik ti' te' beya', si ku lúubul.
WILFRIDO: Le kan a wojelte' ku k'uuxbensikech.
MARCELINO: Ku k'uuxben, jaaj. Kin lajik, kin lúubsik. Pues buka'aj túun muuk'
yaan ti' juntúul cristiano? Tak ti' le Tito Canul u yilmaj. Si wa tsilbalta'ak teene',
ma' in creertik; chéen tsikbalil. Chéen tumen kin wilike', kin creertik teen.
WILFRIDO: Tumen tu yilaj…
MARCELINO: Tu yilaj in beetik ti'e'. Pero en verdade, kin wa'alik ti'e': -Xi'ipal,-
ken ti', -si ma' jach en verdad, jach a wa'al ti' teen, in muuk', in vida teen le je'elo',
sino que le ba'ax tin wilaj, leti.'- Desde le je'elo' ka p'áate' yaan le je'elo'. Mixba'al
dificil in tia'al. Láaj ba'al séeba'anil in beetik, kin aumentartik leti' kin calculartiko'.
Tumen tak in meyaj úuch ka'acho', pues normal. Pero despues ti' le je'elo', ka jo'op'
u aumentart in meyaj, más u ya'abtal, mas u ya'abtal. In wíits'in Madoe', junk'aan
ku beetik, teene' óoxp'éel, cuatro kin kolik sáansamal. Ya'ab u diferencia in wilik
teen beyo'. Pero báan! Mixba'al, wa jach en verdad ti' teen síijnal beyo', siijbil
beeta'abik teen. Tu yóotaj u síij teene', pero ma' tin aprovecharti', úuchik in
poch'ik.
WILFRIDO: Pues yéetel le je'elo' don Mas, nib óolal teech. Dios bo'otik beyo',
ts'o'ok a chan tsikbaltik to'ona' le ba'axo'ob le a wojelo'. K ojeltej jach taj ya'ab
ba'ax a wojel.
MARCELINO: Ya'ab, ya'ab, ya'abal ba'alo'ob en verdad. Yasque to'one', desde tin
chichanile' ya'ab andarin. Jach, tin paalile', jach jupa'anen ti' meyaj je'ebix ku
páajtal tumen in papaje'. Ti' tsíimino'ob, nukuch tsíimno'ob, k'o'oxtako'obe'. Kin
kikiláankile', ku táajt'aniken in papaj: -Ma', ma' ku deber a beetik beyo', hijo. Ma'
ku deber a luk'ul tu yiknali'. Ku deber a machik, kex chichanech,- ku ya'alik. -Ts'a
a valor ti'e', tumen le tsíimino'obo',- ku ya'alik, -chingontako'ob u vida leti'ob.- Ku
ya'alik: -Mientras más luk'ech ti' leti'e', ti' leti' le tsíimino', ts'u calculartike' de que
teeche', jach u pendejoech. U pendejo, mixba'alech tu tséel,- ku ya'alik, -antes a
chok'ikabae'. Si báan! Le kan k'uchukech tu yiknal leti'o', teeche' ma' táan a
captartik, pero leti'e' ts'u captartik a puksi'ik'ale' tun yu'ubik u juum. Ku ya'alik
buk, buk, buk, buk.- -Mare, le máak je'ela' sajakil,- ku ya'alik. Le o'olale' ku kajak u
luk'ul teeche' sajakilo'. En cambio wa yaan jump'íit le valor teecho', ma' wáaj túun
yaan a ka'a chok'ikabae' hasta kan a wile' mixba'al kan u beet leti' xan?- Pero báan,
si in paalil bey u beetmaj teen leti'o', in papaj. Ma' jach en verdad wa bix jach
mina'an jach sajakil teen beyo'. Ma' táan in ch'a'ik sajakil ti' mixba'al, ti' mixba'al,
Wilo. Je'ebix tak u yawata'al, le ku ya'ala'al ku ts'o'onol. Le ku ts'o'onol máak, ku
yúuchul yawatilo'. Yaan, Wilo.
WILFRIDO: Bix le je'elo'?
MARCELINO: Le, por ejemplo, wa ichil jump'éel p'uuj ku ts'o'onol máako', ku
ts'o'onol u waya'asil, ku ya'aliko'obo', ku yawat.
WILFRIDO: Ba'ax le ku yawato'?
MARCELINO: Chéen kin wu'uyik u ya'aliko' xan leti'obe'. Leti'e' jump'éel xtsiintsin
bine' ku yuk'ik le k'i'ik'o'. A la larga, leti' le tsiintsino', leti' kun awato', ma' leti' le
cristiano láaylio'.
WILFRIDO: O sea, ku yu'uba'al u yawato'…
MARCELINO: Ku yu'uba'alo', pero mixmáak ku yilik xan. Mixmáak ilik, chéen ku
yu'uba'al u yawat. Pero yaan existido. Jump'éel xchan, jump'éel xchan xya'axkach,
uk'ik le k'i'ik'o'. Pero como bey ts'o'on lusbil meenta'abik u vida le je'elo', leti' le
mal, u maloilo' leti' u ch'a'amaj le je'elo', leti' ku yawat.
WILFRIDO: Pero le k'i'ik' tu ts'u'uts'aj wa chu'uchaj le tsiintsino', u k'i'ik'el leti' le
máak ts'o'ono'.
MARCELINO: Le máak, exactamente, sí, jaaj. Lelo' yaan, lelo' in wu'uymaj xan,
Wil, en verdad. Pero ma' in wilmaji', jach ka in wil wa jach bix u formaili'.
WILFRIDO: Ba'ax ma' a wilmi'?
MARCELINO: Ma' in wilmaj u tsiintsinili', mixba'al.
WILFRIDO: Pero, ku ya'ala'al.
MARCELINO: Ku ya'ala'al, en verdad. Ba'axten kin creertike', Wilo? Tumen tin bin
te' ts'oono', tin wu'uyik u yawat, u yawat. Je'ebix le jich'bil, aaaaayyy!!! Bey u
ts'o'okolo'. Kin seguir in bin, kin seguir in bin, kin seguir in bin. Chéen kan in ts'aj
cuentae', paachil teen, ku ka'a awat tu ka'atéen. Ma' wáaj ti' bej te'elo', ma' tin
wili'i? Pues, báan kan in wil ti'?
WILFRIDO: Ya'ab máaxe' ku ch'a'ik sajakil.
MARCELINO: Ku ch'a'ik sajakil lelo', mun bin tu'ux ku debere'. Pero como u
ya'almaj teen in papaj ba'axo'ob, bix u formaile'. -Si mun jaantikech, mun
k'eyikech, mun jats'ikech, man topar yéetel,- ku ya'alik. -Chéen le kan a wu'uy u
yawato',- ki, -wa ta we'esaj ti' de que ta wu'uyaj tu xilikubaj a wíinikililo',- ku
ya'alik, -ts'a sajaktal, hijo.- Ku ya'alik: -Ts'a a valor, le ken ka wa'alik ti'e'... si
leti'e' mixba'al ken u beet teech. Yaan a máan tu tojile', ku ka'a p'it'ikeche', ku ka'a
bin tu táanxile' awat. Pero wa je'ebix kin wa'alik teech; mixba'alech tu yóok'ol
kaaba', hijo, mix a chéen jóok'ol k'áax,- ku ya'alik.
WILFRIDO: Te'exe' ti' k'áax nuukchaje'ex.
MARCELINO: Ti' k'áax nuukchajo'on. Uláak' ba'al, Wilo, bey en verdade', le in
wilmaj te' xana', le X-llorona kin wa'alik teeche'. Jaaj, in ka'aj in tsikbalt te'ex le
ba'ax ucha'an teen tin paalilo', en verdad. Lelo' míin yaan kex jach once años teen,
wa menos. Ti' hasta… táanili' u ts'aik cine don Tufi, nuxi, te'ela', nuxi Abimerhri.
Pero tu chukaj u yoorail le ts'o'ok le cineo'. Cada uno, antes ti'e', u kaxt bej u bis tu
yotoch. Tumen chéen ku tu'upul beyo', chéen jump'éel foco yaan te'ela', jump'éel
te'elo', jump'éel te'elo'. Chéen u planta leti' yaan, mina'an corriente, mina'an
mixba'al.
Pues to'one', paalaltako'one', ba'ax k beetike' le kan ts'o'okok le cine, le kan
ts'o'okoko', k bin te' iknal le estacion te' tu'ux yaan le tren ka'acho', k júupul báaxal
baraja. Puro de gallitoso'ob, de ba'alo'ob, de lotería ba'ax ku ya'aliko'obo', k
p'áatali'. Yaan k'iine' pues k distraertikkbaj, ku chukik tak la una, ti' yaano'on
láayli'i'. Pero como juntúul in amigo, le xChel Rosado Canto, k luk'ule' k bin
te'ela', kin p'atik te' tu'ux yaan le u yotoch le licenciado beora', lic. le te'ela', pero
ma' le te'ela', le junláamp'éel u manmaje'.
WILFRIDO: U ka'ap'éel esquina te'ela'…
MARCELINO: Jaaj, exactamente. Si to'one' k bin beya', puro k bin beya'. Cada yaan
cine', puro bey in máansiko'. Kin pat'ike', kin bin tin wotoche', pero te' tu'ux yaan
don Mendo, u yotoch don Mendo. Ti' yaan in wotochi', trece años tin beeti'i'. Pues
ti' le je'elo', ka máano'on beyo', táan u wits'i' tóos ja'. Yaan juntúul doña yaan u
yotoch beya', por ejemplo je'ebix anika' le carretera. Pero k oojel jump'eel chan
x-mexicana, u ya'ala'al ti'... bix ya'ala'al leti'?
WILFRIDO: Chilanga.
MARCELINO: Jaaj, tu banda u taalo'ob toj náacho', jaaj. Doña Severa u k'aaba',
Vásquez u k'aaba'. K ilike' yáanal le ti' le bo'oyo', ti' yaani'. Tun beetik beya', pero
wa tun beetik beya'.
WILFRIDO: Bey ku wa'atal, bey ku mot'tale'.
MARCELINO: Jaaj. Kin wa'alik ti'e': -Ch'eel,- ken ti', -¿qué tendrá doña Severa?-
Kin wa'alik ti' beyo', tumen español u t'aan leti' beyo'. -Doña Severa! Doña
Severa!- Mu núukik mixba'al. Ka jo'op' k nats'ikkbaj te' jáal le kooto' mas jach k il
tu'ux yaano'. Míin buka'aj iknal le cama casio', pero tu bo'oyel le mata, ti' yaani'.
Le ka t nats'ajkbaj bey te'elo', xi'ipal, u beetik beya', Wilo. Le kan u beetik, táan u
bin u xáache'etik u jo'ol, tun xáache'etik u jo'ol leti'. Kin wa'alik ti'e': -Ch'eel, si no
es ella,- ken ti', -fíjate de eso, si estás pasando.- Jum, ay hermano! Ka tin wa'alaj
ti': -Esto es la Xtabay que se dice. Leti' xtáabaya'! Con razón táan k t'anike', mu
núukik.
Le ka t ilaj, junjump'íitil, junjump'íitil, junjump'íitil, bey in wóol tu recular,
utia'al ka u mas nats'ajubaj to'one'. Ay hermano! Xi'ipal, Wil, ma' tuusili'. U
machmajen le Ch'eelo' te' paachil beya'. Teene' tin wáalkab, pero in ts'aamaj ti' kin
wilik, pero mixtu'ux kin bin. Chéen tin ponponchak', bey ma' tin wáalkabe'. Pero
en verdade', ma' tin wáalkabi'. Si u machmajen, leti' le Ch'eelo', utia'al min p'atik
beyo'. Ts'u kóojsik sajakil to'on beyo', chéen tin ponponsíit'. Le ka orachaje', kin
wa'alik ti'e', chéen ichil in tuukul, como k bin ti' le iglesiao', te' doctrinao', ka jo'op'
junbúuj, junbúuj le rezaro'. ¡Ay hermano mío! Bin t beetaj te' tu'ux yaan le u
yotocho' le doña kin wa'aliko'. U mama le máako', si ma' t a'alaj ti' wa je'ek'ab
to'on joonaj. Le ka t éemo'on te' tu chan ba'alila', raaaan!!! píit máano'on te'
ichnajo'. Si chéen chan nup'a'an. Ma' wáaj ka máan u kiinsiko'on u mamae'? Ka tu
tuukultike' de que ookolo'on, pero to'one' ja'asa'an k óol. Le ka líik'o'ob beyo', ku
ya'alik: -Si teen mama, teen. Ma', ma' ookolo'oni'.- -Es que báan túun yaan te'ex?
Ts'a wáaj locotale'ex?- -Ma'atech, beya', bey, bey t ila'.- Le ka líik' u láak' u
kiiko'obo', más nuuktako'obo': -Ko'one'ex ilej!- Ka ka'a jbino'on. Si mixba'al t ilaj.
Mina'an, sa'atal tu beetaj beyo'. Es que iik', en verdad, lelo'. Jaaj, xtáabayo'. Lelo' si
jach in wilmaj, u kóosmaj teen sajakil leti' le je'el beyo'. Xtáabayo'. Pero ma',
chéen iik'o'ob.
Teene' le ka jk'uchen waye' jela'an tin wu'uyaj, ma' je'ex yaan Múule'.
Tumen Múule' chéen kin bin ich kool, kin bin t'ok iik, tuláakal. Kin máan yéetel in
amigoso'ob, yéetel in amigas. Te'elo' yaanal, diferente u yúuchul janal. Le ka
jk'uchen waye', jela'an tin wu'uyikinbaj, tumen waye' yaanal ba'ax xan ku jaanta'al,
yaanal bix u vestirtikubao'ob, tuláakal. Ka jk'uchen waye', ma' séeb suukchajen
waye', tumen mixmáak in k'ajóol waye'. Chéen máax yéetel kin t'aane' yéetel
maestra, tumen leti'e' chéen leti' in k'ajóol beyo'. Yéetel u masil máako'obe', kéen
in wilo'ob te' bej tin taal wayo', ma'atech in t'anik. Chéen kin máan tu tséelo'ob.
Ahora le te'elo', tin máane', kin t'aniko'ob tumen in k'ajóolo'ob. Je' túun weye', ma',
tumen mix juntúul in k'ajóolo'obi'. Le beetik, le kéen xi'iken te' escuelao', ka yáax
jbinene', le dia yaan u presentarta'al le exameno', ka j-oken te' escuela', como te'
Múulo', mina'an, te' escuela tu'ux kin xooko' mina'an ventiladori', pero lelo' ka
j-okene', como le escuela tu'ux kin xooko' yaan ventiladore', ka tu t'abo'ob le
ventiladoro', lelo'. Le ka tu t'abo'ob le ventiladoro', teene', tun t'aan le maestro',
min wu'uyik ba'ax ku ya'alik, tumen ma' suuk teen u juum ba'al tin xikini'. Tun
t'aan le maestro', min wu'uyik ba'ax ku ya'alik. Jela'an, je'elo'. Ts'o'ok túun beyo'.
Ka úuchchaje'. Bejla'e' kin láaj na'atik ba'ax ku ya'alik. Kin wu'uyik bix u tsikbal,
hasta bey mina'an ventiladore'. Bey yaane', ma' in ts'aik cuenta.
Lelo', bejla'e' ts'in kaxtik in amigasi'. Kin máan yéetelo'ob. Ken jóok'oken
recreoe', ke k bin janal te' cafeteríao' yaane' leti'ob, como ts'u suuktal u yilikeno'ob
beyo', u k'áatiko'ob teen tu'ux in taal. Kin wa'alik ti'obe' Timul. Ku k'áatiko'ob teen
wa ma'atech in tuklik in maama. Kin wa'alik ti'obe' de por sí juntúul máak, wa
je'ebixake', de por sí kéen jóok'ok tu yotoche', de por sí yaan u tuklik u maama.
Lelo'. Ka jo'op' u ya'aliko'ob teen, ma' je'elmáax u béeytal u beetik ba'al beyo'.
Tumen wa ka jo'op' u k'áatiko'ob teen wa kin ba'ate'el yéetel in maama, tumen
ba'axten taalen xook náach. Ka jo'op' in wa'alik ti'obe': -De por sí tin decidirtinbaj.-
Lelo', ka jo'op' u ya'aliko'ob teen kin ts'a in wóol xook, tumen ma'alob, yéetel le u
bienile' in tia'al. Je'elo', tuláakalo'ob, ku… yaan oora kéen taako'ob tin wiknale' ku
k'áatiko'ob teen tu'ux in taal. Kin wa'alik ti'ob tu'ux in taale'. Ku ya'ab k'áatiko'ob
teen ba'axten jach táaj náajchajen in taal xook. Ku k'áatiko'ob teen, ku ya'aliko'ob
teene': -Si mas naats' yaan Peto, ba'axten ma' binech xooki'? Maas séeba'an. Ku
ts'o'okole', maas naats' yaano'ob a papajo'obi'.- Lelo', kin wa'alik ti'obe': -Es que
mun béeytal. Lo'ob in, lo'ob in papaje', mina'an mix u modoe' u bo'otiko'ob in
xook, tumen leti'obe' mina'an casi taak'in ti'ob.- Le beetik túun je'elo', ku
ya'aliko'ob teene': -Wa yaan máax áantikech beora', pues aprovechartej. Tumen
ma' je'elmáax u beetik ba'al bey ta wo'olalo'-, ki teen. Bejla' ts'in suuktali'. Kin
máan yéetelo'ob. Tuláakal tu'ux casi kin bin yéetelo'ob. Yaan oora ka k jóok'ol
maan, wa ma' orapajak u káajal xooke', ka k bin maan yéetelo'ob, kéen ts'o'okoke'
k ka'a suut. Kéen suunako'one' ts'u káajal le xooko'. Ka okok xook yéetelo'ob.
Ya'ab tu'ux ke k máan yéetelo'ob.
Le kéen k'uchuk túun viernese', ke k bin, kin bin báaxal bola, tumen yaan
báaxal bola viernes. Le ka yáax binene' yéetel in falda, ka jo'op' u k'áatiko'ob teen,
ba'axten, ba'axten kin bin yéetel in falda. Tumen te' Múulo' yéetel falda ke k
báaxal bola, ma'atech k takik short. Je'elo' ka jo'op' u k'áatiko'ob teen ba'axten. Ka
jo'op' in wa'alik ti'obe': -Tumen de por sí ma' suuk teeni'. Ademase' su'laken in
takej.- Je'elo', tak waye' ka jo'op' u k'áatiko'ob teen, tak maestra ka jo'op' u k'áatik
teen, ka tin wa'alaj ti'e': -Tumen su'laken in takej.- Ademáse' te'elo' ma'atech u
taka'al pantalon, tumen yaanal bixi'. Ademáse' yaanal religión, ma'atech u
permitirta'al u taka'al pantalon. Le beetik ma'atech in takik. Pero bejla' kin takik,
tumen wayanene'.
EDESIO: Buenos días. Te'exe' a k'áat a wojelte'ex u meeyjul le kijo'? Pues teene' jin
tsikabaltik te'exe' le kuxukbalen úuch le tin meyajtajo'. Pues te'exe' a k'áat a
wóojelte'ex, jin tsikbaltik te'exe'. Anchaj jump'éel época sen ma'alob. Tumen
tuláakal yaan meyaj ti' le época je'elo'. Mixmáak ku jóok'ol. Yaan meyaj te' lugar
tu'ux yaano'ona'. Mixmáak ku jóok'ol tumen yaan le meyaj suficienteo'. Y le yáax
ts'in tsikbaltik te'exo', anchaj to'on patrono'ob sen tratableo'ob. U yojel u tratarto'ob
u meeyjulo'ob. Cada fin de año ku ts'aiko'ob u regalos. Pero wa a k'áate'exe' kin
tsikbaltik te'ex bix u meeyjulil le kijo'. Desde u káajbal, ku beeta'al le limpieza le
lugaro', le terreno'. Ku koola'al, ku tóoka'al, ku medirta'al por metros cuadrados, le
ku ya'ala'al mecateo'obo'. Y cada mecate ku ts'a'abal u zurcosil. Siete filas ku bisik,
veinte metros cuadrados. Cuatrocientos metrose' jump'éel mecate. Entonces ku
ts'áaya'al siete hileras kijo'.
Le kan u chuuk u beeta'al limpieza ichil le terreno beyo', yóol u nuuktal le
kijo'. Le kan kóojok cinco añose', ku jo'op'ol u aprovecharta'al, u cosecharta'al le
kijo'. Ku jo'op'ol u xo'otal tuláakal le je'elo'. Tuláakal le je'el le meyaj beyo'. Pues
te' ku náajaltik máako', ku bo'ota'al. Y le kijo' ku meyajta'al beyo'. Je'ebix ka
wu'uyiko', cada después de cinco años. Cada rolloe' ku ts'aik de cuarenta. Ya'ab
hacendados ku ts'aik de cincuenta hojas por rollo. Wa de cuarenta hojas por rolloe',
veinticinco rollose', mil. Bey u meyajta'al le kijo'. Wa ku ts'a'ab ya'abe' de
cincuenta hojas por rolloe', veinte rollose' mil. Entonces tia'al ka bo'ota'ak teech,
jump'éel jornada ti' le meyajo', por millar u bo'ota'al. Ka'ach lelo', seis pesos, wa
siete pesos. Pero le época je'elo', siete pesose' óoli' je'ebix bejla'aj, evaluartik kex
tak setenta pesos casio'. Tumen bejla'a le chan taak'ino' jach devaluado. ¡Ah!
Entonces, bey túun u meyajta'al le kijo'. Ku bo'ota'al to'on ka'ach seis pesoso'.
To'one' yaan k ilik k jóok'sik tak dos mil, dos mil hojas. Y le mas rápido'obo', ku
jóok'siko'ob tak tres mil. Y le ku mas xáantalo'obo', ku jóok'siko'ob tak cuatro mil.
Bajux ku náajaltik le máako'? Veinticuatro pesos. Pero veinticuatro pesose'
suficiente utia'al u chan manik máak ba'al u jaant beyo'. Jump'éel día beyo', uláak'
día lo mismo.
Entonces, le kijo' ku p'áatal te' tu tséel le bej, tu'ux ku máan le plataformao'.
Tumen beyo', bin púutbil, bey ch'a'abil bey te' plantelo'. Ku nats'a'al túun te' tu'ux
ku úuch le jo'ochtalo', jaaj, te' tren de raspa ku ya'ala'alo'. Jaaj, ku bin te' máako'ob
u púuto'ob le rolloso'. Ku entroncarta'al beyo'. Ku taasa'al. Lelo', uláak' xan grupo
meyajtik. Jaaj, lelo' por cien mil u bo'ota'al ti'ob jump'éel jornada, le jmeyajo'obo'.
Ti' je'elo' ku ts'aik meyaj ti' suficiente máak. Cuarenta y cinco máak ku meyaj, u
personal le maquinao'. Tumen ku jo'och kijo'ob, yaan ku púutiko'ob le fibrao', ku
ya'ala'al sóoskilo'. Yaan ku extendertiko'ob bey te' alambresa'. Jumpáay xan máax
molik, la recoja, de la fibra. Bueno, ku taasa'al ti' le bodegao'. Yaan xan máax
empacartik, formartik u pacase'. Entonces beyo', kéen ts'o'okok u empacartik
beyo', ku bisa'al Enlace. Ti' Enlace túuno', ts'o'ok u meyajta'al beyo'. Ku bisa'al
Enlace. Enlace ku bisa'al tak Progreso, y te' Progreso, pues ku konchajal te' tu láak'
naciono'ob beyo'. Ya se elaboró. Ts'o'ok u meyajta'al beyo'.
Pues lelo' beyo', ku distraertikuba máake', ku meyaj máak. Y xan le
maquinao', yaan xan personal especializado, maquinistao'obo' utia'al u
mantenertik, u alimentartik le maquinao'. Utia'al u páajtal u meyaj normal. Y beyo'
sen jats'uts u meyajta'al le kij ka'ach bey úucho'. Pues je'ex in wa'aliko', pues
ka'ach úucho', mixmáak ku jóok'ol, tumen yaan le meyaj suficienteo'. Ka jo'op' u
taal u xu'upul le meyajo' ti' cada haciendae', yaan oorae' ka jóok'ol túun meyaj. Ka
bin ti' uláak' hacienda. Tu'ux mas? Nukuch hacienda beyo'. Ko'ox a'alike', meen
cuenta ka contratarta'al tumen le hacendado ti' ka bin meyaji'. Ts'o'okol a beetik a
tarea bey beyo', ts'o'ole' ka bin xan meyaj. Pero como k k'ajóol le sistema meyaj
je'elo', leti' mismo, le meyaj ku beeta'al te' hacienda je'elo', leti' ku beetbil ti' uláak'
haciendao'. Chéen ba'ale', como a wojelt le hacienda weya', wa mina'an le meyajo',
yaan a jóok'ol a kaxt uláak'. Y beyo', sen jats'uts u meyajta'al le kijo', leti' mismo
meyaj ku beta'al beyo', jaaj. Jump'éel ba'al jats'uts.
JORGE: Jayp'éel u le' ku ts'aik jumpéel mata beyo' kéen káajak u xo'otol le kijo'?
EDESIO: Le matao' yaan u chukik jump'éel altura de, qué será… uno cincuenta.
Pero le hojaso' ya'ab. Entonces cada mata ku ch'a'abal ti' jump'éel vuelta a la
redonda beya', ocho hojas. Wa jach yaan u le' le kijo', je' a ts'aik tak ka'ap'éel
vuelta ti'. Wa jach suficiente, ku ts'aik tak óoxp'éel, veinticuatro hojas cada mata.
Entonces le cosechao' todavía ma'alob. Ahora le kan p'áatak jach mina'ano', pues le
mata ku bin u chichantal. Le hojaso' ku bin u chichantal. Le producciono' ku
yéemel. Entonces le cuando jach ma'alob le producciono', ku ts'aik tak, jach u
mina'anile' tak tu'ux jach ma'alob le lu'umo'… le jach ma'alob bin kool, jach
fertilo', ku ts'aik tak treinta kilos por millar. Yaan tu'ux ku ts'aik tak cuarenta kilos
por millar. Ahora tu'ux jach mejeno', lelo' kóomtak u ts'aik tak ocho kilos, no más.
Entonces le beyo' ma' costeablei', ma' costeablei'.
JORGE: Jayp'éel millar ku xo'otol sáansamal beyo'?
EDESIO: Depende ti' u numero le jxot kijo'obo', ts'a a tres mil por cincuenta
máake', ciento cincuenta diarios, ciento cincuenta mil, ciento cincuenta mil. Ku
jo'ochta'al tak cien mil diariose'. Jump'éel semanae' ku beeta'al novecientos, ku
xo'otol tak novecientos hojas. Le máquina ku jo'ochik tak seiscientose'. Ku p'áatal
existencia plantele' trescientos tia'al uláak' semana lunes. Tumen utia'al luneso',
je'ex k ojelile', bajo. Ma' tu yokol tuláakal le meyajo'obo'. Entonces yaan le kij
suficiente utia'al u taasa'al utia'al u káajal semanao'. Siempre yaan existencia te'
plantelo', jaaj, utia'al ka páajchajak u meyajta'al. Sen jats'uts. Mientras más
atendido le jo'och kijo', más limpio u jóok'ol le fibrao'. Más yaan precio ti'. Le
fibrao', tak cuatro clases ku clasificarta'al: A, B, C, Manchado Largo, yéetel
Manchado Corto, cinco clases. Le je'elo' yaan u seleccionarta'al tu beele'. Utia'al
ka p'áatchajak u yaantal ma'alob venta ti'. Bey u clasificarta'alo'. K'a'abéet xan u
yaantal teech ideas, conocimiento utia'al ka a meyajtej. Le túune' ku
seleccionarta'al xan yuumil. Sen jats'uts. Jump'éel ba'al ki'ichkelem, tumen ku
kóojol a k'ajóoltik le meyajo'. Ku kóojol a k'ajóoltik.
JORGE: Kux túun le máak ku yilik le meyajo', bix u ya'ala'al ti'?
EDESIO: Checador, letie' plantelo', checador. Y le checadoro' leti' bisik le
administración ti' le plantelo'. Leti' bisik un record jaytúul meyajo'ob yaan diarios,
jayp'éel ku jóok'sik cada día le máako'. Cada día… wa yaan uláak' ku yokol uláak'
diae', leti' bisik… ku anotartik. Le kan kóojok le semanao', ku yilik buka'aj tu
jóok'saj le je'elo'. Ku yilik tia'al dia viernes ku yoksik cuentae', tia'al ka páatchajak
u jóok'sik le taak'in dia utia'al sabado. Temprano sabadoe' las once táan u bo'ota'al
le máako'obo'. Jaaj, le checadoro' jump'éel responsabilidad.
JORGE: Kux túun le maayokool, ba'ax meyaj ku beetik?
EDESIO: Le maayokoolo' leti' k a'alik to'on checadorilo'. Jaaj maayokool, leti'
mismo, jaaj. Leti' dividirtik le meyajo'. Wa jump'éel parte tu beetik, le ku ya'ala'al
kool ich kij, limpieza ich le kijo', aparte u bisik u listail xan. Le máak je'ela'
limpieza tu beetaj, jo'och kij tu beetaj. Le máak je'ela' xot kij tu beetaj. Ts'o'okole',
antes bey u kóojol u tamaño le kijo', wa ts'u kóojol u tamaño, ku marcarta'al yéetel
chak lu'um wa yéetel ta'an. Entonces le kan taak le máak xot kijo', ku yilik wa
marcado le matao', es que ts'o'ok u kóojol u tiempoil u xo'otol. Ma' xan bin u ka'aj
u xoot chéen je'ex u k'áate'e. K'a'abéet marcadoe'. Entonces le fibrao' táan u
k'antal, jaaj. Leti' u responsabilidad checadoro'. Y le checador, k a'alik
maayokoolo' leti' tu tasik le listao'. Le escribienteo' leti' beetik… ku controlartik
xan tia'al u bisik túun le nominao' te' agenciao', tu'ux ku pertenecer cada sociedado'
utia'al u páajtal u jóok'ol le taak'ino' utia'al ka bo'ota'ak le genteo', de acuerdo je'ex
u meyaje'. Tumen sen jats'uts tumen controlado.
JORGE: Jayp'éel plantel yaan wey ka'ache'?
EDESIO: Le meyaj wey ka'ache'? Como que junto k meyaj ka'ache', jump'éel
sociedad, sociedad nojoch, de acuerdo yéetel Acanceh, Seyé, óoxp'éel grupo,
nuuktak. Y cada grupoe' wa sociedade' yaan u plantelil. Acanceh yaan u plantel.
Pero como que junto le meyajo', tuláakal ku bin te' tu terreno Acanceho'. Le kan
láaj xo'otok u plantel Acanceho', ku yéemelo'ob utia'al le sociedad le weya'. Le kan
ts'o'okok utia'al le weya', ku bino'ob utia'al u sociedad Seyé. Mientras táan u ts'aik
le semanaso'ob beya', le tu'ux ts'u yáax máan le meyajo', ts'u ka'a k'uchul u
tiempoe' u xota'al tu ka'atéen. Tumen u xo'otol le kijo', óoxtéen jump'éel año te'
plantel cada cuatro meses. Cada cuatro mesese' ku ch'ak le hojaso', le kijo'.
Entonces, le kan ila'ak ts'u p'áatal beya', es que ts'o'ok u yaantal. Yaan forma u
xo'otol, ts'o'ok u ka'a k'antal le hojaso'. Ma' je'eba'ax k'iin u k'áat máake'. Y beyo',
leti' ku meyajtik máak ka'acho'.
Y te' prensa xan te' tu'ux ku beeta'al le pacaso', yaan xan jump'éel
responsable xan ilik bix u beeta'al le pacaso'. U empacarta'al le fibrao'. U páay u
empacarta'al le sóoskil wa le fibra kóomo', u páay u empacarta'al le Bejo' (B), u
páay u empacarta'al le Ajo' (A), le Ajo' (A), leti' le de calidado'. Le Manchado
Largo (ML) pues yaan xan máax marcartik. Le paca je'ela', "A". Le paca je'ela',
"B". Le paca je'ela', "C". Le paca je'ela, "ML", Manchado Largo. Le paca je'ela',
"XL", Manchado Extra Largo, pero manchado. A, pero manchado. Entonces le
beyo' le kan taak le máax bisik le paca ti' Enlaceo', leti' le máako' u yojel bix anil, u
yojel jayp'éel paca cada calidad. U yojel xane' bajux kun cobrarbil te' Enlaceo',
ba'ax cantidadil ku bisa'al. Tuláakal le je'elo' jach cordinarta'al u meyajta'al. Sen
jats'uts. Sen jats'uts.
RODRIGO: Don Edesio, a wojel túune' bix u kuxtal hacendados, bix u kuxtal
trabajadores te' haciendao'?
EDESIO: ¡Ah! Pues sí. U vida juntúul campesinoe' de acuerdo yéetel le je'ex u
meyaje', de acuerdo je'ex u meyaje'. Tumen, claro, le campesinoo', u
aministradore', leti' le hacendadoso'. Le hacendadoso' ku depender ti' u estudio, ku
depender ti' le meyaj ku beetik le campesinoo'. Tanto campesinose' k'a'ab'éet le
hacendadoso', le hacendadoso', k'a'abéet le campesinoso'. Tu ka'ap'éel partee' yaan
u meyajo'ob de acuerdo, jaaj. Entonces pues sí, u vida le campesinos beya', desde
úuch ka'ache' je'ex tak bejla'a'. Pero le costumbre ku cambiar. Tuláakal, tuláakal ku
cambiar.
Tumen ka'ach bey, le ka'ach úucho', bueno le kan ts'o'okok u bo'ota'al
máake', pues ka beetik le chan inversiono', ka bin te' tiendao'obo', ka maan, jaaj.
Depende bix u tuukul cada chan campesino, ka manik le mercanciao', ka bisik ta
taanaje', ka ts'aik ti' a familia. Leti' beetike', le atendertik le jump'éel familia beyo',
jum. Y le xan le hacendadoso' u responsabilidado xane' u ts'aiko'ob material utia'al
le meyajo'. Ba'ax k'a'abéet, guantes, ba'ax k'a'abéet como servirtik le maquinao',
ba'ax k'a'abéet u taasik máak cada tiempo. Tun máan u chekart le maquinariao' wa
mina'an falla ti'o', tumen ti' le je'elo' ku depender xane' ma' u kiimpajal le
meyajo'obo', jaaj. Leti' le u responsabilidad yaan ti' juntúul hacendado.
Wa yaan ba'ax k'a'abéet, u solicitartik, u k'áatik le meyajo'obo', ku
káatiko'ob ti'. Wa tu posibilidades ku autorizartike', enseguidas ku ts'aik. Pero wa
ma'e' ku ya'alike': -Bejla'e' ma' tu páajtal, pero tal dia je'el u páajtale'. Bin in ka'aj
in manej-. Ku bin, sale, ku bin Jo'. Le xane', le campesinoso' yaan xan u kanik u
páak'to'ob xan le ba'ax ku k'áatiko'obo'. Y hay vecese' ku k'áatiko'ob aumento,
ko'ox a'alike', ti' u salario. Tumen ku yiliko'obe' de por sí, k'a'abéet. Ku ya'alik le
hacendao': -Ma'alob, je'el in ts'aik te'exe', pero ma' leti' le cantidad ka k'áatike'exo'.
Pero je'el in ts'aik te'exe', jump'éel parte.- -Bueno, ma'alob.- Pues ku ki'imaktal u
yóolo'ob xan. Pues bey u meyajta'al le bey le costumbreo'.
Wa a k'áate'exe', kin tsikbaltik te'ex bix le u diversion le campesinoso', jaaj.
Entonces lelo' de acuerdo xan le patrono' wa le hacendadoo'. Ku ya'alik beya':
-Bueno, le meyajo'oba', le meyajo'ob yaan tin servicioa', k'a'abéet chan jump'éel
diversion ti'ob, ma'alob.- Ku bin u contratart le orquestao' ka'ache', puro orquesta
ku taasik utia'al túun u beetik le chan festejoo'. Ku ya'alike': -Bin in ka'aj kíins
ka'atúul wakax utia'al in ts'aj ti' le visitao'-. Jaaj, entonces ojéela'an beyo': -Maare,
le patrono' bin u ka'aj u beet le fiesta, ma'alob.- Ki'imak óolal beyo'. Entonces, ku
bin le patrono', ku jóok'sik, ku seleccionartik le máako'obo'. Ku ya'alik: -Xen a
ch'a'ex le bailadorao'obo'.- -Jaaj, ma'alob.- Kun bin ch'a'abil tolo'. Ku taal beya', ku
taal. Wa ma' tu yaantal kex tak quinientos wa ma' mil máake', pues le hacienda ku
yilik. Desde sabado ku káajal le baileo'. Domingo, domingo en la noche yaan
vaquería', utia'al domingo. Le xan le patrono' ku ts'aik u janal le bailadoro'obo'.
Tuláakal le gente ku taalo', ku ts'aik u janal. Ku bino'ob, ku bisko'ob te' palacioo',
jaaj. Pues le gente, ki'imak u yóol. Bey u divertirkubao'obo', bey u
divertirkubao'obo'. Y le patrono' yaan jump'éel huerto ti' ka'ach beyo'. Tuláakal
clase frutas yaani'. Yaan china, yaan mango, yaan papaya, yaan mamey, yaan
cayumito, yaan. Pero ku ya'alike': -Ko'ox cosechartike'ex le chinao', yaan in ts'aik
ti' le meyajo'obo', jaalej.- Ku taasa'al u bolsasil china beya'. Ku yéensal le frutaso'.
Ku ya'alike': -Tal dia, yaan u t'oxchajal ti' le meyajo'obo'.- Jach ki'imak u yóolo'ob
kan ts'o'okok.
Cada antes dia veinticuatroe' te' diciembreo', ku ts'aik le utilidado'obo' de
acuerdo jayp'éel, jayp'éel cantidad kij. Miles, miles ku xotik cada máake', ku
jóok'sik jump'éel chan partee'. Ku ts'aik le taak'ino'. Pero ka'ach lelo', puro plata.
Le ba'ax kin tsikbaltik te'exa', yaan teen edad míin de ocho años. Tin wilaj. Pero
tumen yéetel in suku'un ka'ach kin meyaj. Tin wilaj le kan ts'a'abak túun u
utilidado'obo', ti' ku ts'aiko'ob te' tu p'óoko'ob beya'. Ku chu'upul. Le kan a pul le
taak'in beya', leti'e' ku juum. Cero siete veinte, jaaj. Plata, jach plata ka'achi'. Ku
ts'aik tuláakal, ki'imak u yóol. Tuláakal ki'imak u yóol. Ku manik u nook'ob. Ku
manik u xaanab u paalalo'ob. Y sen jats'uts. Utia'al le noche buena beyo', anteso',
le ts'uulo' ku ts'aik u bóoch'. Ku ts'aik nook' utia'al le señorao'obo'. Ti' le
meyajo'obo' ku ts'aik u chan xaanab. Ku ts'aik u nook', u corteso'ob beyo', telas.
Ku ts'aik beyo' utia'al u ki'imaktal u yóolo'ob le meyajo'obo'. Le jats'uts… bey u
vida le hacienda ka'acha'.
Pero ka abandonarpaj beyo', pues le ka abandonarpaj beyo' pues le plantelo'
ka jo'op' u mejental le hojaso'. Leti' túun kin wa'aliko' ma' productivoi'. Jach bajo
le producciono'. Pero ma' tu costear. Ka p'áat ma' tu meyajta'al. Le chan máquina,
ma' in wojel wa mix juntéen kóojkech a wilej. Mix juntéen kóojke'ex a wile'ex?
Te' ma' náacho'. Abandonado, abandonarpajij. Le ka'ach úuch tu meyajo'. No
hombre, sen jats'uts. Tren de raspao', le maquinaria tu'ux ku máan le hojaso'. Kan
máanak le hojas beya', ti' uláak' bandae' ts'o'ok u jo'ochtik. Fibra anil. Le k a'alik
to'on maaya, sóoskil. Chéen u máan te' maquina beya', le kan jóok'oke' sóoskil
anil. Yaan máax k'amik beya', yaan máax k'axik. Óoli' yaan máax xan bisik ti' chan
plataforma ku ya'ala'alo'. Ku bisik te' secadero', yéetel juntúul chan, tsíimin
manejartik. Yaan xan máax páak'tik utia'al u le'ik. Jaaj leti' tuláakal je'el u
meyajta'al le kijo'. Bey u meyajta'alo'. Bey ka'ach kuxliko'ono'. Bejla'e', tuláakal
cambiarnajij', tuláakal cambiarnajij.
RODRIGO: Ba'axten?
EDESIO: Leti' lelo', anchaj competencia, jaaj. Le kan anchaj le u meyajta'al le
petroleoo'. Bejla'e', le petroleo, ti' tuláakal, ti' tuláakal ku intervenir. Una materia
prima muy, muy positiva. Tak ti' le xanabo'obo', ku intervenir le petroleo. Ti' le
chan xáache'o', ti' le nook'o', utia'al le nook'o bejla'e', ma' de algodoni', te'
botono'obo'. Jaaj, jach táaj ya'ab ba'axil ku taal meyaja'. Entonces le ka'ache', le
suum ka'ache' puro de sóoskilo', le fibrao'. Bejla'e' ku beeta'al puro de petroleo.
Casi ma' tu manchaj kex léeyli ku taasa'ale'. Tumen le mas úuch ka'acho' le ka
jach, jach, jach yaan le producciono', tuláakal le mejen, le mejen vastagoso', mejen
viveros ku bisa'al. Ku ko'onol ka'ach, tak Nueva York, Nueva Orleans, que
Tazania, jaaj. Ti' ku bisa'al. Jump'éel epoca le kin tsikbaltik te'exa', tumen teene',
participarnajen ti' jump'éel concurso utia'al u seleccionarta'al ka'ach máax ka xi'ik
te' lugaro'. Utia'al Nairobi, utia'al Tanzania, ka ka'ansa'ak ka'ach bix u meyajta'al le
kijo'. Tuláakal le ts'o'ok in tsikbaltik te'exa'. Le túun te' ka'ach ku bin,
seleccionarta'abi', leti' le ku bin ka'ansbilo', tumen yaan a beetik limpieza táanil.
Ku lúubul le che'obo', ku tóokal beyo'. Leti' túun, leti' ka'ach kan k bin ka'ans
te'elo'.
Ka'ach, jach yaan le produccion weya', ka bisa'abij. Le ka jo'op' yaantal le
produccion te'elo', ka jo'op' u abandonarta'al le weya'. Bejla'e' tak ti' ku taal le
fibrao'. Ti' barco ku taasa'al. Léeyli' ku meyajta'ale'. Le gobiernoo' léeyli' ku
meyajtik, ku manik le fibrao', pero mas ma' tu meyajta'al le tia'al le weya'. Le
weya' chéen jump'íit, chéen le utia'al banda Motulo'. Ti' yaan banda Motul, ti'
yaane' le hacendado'obo', particularo'obo'. Leti' yaan chan jump'íit meyajo'. Leti'
xuul ku chan meyajtik. Le algunos, léeyli ku dedicarkuba'ob te' kijo'. Te' ma'
náache', yaan jump'éel, yaan jump'éel haciendae', jump'éel kaaj utia'al Tajmek,
Jolaktun. Yaan jump'éel tren de raspai'. Wa antak te'ex tiempo jump'éel te' je'elo'
ka xi'ike'ex a wile'ex bix u meyajta'al. Sen jats'uts. A wilmaj? A wilmaj wáaj u
meyajta'al le sóoskilo', le k táan tsikbal ti' le henequeno'? A wilmaj? Wa ka anak
teech tiempo ka xi'ike'ex ka wile'ex. Te' ma' náacho', tia'al Jo'olaktuuno'. Jump'éel
ba'al sen jats'uts, jaaj, sen jats'uts. Tuláakal le ts'o'ok in tsikbaltik te'exa', ti' kan a
wile'ex te'elo'.
Bey u meyajta'alo', jaaj. Ku ts'a'abal te' elevadoro'. Ku na'aksik le rolloso'.
Le kan éemek beya' ku wach'a'al. Ku ts'o'okole' ku máan te' cadenao'. Le kan
máanak te' cadenao', automatico ku yach'ik beya'. Le kan jóok'oko', sóoskil. Ku
ts'o'okole' ku bisa'al te' secadero'. Extenderbilo', wa le'ebilo', jaaj. Ka anak te'ex
tiempo, le ba'ax kin tsikbaltik te'exa', ti' kan a apreciar tuláakal le ts'o'ok in
tsikbaltik teecha'. Leti' le meyaj ku beeta'al te' Jo'olaktuno'. Ka k'áatik permiso
beyo', ka wokole'ex tak te' prensao'. Te' bodega tu'ux ku almacenarta'al le fibrao'.
Ti' kan a wile'ex bix u ya'ach'al xan le pacao'. Ti' kan a wile'ex bix yaanil le paca',
estibado beyo', te' ciento cincuenta. Yaan… cuando mas jach u aalilo' ciento
ochenta kilos. Chuya'an, elaborado tuláakal, sen jats'uts. Le hacienda te'elo',
hacienda kin wa'alik teecho', todavia ku meyajta'al le fibrao'. Sen jats'uts. Ojala ka
kóojok... ka anchajak teech oportunidad ka xi'ikech a wile'ex, sen jats'uts.
RODRIGO: Pero beora' mina'an?
EDESIO: Yaan, léeyli' yaane'. Léeyli' yaane', jaaj. Ku jo'och kijo' sáansamal. Desde
lunese' tak sabado, jaaj. Pero ma' ya'abi', pero yaan. Ba'ax tumen ma' ya'abi'?
Tumen mina'an casi le kijo'. Leti' te'elo' chan wa tu'ux yaan jump'íit, leti' le ku
bisa'al ti'obo', jaaj. Leti' le ku maniko'obo'. Te' je'elo' leti' u meyajil le kijo'. Wa
yaan ba'ax uláak' a k'áate'ex ka wojéelte'exe', wa tin alcance yaane', kin tsikbaltik
te'ex.
RODRIGO: Kux túun, don Edesio, ku ya'ala'al úuch yaan hacendadose' jach
k'aak'as máak, jach u castigartik u trabajadores. Jaaj?
EDESIO: Pero le úuch je'elo', jump'éel historia yaanil. Tumen teene' ka jo'op' in
k'ajóoltiko' leti' le kin wa'alik teecha', pues anchaj to'on juntúul hacendado jach
tratable, jach amable. Jach tu kano'ob atendertik u meyajo'ob. Le úuch ka
wa'alike'exo', utia'al le epoca esclavitud. Todaviae' ma' anchajak experiencia ti' le
campesinos, mejor dicho beyo', tia'al ku chan defendertubajo'ob. Je' ka anchaj le
experienciao', ka anchaj máako'ob mas chan estudiado'obe', entonces ka chan
cambiarnaj le chan situaciono', ka jo'op' u protestaro'ob. Ma' deber u ts'a'abal máak
ti' jump'éel trato beyo'. Teene' kin wa'alik teecha' ma' tin vivirti', pero in xokmaj,
jaaj. In xokmaj u historia beyo', bix u tratarta'alo'ob ka'achi'. De acuerdo je'ebix u
avanzar le tiempo bey ka jo'op' u estudiar máako'ob. Pues ka jo'op' u ts'aiko'ob u
cuenta: -Báanten kin tratarta'al beya'?- Entonces ka jo'op' u protestaro'ob. Je'ex le
hacendadoso' ka jo'op' u chan cedero'ob. Pero anchajij, anchaj le epoca
esclavitudo'. Tu tiempo esclavitudo', según ku ya'ala'ale' yaan u beetik le
máako'obo' u fajina. Jump'éel meyaj le fajinao', jump'éel meyaj gratis. Y wa ma' ta
beetike', ka castigarta'al.
RODRIGO: Bix ku castigar?
EDESIO: Ku ja'ats'al máak. Wa ma'e', ka k'ala'al ti' jump'éel lugar, chéen ta chan
juunal. Mixmáak ka wilik. Ma' tu ts'a'abal teech ja'. Ma' tu ts'a'abal teech mixba'al
a jaantej. Wa ku ts'a'abal teeche', pero jump'éel chan… jump'éel ba'al ma' ta
na'ajtal siquiera. Leti' le castigo beyo'. Y jach ku ja'ats'al máak. Lelo', pero lelo'
mas jach úuchij. Jaaj, yaan, yaan le hacendado k'asa'antako'obo'.
Le weya', u yuumil le hacienda ka'acha' don Liborio Cervera. Don Liborio
Cervera, u paalalo'obo' Orlando Cervera. Leka kíim don Liborio ka jp'áat don
Orlando. Ka kíim don Orlando ka jp'áat u paalalo'ob, u yáabilo'ob. Entonces leka
jp'áat u yabilo'obo', ka jp'áat ma' tu meyajtiko'ob le plantelo'. Ba'ax tu beetaj le
joveno'obo'? Chéen u k'áato'ob ka'ache', entrada. Mu k'áato'ob ka u beeto'ob
inversion utia'al ka beeta'ak le limpieza. Ka p'áatak ma'alob le plantelo'obo', limpio
tia'al ka meyajta'ak. Jump'íitak u desaparecero'ob. Abandono, tumen ma' iguali',
ma' igual je'ex u tuukul le úuchbeno'obo'. Ma' u yojel tuukuli'. Claro que le je'elo'
chéen jump'éel tsikbal. Pero leti' le historia je'elo', al menos u historia hacienda
weya'. Bey tak u abandonarta'alo'ob. Ja'alil ka jkíim le patrono'. Leka jkíim le
patrono', pues le oko'obo', ma' tu ch'a'ajo'ob interes utia'al u meyajo'obi'. Leti'obe'
chéen cosecha u k'áato'obi'; entrada taak'in. Ma' u k'áato'ob ka jóok'ok utia'al ka u
bo'oto'obe' utia'al u meyajta'al le plantelo'obo' ka p'áatak limpioil. Pues bey taal
xu'uluko', bey u taal u xuul le meyajo'. Bejla'e' cada juntúule' ku kaxtik meyajo'.
RODRIGO: Tu'ux?
EDESIO: Tu'ux yaan le lugaro', tu'ux yaan le meyajo'. Ti' ka bini'. Kan ts'o'okok le
meyajo', ka ka'a suut, jaaj. Puro bey yaan le vidaso'. Tumen le historia le kijo', leti'
je'elo', máanij. K'amchajij , meyajta'abij, pero máanij. Xu'ulij.
RODRIGO: Kux túun don Edesio, bix u vida máak te' tiempo esclavitude'?
EDESIO: Tiempo esclavitudo', ku ya'ala'al beya' tumen le kan ts'o'ok u bo'ota'al le
máako'obo', leti'obe', ma' táan u maano'ob le ba'ax u k'áato'obe'. Yaan u ts'a'abal
ti'ob le ba'ax ku ya'al le hacendadoo'. Y yaan u tuxtik le máako' te' tiendao' tu'ux
kun u ts'aabil le ba'ax ku ts'aabil ti'obe'. Mayor parte utia'alo'ob léeylie', jaaj.
Chéen ku chíikpajal bey tu atendertikecho'obe', pero ma'. Te' ka bin te'elo', wa ku
yojéeltiko'ob ma' ta bin maane', ojéelte', yaan a castigarta'al. Yaan a ja'ats'al. Y
según ku ya'ala'ale' le úuch ka'acho', todavia joven le kan ts'o'okok a beel beyo',
lekan sáasak tia'al lunese' yaan a bin meyaj. Y le kan ts'ao'ob teech le suum, trinca,
utia'al a k'axik le rolloso'. Ku ts'aiko'ob teech tak dos mil. Ma' túun u ya'ala'al
teeche' je' u páajtal a beetike'. Yaan a beetik. Pero leti', le túun te' bey le
esclavitudo', jaaj. Tumen ma' tu respetartiko'ob a ideas, a derecho beyo', mina'an.
Bey le esclavitud úucho'. Tumen leti'obe', ma' táan a beet je'elba'ax a k'áatej, juum.
Triste, tumen pues ma' libreechi'. Y ma' ta máan calle. Ma' ta p'áatal. Ma' ta bin
Acanceh, ma' ta bin ti' uláak' kaajo'ob, uláak' lugar. Ma' ta bin te' ciudado'. Leti'ob,
leti'ob controlarmij tuláakal. Ma' libreechi'. Cuidado ku yilo'ob máak las diez, las
once de la noche, calle. Yaan u ya'aliko'ob: -Báan ka máan a beetej?- Bejla'e' ma',
bejla'e' yaan le libertado'. Je'etu'ux a k'áatej, ti' ka bin maani'. Je'elba'ax a k'áatej,
wa ti' yaan teech posibilidade', ka manik. Sí, bejla'e', diferente. Pero le úucho', ma'.
JORGE: Pues, buenos días. Bix a k'aaba?
LUISA: Luisa, Luisa. Luisa Balam.
JORGE: Jayp'éel años yaan teech?
LUISA: Ochenta y cuatro.
JORGE: Tu'ux siijilech?
LUISA: Chabil, ti' jump'éel chan, chan, chan, bey chan ich koole'. Chéen chan
cuatro naj yaani'. Ti' síijo'oni'. Ti' ch'íijo'oni'. Veinticinco años jóok'oko'on waye'.
Pues to'one' óotsilil k ilmaj bey te' k'áaxo'. Tumen mix xook, mixba'al k u'uyik u
ya'ala'al, wa ku yúuchul xook. To'one' ma' k ojel wa ku yúuchul xooki'. Pues, triste
u chan vidaile' tumen mixba'al, mix español. Je'ebix lela'. Ka t'anen españole', ma'
in wojeli', ma' in wojel ba'ax ka wa'aliki'. Le k chan ojel to'ona' le te' beyo', bey
ka'ansa'anbilo'on. Bey úuchik jóok'ol t'aane'. Pues, bey úuchik seguero'. Pero
beyo', kin wa'alike', chan triste u vidae', ma' je'ebix le paalalo'ob beora', wa chéen
ma' u k'áato'obe', pues lelo', chéen ma' u k'áat u kano'obi'.
Le úuch túuno' ku ya'aliko'ob in maamae', in abueloso'obe', ku
ya'aliko'obe': -Bejla'e', paale'ex,- ku ya'alik, -bejla'e' ma' óotsilil yaaniko'one'exi',
tranquilo yaaniko'one'ex. Úuchej-, ku ya'alik, -kéen áak'abchajake' wa yaan
ka'ap'éel a chan nook'e', ka chan na'xik'ike'. Túun taal le máako'ob ma' acuerdo
yéetel le ka'ap'éel partido yaan. Bix ku ya'aliko'ob u k'aaba' le máako'ob? Yaan
bin... bix u ya'aliko', yaan bin liberal. Yaan bin... bix uláak'? U ya'alike', bix uláak'
ya'aliko'ob ka'ache' uláak' bin máako'ob. ka'ap'éel partido túun bin yaan. Wa
teeche' ma' a wóoksikabaj ichil le máako'obo', teeche' yaan a kíinsa'al. Bix u
yoorail kéen kíinsa'ak. Pues te' kaajal tu'ux úuch, tu kaajal in mamao'. Ku ts'o'onol
le nukuch máako'ob mun yaantal jump'éel acuerdo ti' le máako'ob ku máan u
kaxto'ob compañerose'. Pues, yaan juntúul in tio manak' ilme'. Kéen
áak'abchajake', ku ch'a'ik u chan sáabukane'. K'áax ku wenel, tumen leti'e' túun
kaxta'al tumen mu yaantal acuerdo ti' yéetel máako'obo'.
Entonces, yaan xan in abuelo túun ti' in mamae' bey xano'. Ku kíinsa'al le
ba'alo'obo', ku taasa'al tujkinsa'al tu jool u yotoch. Kéen líik'ik leti'e' ti' yaani'.
Pues yo'olal u ya'ala'al wale', wa leti' beetej. Leti'e' puuts'ul óotsili', yo'olal mu
kiinsa'al. Mina'an tranquilo ka wenek tu k'áan. Kéen áak'abchajake' tu bin u
ta'akubao'ob, kéen áak'abchajake' tun bin u ta'akubao'ob. Pues leti'obe' le meyaj ku
beetiko'obo' ma' u ti'alo'obi'. Le túun xane' jach p'eka'an xan. Yaan u kíinsa'alo'ob,
tumen leti'e', mun ts'aikubaj acuerdo yéetel máako', tumen ka'ap'éel partido beyo'.
Pues, leti'ob túune' p'eka'ano'ob beyo', pero, le túun, juntúul túun in abuelo, u papaj
in mamae', ku ya'alike': -Pues kin beetik jump'íit ti' le máak yáanal u no'oj u k'ab
yaano'ona'. Kéen in wila'aj yaan u yoraile' kin beetik jump'íit teeni'-. Pues, leti'e'
p'eka'an yo'olal lelo'. Tumen leti'e' ku beetik jump'iit u tia'ali'. Pues, le nuuktako'ob
úucho' u k'áato'obe' chéen ba'alo'ob utia'al ka beeta'ak ti' leti'ob. Entonces pues
kéen áak'abchajake' ku bin u ta'akubao'ob, to'one' k ilik xan beyo'. Como in mama
túune', pues sajako'ob xan bey ti' ku chan taal u ta'akubaj u suku'un u yiknalo'. Ma'
wáa ti' xane' ti' kun u chan síij ba'al u jaante'e? Ku bin u ta'akubaj k'áax, tumen
mun yaantal acuerdo yéetel le partido túuno'. Pero tuba'an teen bix u k'aaba' uláak'.
Ka'aja'an wáaj teech, Lucy? Ma' bin jump'éel, jump'éel le partido liberal? Uláak'
jump'éel partido mun k'a'ajal teen.
LUCY: Socialista.
LUISA: Ándale, jaaj, socialista, le túun ti' le mun ts'aikubaj acuerdo yéetele'. Le
beetike' p'eka'ano'ob. Pues tuláakal… pues tuláakal lela' tumen leti'obe', le mun
ts'aikubaj de acuerdoil beyo', kéen áak'abchajake', bin u ka'aj u ch'úuktej ka u
ts'onej. Entonces, le nukuch máako'oba' ku kóojol ti' wale' ku bino'ob wenel k'áax.
Mun k'ubikubaj ti' uláak' máako'ob. Entonces, pues, beyo', beyo', beyo' yaan
juntúule' u pariente beyo' kíinsa'abij. Ka bin a'ala'ab ti'e': -Ko'ox wale', yaan k
kíinsa'al to'on.- Leti'e' ka tu yu'ubaj juntúulo' de que yaan u kíinsa'alo'obe' ka
jbinij. Juntúulo' máan t'anbile' ma' jbini'. Tu taal u píik'il bin tu tuukultaj bin u
ka'aj u púuts'ule', le ku ts'o'onol. Leti' p'áat pektali', ka chu'uk u hijae' ka bin
bisa'ab Jo'. Jo'e' xíimbali', le ka cha'ab Jo', ka suutnaje'. U xíimbaltmaj bin Jo' tak
te' lugar to'one'. Kensa ba'ax k'iin ku taal ka páatjij u k'uchul.
Je'elo', pues. Beyo' mantats', bey u máan u ta'akubaj óotsil in tío beyo'. Ka
p'áat chan tranquiloe'. Óotsilil ku máansik máak, jun chan wáal u nook' yaan, jun
chan p'éel báateyae'. Yaan bine', chan yóok'ol tuunich ku p'o'ik u nook'. U bin bin
chan yóok'ol jaltuno', bey u bin u chan p'o' u nook'i', pues mixba'al yaan. Óotsilil
ku máansik máak. Entonces, pues, le túun ti' lelo' yaan le ku ya'aliko'obe', pues,
kéen áak'abchajake', ku bin u ta'akubaj ich sajkab, pues, tal veze' wa mun
kaxta'alo'ob xan. Yaane' kéen jóokech ti' jump'éel k'áaxe', ti' chan yaan u chan
booch', xan bey tu'ux ma' ch'uula'aj, pues ti' ku chan bo'oybeskubaj beyo', jach
yaayaj vidae. Jach yaayaj vidail u máansmajo'ob. Orajak tun kaxta'alo'obo', tóokab
Nenela'. Láaj t'a'ab u yotoch le máako'ob yóok'olo'obo'. Tóoka'ab Tso'k'a'aw.
Láayli' beyo', yo'olal u kíinsa'alo'ob beyo'. Tóoka'ab P'el Báakab. Le Nenela'o', tu
máan u tóokla'anto'ob u yotoch yéet wíinikilo'ob. Ba'axten túun? Tumen mun
yaantal le acuerdo. U k'áato'obe' le ku beetiko'obe'. Le xan ku beet le uláak' u
jaatsa'. Pero como mun beetiko'obe' pues, p'ekta'ano'ob, p'ekta'ano'ob leti'ob.
Ahora le uláak' ku ya'ala'al túuna', lelo' ma' in wilmaji'. Kéen jóok'okech te'
k'áax tu'ux kaja'ano'on, nukuch k'áaxo'obo', míin yaan jumpíit maanal yaan u
tich'ib k'ab tuunicho'ob, je'ebix tujkina'anil le je'ela'. Entonces, tu'ux, tu'ux, bin ku
ts'onikubao'ob, tumen ti' ku ta'akikuba'o'obe' u ch'úukto'ob le máax kan u
kiinso'obo'. To'on túune', ka'ach k a'alike': -Báan túun biilal le nukuch ba'alo'ob
beeta'ana' tu'ux ku ts'onikubao'ob le úuchben máako'obo'?- Ku ya'ala'al to'on beyo'.
Lelo' ma' k ilmaj to'oni', pero mientrase' tuláakal le ba'alo'ob beeta'an tu'ux ku
ta'ajkuba'o'ob, k ilmaj. Te' tu baanda in kaajal tu'ux luk'o'on, te' Chabilo', ti' k ilik
le ba'alo'ob beyo'.
JORGE: Ba'ax, ba'ax año úuch le ba'alo'?
LUISA: Ay Dios, úuchben ba'al. Táan a wu'uyik to'one' mejentako'one'. Teene'
ochenta y cuatro yaan teen beora'. Le úuchik le ba'al beyo', pues mejentako'oni'.
Pero to'one', táan k ilike' ku ma'achal k k'abe' k bisa'al te' k'áaxo' utia'al
ta'akbilo'on, je'elo'. Pero tumen yóol le láak'tsilo' bey mu k'ubikubaj te'
máako'obo'. Pues ku ya'alik in maama: -De repente wa tak to'one' k kíinsa'al.
Mejor ko'one'ex wenel k'áax.- k bin k'áax wenel, pero mejentako'on túun lelo'. In
maama, leti'obe' u yojelo'ob beyo' ba'ax tiempoil, táan a wu'uyik ti' in ochenta
cuatro. Yaan wa kex tak, yaan wa kex tak diez años teene'. Je'elo', pues, beyo' ts'u
yúuchtal beyo'. Yaan kex, le ba'alo'ob je'elo', yaan kex, wa kex tak noventa añose'.
Juntúul in primo te'ela', ts'o'ok u kíimil, noventa y ocho yaan ti' ka kíimij, leti'ob
ilmil le ba'alo'obo'. U manak' ilmo'obi', pero ma' tuláakal xan u yilmo'obi'. Yaj le
vida úucho'.
JORGE: Kux túun le guerra ku ya'ala'al, le guerra tu beetaj le wíit'o'obo', ma' a
wojel mixba'ali'?
LUISA: Ah! Lelo' ma' k ojelo'obi'. Chéen ba'ale' k u'uyik u tsikbalil xan. Le túun le
wíit'o'ob ka wa'aliko', pues láayli wa debe ser tun kíinsa'alo'obe'. Ba'anten túun?
Tak ich sajkab ku ts'aik u chan nu'ukulo'ob. U chan trasteso'obe' ku moliko'ob.
Táan túun u máan le máako' úuch bey tu p'uujo' wa ts'oonajko'ob beyo', pues le bin
le ken púuts'uk, bin le ba'al ti'ob. Ken okok te' ich le sajkabo', le máako'obo', ku
yokol u kaxto'ob. Le túun bin, le kéen u oko'ob te' ichil le sajkab kéen u
focarto'obo'… tumen úuchej ma' in wojel wa a wojele'ex ku ya'ala'al ba'as u k'aaba'
le ba'alo'. Xjiit' de bey xa'ano'obe', je'elo'. Ken bin je'ebek bin le chan ba'aso', pues
lelo'. Jkíim u yuumilo'ob wal beyo'. Ma' ila'ani'. Chéen u nu'ukulo'ob ku kaxta'al.
Le ken kaxta'ak tumeno' kéen jo'op' je'ebek bin u jool le chan ba'asa', ti' yaan u
chan nook'o'obi'. Ti' yaan bin u chan, chan laako'ob likil u janalo'ob. Tuláakal ba'al
ti' yaani'. Yaan oora ichil le sajkabo' ku kaxta'ab tak cinco chan ba'aso'ob beya'.
Pues debe de ser ma' u pakabilo'ob, beyo'. Ya'abo'ob wale'. Lelo' ku juntartikubao'
ku bin. Lelo' táan túun kíinsa'alo'ob túun beetiko'ob le beyo'. Bueno, jach lelo', ma'
k ilmaj to'one'. Chéen u tsikbalil k u'uyik beyo'. Ku kaxta'alo'ob u chan trasteso'.
Pues como ti' sajkab mun yokol ja' mixba'ale'. Pues u chan nook'o'obo' ma' ts'uukul
kéen kaxta'aki'. Bey bin túun.
Pero a wojel wáaj chéen leti'ob saklik beya'? Especial u chan nu'ukulilo'ob. In
papaje' u yojel le beyo'. Yaan u especial u mejen che'ilo'ob ikil, ikil u ko'oj le ba'ax
ku sakliko'obo', je'elo'. Bey u beetik u nook' le nukuch máako'ob úucho'. Bey u
beetiko'ob beya'. U pak'iko'ob wal ya'ab tamane' le ku piits'o'. Ku pak'iko'ob
ya'abe'. Le kéen ts'o'okok u jóosiko'ob bey tu mejen sóolo'obo', ku ki'
limpiartiko'ob. Le ku káajal u pits'iko'ob, u pits'iko'ob, u pits'iko'ob beyo', le kéen
u beeto'ob, ts'o'ok túun le paca. Ku beetiko'ob beya', entonces ku kaxtik u
beetiko'ob túun jump'éel chan ba'al beya'. Yaan u mejen che'ilo'ob beeytak likil. U
preparartiko'oba', ku ch'aiko'ob bey chan luuch buka'aj. Tumen úuche', mejen
lúuch ku usarta'al. Ku ts'aiko'ob bey chan ta'ano'. Teene', lelo' in wilmaj. Ku wáak'
p'iri'istiko'ob beya'. Ku sáats'al le chan hilerao'. Ku báak'al te' che'o'. Ku ts'o'okole',
ku p'iri'istiko'ob tu ka'atéene', ku sáats'al buka'aja'. Ku jáan bak'iko'ob tu ka'atéene'
te' chan che'o', lelo'. Tuláakal lelo' in wilmaj, tak je'ebix u sakliko'obo'. Bey bin
xan u saklik u nook'o'obo'. Je'ebix u sakla'al le sáabukaano', ba'alo'obo' bey bino'.
Especial u che'il. Yaan juntúul in cuñado hasta le ba'alo'ob ku ko'onol beora'. Ku
beetik beyo'. Especial u mejen che'ilo'ob. Kéen ts'o'okoke' chan orilla yaan. Bejla'e'
yaan u chan mejen flecosil. Láayli yéetel mejen che'ob ku beetik beyo'. Bejla'e'
ma'atech u beeta'alo'ob beyo'. U yaanal bix u meyajta'al.
Táaj ya'ab ba'al u chan ojel máak. Pero, hasta beetike', ku ya'alik teen in
hijae': -Ki' chilen, ki' chilen. Wa tu síijo'ob ba'al a jaantej, ma'alob. Wa ma'e', teech
a wojel. -Aay, ma' in chital,- ken ti'. –Beeka'aj ba'al, ba'al ku k'a'ajal teen in
wilmaj, in wu'uymaj. Mun chukik ocho diase' ts'in kíimil,- ken ti'. Je'el túun tin
chan máan beya' tin wu'uyik u yúuchul tsikbale'. Pues ki'imak in wóol. Le beetike',
ba'ax kun chital máak! Ma' suuk ti'. Suuk u chan meyaj máak. To'one' úuche' ich
kool, kéen sáasake', wa tu tiempoil koole', p'áaytok' k beetik.
-P'áaytok' te'ex, teen kin ch'akik u che'il,- kij in animáas in papajij. Como chéen
ko'olelo'one', je'elo', pues, k meyajtik beyo'. Wa ti' u páaktik yáanal u nal máak, k
meyajtik. Wa paak'al, k meyajtik. Tuláakal le u meyajil koole' ti' kuxa'ano'on
beyo'. Ti' k kaxtik k kuxtali'. Ba'al k jaante' yaan beyo'. Tumen jach ku yaantal.
Ma' je'ebix le bejla'a'. Bejla'a' wa ma' ta ts'aj u chan vitaminaile', mixba'al kun
yaantali'. Úuche', ma'. Je'el ba'axak yaan ta koole', ti' ku perderchajli'. Bey úuchik
k líik'sa'al to'on mejentako'ona'. Ahora, yo'olal u chan nook' máak beyo', mina'an.
Jump'éel ta chan óok'oli', jump'éel p'áatal teeni', puro beyo'. Bejla'e' kin wa'alik ti'
le paalalo'obo' tak te' jo'olkaaj wa ka xi'iko'on, jach óotsilech mina'ana', je'el a
ch'a'ik a chan nooke'. Ka ki' ts'aik cloro ka p'o'ike'. Úuche', ba'ax! Mina'an.
Je'emáaxe' mina'an. Chéen wale' chan yaan ti'obo', pues, ku beetik chan óoxp'éel u
nook'. Pero óotsil máake' chan ka'ap'éel u nook'. Yo'olal ti' ba'alo'ob ku yúuchul
tak úucho', lelo' yaan máak ilmil. Le jach úucho' ma' k ilmaj to'oni'. Chéen u
tsikbalil k u'uyik bix beyo'.
Bey kéen xi'iken te' Cancun, yéetel in hija, ku ya'alik in wáabilo', ku
xooko'obo': -Pa'atik jáan kutal ta wiknal, jáan tsikbalt le cuento ka k u'uy! Tumen
to'one' k'a'abéet to'on cuento.- Pues u yojelo'ob wal ba'ax biilale'. Teene' tin
tsikbaltike'. Leti'obe' túun ts'íibtiko'ob, lelo', pues beyo', il le cuento. Lelo' jach táaj
ya'abach ba'al u yojel máak. Ku yu'ubik u ya'ala'al máak beyo'. Pero, lelo' ma' k
ilmaj to'oni'. Chéen le k ilmaj to'ono', le beyo', pues, jach yaan óotsilil. Jach yaan
óostsilil. Óotsil líik'iko'on. Bejela' óotsilo'on xan. Pero, ma' jach tantoi', yo'olal le
paalalo'ob tun chan meyajo'obo'. Pues, yaan tu'ux chan yáantal. Yaan u síijiko'ob
ba'al k jaantej. Úuche' kex pues beyo', chéen ba'al u jaant máake', yaan, a chan
nu'ukulo'ob. Wa a chan xaanab wa ba'axe' mina'an. Ba'ax k usartik to'on chan
xanab k'éewel beya'. Míin u, míin u k'ajóoltmaj don Gamaliel. Te'ela', te' ku chan
wéel u táabila' k k'axik. To'one' leti'e' tu'uxake', tak ti' kaaj k chan jóok'ol maane',
xanab k'éewel. Ma' bey je'ebix lelo'. Wa je'ebix lela' chan ma'alob. To'one' chéen
xanab k'éewel t usarte'. Pues beyo', ya'abach óotsilil k ilmaj.
GAMALIEL: Tsikbalt to'on tu yo'olal le u yuumil le k'áaxo'ob ku ya'alalo', doña
Luisa.
LUISA: Le u yuumil le k'áaxo'obe'? Le máako' yaan u propiedado'obe'?
GAMALIEL: Ma', le yuumtsilo'ob ku ya'ala'alo'.
LUISA: Ahh! Le yuumtsilo'obo'?
GAMALIEL: Ándale, jaaj.
LUISA: Jaaj. Aah, lelo'! To'one' ka p'i'il k iche', ma' wáaj tin wa'alik teeche' ich
kool k bin. To'one' le táan le páak yáanal nal, tak k bin te' páak yáanal nalo', bey u
bin u nalila'. Kéen u ya'al in maamae': -Bin in ka'aj in k'áak't juntúul kaax utia'al a
bise'ex te' ich koolo'. Yaan in chakik xan u saka'il-. Yaan u jóok'sik xan trece
mejen luuch beya'. Mejenitosa', mejen luucha'. Kux túune', u salanchaktik le
kaaxo'. Ku ts'o'okole' ku k'áak'tik. Le kéen ts'o'ok u k'áak'tiko', mientras túun
beetik lelo', túun jáan juch'ik le saka'o'. Le kéen ts'o'ok u juch'ik le saka' beyo', ku
jáan juch'ik u juuch'ilo'. Ku beetik trece u p'éelel waaj. Entonces, ts'o'okole' chéen
kéen k il u tíip'il, to'one' bija'ano'on meyaj. Chéen kéen k ila'aj tun taal yéetel le
saka'o', yéetel le k'áak'bil kaaxe', yéetel trece u waajil. Ku beeta'al u chan
ka'anche'il, túun bey tumen in papaja' y tu'ux kun u bankunso'obi'i. Ku ts'aiko'ob u
chan cruzil beya'. Pues to'one' k jaantik xan beyo'. Pues, to'one' táan k tséenta'ale',
to'one' táan k jaanal. Le kéen ts'o'okoko', pues kéen ka'a suujnako'on. Chéen ke
jump'éel tiempo, kéen u ya'al in papaj, kéen u yila'aj ts'o'ok u jochik u chan nal,
ts'u p'uchike', ku ya'alike': -Bin in ka'aj in beet u waajil in kool.- Ku jóok'sik kex
ka'atúul nukuch tso'. Tumen le aalak'o', yaan. Yaan ba'al u jaanto'ob. Pues, ku
jóok'sik ka'atúul nukuch tso' yéetel u kaaxilo'obe'. Ku kíinsa'al. Ku t'a'anal máax
kun k'ayik túun. Lelo' ku k'a'ayal. Jaan, je'elo'. Pues ku beetiko'ob le píibil waajo'.
Ku ya'ach'tiko'ob u waajil beya', yéetel sikil. Ku píibta'al xan le waajo'. Yaan u
cho'obol xan sikil tu táan, je'elo'. Pues, le kéen ts'o'ok u listotal xane', mientras ma'
jáala'ak xan u waajile', le xan le máak k'ayiko' tun máan u k'aay tu paach le
ka'anche'o'. Entonces, le kéen ts'o'okok túun beyo', pues kéen listochajak túun le u
janalilo', bin u ka'aj túun k'aybil xan. Le xan le máax k'ayik beyo' tun máan u k'aay
xan beyo'. Hasta u ts'o'okole', pues ku t'o'oxol le ba'alo'ob jaantbilo'. Lelo', bey in
wilik u beetik in papaj úuchij. Ku beetiko'ob novenas, ku ya'aliko'obe', utia'al Dios.
Ku beetiko'ob novenas. Tuláakal ba'ax ku beetiko'ob.
JORGE: Kux túun le u yuumil k'áaxi', mix juntéen ta…?
LUISA: Tin encontrar tu t'aano'ob? Yaan.
JORGE: Yaan?
LUISA: Ka bino'on káajal ti' jump'éel k'áaxe' ka luk'o'on te' xChabilo'. Como yaan
chan aalak'e', pues ka jóok'sa'abo'on ti' le kaajo', ti' le chan k'áaxo' yo'olal le chan
kajtalilo'. Ka tu ya'alaj le máako': -Je'el a wilike'exe' tu'ux a bine'exe' tumen beora'
in tia'al le waya'-. Ka a'ala'ab ti' tumen in papaje': - Ma' a tia'ali' - ku ya'alik ti'.
-Mixba'al a wojel. Le waya' ma' xan maanbil u beetmajil in padrinoe'. Kaxa'antbil
tu beetaj. Entonces, teeche' mixba'al.- -Pero min wojeli': te'exe' yaan a
tselikabae'ex waya'.- Ka t molaj k aalak'e'. Ka jbino'on ti' jump'éel chan kajtalil. Ti'
yaano'on. Pero le túun bine' chan kajtalil tu'ux bino'ono', ku ya'ala'ale' jach káaka'.
Chéen áak'abchajake' tun yok'ol miiso'ob. Ts'o'okole', ba'ax miisij! Chéen ti'
jump'éel chan k'áax, mixba'al yaani'. Mixba'al yaani'. Pero, ma' táan a wilik. Kéen
sáasake' mina'an miis, pero kéen u ya'al le kex las doce áak'ab wa las once tun
máan yok'ol le miiso' te' jáal le múulo'.
Entonces ka úuch túun ti' le juntúul in chan sobrinae'. Chan nojoch xan, bey
buka'aj je'ebix juntúul in wáabila'. Ka jtaal juntúul máak. Como in wíits'in yaan u
chan waakaxe', taal u k'áat le wakax u mano'. Ka a'ala'ab ti'e' paal ti' yaano'ob
te'elo': -Xen a we'es ti' le nojoch máako'.- Ka bin le paalo'. Como le nojoch máako'
ma' jach ma'alob u t'aani', ma' jach claro u t'aani'. Je'elo' ka bin u ye'es beyo'. Ka
jaan ku ya'alik: -Ts'o'ok in wilik. Sáamal in taal in bin in wilo'ob.- Ka bin le
máako', ka jtaal yéetel. Míin jach las cuatro chéen ka t u'uyaj le paalo' je'ela'an u
t'aan. Le paalo' mun béeytal u t'aan. Bey u k'aláaman u ni' tun t'aane'. Mun béeytal
u jóok'ol u t'aan. -Táan wáaj a wiliko'?- ken ti' in cuñada; -Le paal ta tusaj u beelo'
leti' le nojoch máak yéets'tiko'- ken ti'. Tu'ux in wojéeltik le paalo' wa tu ya'alaj
ts'o'ok u chu'ukul tumen u yiik'al le muulo'oba'! Ma' in wojel ba'ax yaan ti' le
paalo'- ki, -mun béeytal u t'aan.- Ay Diós, ka más éek'joch'e'enchaje' le kéen u yóot
le yuk' le ja'o', mun páajtal u yuk'ik. Ku tóoch'bal tu ni', beyo', beyo', je'elo'. Ka tu
ya'alaje'; -Bix túun mas ken k beetej. Le paala' yaan k bisik. Yaan k bisik ka
jóok'sa'ak u suerte. Ka ila'ak ba'ax beetik ti'. Ku na'atiko'ob le jóok'saj suerte beyo'.
Pues, ka ku'uch le paalo' ka bisa'abij. Pero le paalo' mun béeytal túun u t'aan,
jaapal u chi'. Te' tu ni'e' mun ch'a'ik u yiik'. Je'elo' ts'u p'áatal mix túun ba'an. Ta
tséentike' ma' táan. Mismo u díail beyo', u yáak'abile' úuch ti' le paalo'. Je'elo' ka
bisa'ab le paalo'. Ka bin ilmajta'abe'. Ka a'ala'ab ti'e': -Múul beya', múul beya'.-
Láaj múulo'ob yaan te' chan kajtalil tu'ux bino'ono'. Ka a'ala'ab ti'e': -U yiik'al le
múulo', leti' chuk le paalo'. Ma' jach tu beel úuch u jéentanta'ali'. Wa ma'e', man
ka'a t'aan yéetel a hija. Chéen jump'íit u chan yiik'al cha'ab beyo'- ku ya'ala'al ti'.
Je'elo' pues, ka santiguarta'ak tumen le máako'. Ku ts'o'okole' ka a'ala'ab ti'e':
-Yaan a beetike'ex u waajil, bey a beetike'ex jump'éel primicia. Yaan a beetike'ex u
k'óoli', u píibil waajil, tuláakal beyo'. Ka t'ane'ex juntúul jmeene' ka k'a'ayak.-
-Je'elo', ma'alob.- Como le paal mun t'aano', pues túun kaxta'al ba'al beeta'al ti'.
Mun béeytal u yuk'ul, pues túun kaxta'al ba'al beetal ti', mun béeytal u yuk'ul.
Je'elo' ka jo'op' u kaxta'al ba'al beetbil ti' le paalo', tu yooraile'. -Sáamal a
beetike'ex,- ki, -min ts'íiboltik wa teen kin k'ayik. Kaxte'ex máak.- Yaan túun
juntúul in tíoe' ku chéen ts'íiboltik u, u ya'al bey. Je'el u k'ayik le, leti' le k'óolo'.
Je'elo' pues ka a'ala'ab ti'e'. Pues, ku ya'alike': -Je'el in bakuntike',- ki, -mix a chéen
t'anike'ex jmeene'-. - Ma'alob.-
Je'elo', ka prepararta'ab túun le janalo'obo'. Pues, ka píipta'ab tak u waajil.
Pues le paalo', mix úuchuk le k'aaye', le paale' ts'u káajal u ch'a'ik u yiik' ma'alob.
Mun jóok'ol le u ba'ax ku jóok'ol tu ni' beyo', ts'u káajal u ma'alobtal. Je'elo' pues
ka tardechaj ts'o'ok u beeta'al le ba'ax a'ala'ab beyo', le paalo' ts'o'ok u ma'alobtal.
Ka utsij. Tak walkila'… ts'u ch'íijil beora'. Ma' ka'a úuch ti' beya'. Pero, ba'ax túun!
Le nojoch máak tu ya'alaj je'el u presentartik le primiciao', kíimij. Pues leti'e' bine'
tumen, chéen tu ts'aikumbaj u beetej. Tumen bin k'a'abéet bin u ya'alik le nukuch
máako'obo'. Yaan bin u p'o' jo'olta'al, entonces, leti' ma' beeta'ab le je'elo'. Leti'
je'ebix úuchik túun ti' le paal. Taan luk' ti'. Mixba'alo', bey úuchik ti'. Dos años
mina'an t'aan ti'. Ka kíimij, kíimij. Ma' u ka'at'aanaj jach jumpuli', je'elo'.
Lelo', te' túun, te' túun tu'ux bino'ono'. Ti' kin wu'uyik beyo', u yok'ol le
miiso'ob yéetel le áak'abo'. Pues le xan le ka beeta'ab le ba'al je'elo' ch'éenel tu
beetaj. Ch'éenel tu beetaj xan. Chéen u ts'o'ok juntéen tin wilik jump'éel ba'ali'.
Jach buka'aj u taanto le ba'al bina'. Pero táan a paktik je'ebix u kaal le tso'. Túun
chéen looko', las doce k'iin, jach paachnaj to'on beya'. Ti' yaan jump'éel múul. Pero
ma' chika'ani'. Kin wa'alike': -Báan ku yilik le úulumo'oba'?- ken. Tin ch'a' ja', kin
wilike' jach juum ku beetik. Tun máano'ob beya'. Ka jbinen in wilej. Ka jo'op' in
chaambel bin tumen sajaken ti' kaan. Ka jo'op' in bin chaambel. Chaambelil in
chan bin in wilej. Kin wilike' láaj bak'a'an u paach bey tumen le úulumo'oba'. Pero
kin wilike' buka'aj u chéen tsankumil u kaal le ba'ala', táan u paktik u kaal le
úulumo'ob beyo'. Tu chéen u lolot'ankil chúumuk u jo'ol le múulo' ti' yaani'. Je'elo'
wa'alakbalen, wa'alakbalen: -Dios, ba'ax túun le ba'al beya'?- Ma' chowaki', míin
jach buka'aj u tanto. Mix ook yaan ti'. Mixba'al, chéen táax u nak'o'. Le túun u
paacho'… a k'ajóol wáaj jaaleb? Je'elo', jach bey u paacho'. Si'in, si'in u paach
beya'. Wa'alakbalen. Hasta jump'éel in wook tin ts'amaj bey ku jóok'ol in wáalkab,
kan siit'nake', síit'naj xan. Wa'alakbalen in cha'antej, pero túun jeejesáankil ichil le
úulumo'obo'. Ba'ax ma' wáaj chéen ka tin wilaje' píix tin pajk'antaj lúub yaanal
tu'uxe'. Ma' suutnajen in wili', ma'. Debe de ser wa ti' jóok' te' múulo', pues ti' ka'a
bini'. Ay Dios, je'elo', jach táaj. U jaajile', táaj ya'ab ba'ax k ilmaj je'elo'. Ma' ka'a
suutnaj ja'as yóol le ba'alo', óoli' mixba'al, ma' tu ka'a ja'asaj yóoli'. Je'elo' míin
ts'o'ok beyo'.
JORGE: Tu'ux ta kanaj le ts'aak yéetel xíiwo'?
PABLO: Áan, úuchben. Teene' jump'eel t'aan ku beeta'al teene', úuchben máako'ob
tu'ux kin máan: -Lela' ts'aak le taanto xíiwa', lela' ts'aak, lela' ts'aak, ts'aak lela'-.
-Báan ku ts'akik?- Yaan ku ya'alike'. Yaan pero hasta ka tin chuk na'ataj ya'ab. Le
xkampe ts'uula' yéetel le xchak mootso' utia'al le box granoso'obo'. Hasta yaan u
chéen bóoxil beye', tak u infectaro, yéetel u yoyolkil le béeko'. Ku ju'uch'ule', ku
p'o'obol. Leti' le xchak mootso' bey chak hiloe' bey u moots, bey tak u nak' le in
dedoa'. Le contrayerba utia'al u yuk' máak páasmado u nak'.
JORGE: Contrayeerba u k'aaba'? Ba'ax xíiwil le je'elo'?
MARGARITA: Le contrayerba ku ya'aliko', leti' le ts'aak.
PABLO: Bey je'ebix le je'elo'. Ya'ab teen ts'aak. Te'elo', te' paach le joolnajo'. Ya'ab
ts'aak yaan teen de xjo'ochben. Yaan u moots e'elemooyi'. Yaan u moots este
t'uunche'i', yaan u moots... leti' le waako'i', xtaankasche'. Efectivo le ts'aako'.
JORGE: Taankasche' ba'axi', ba'ax tia'al ti'?
PABLO: Utia'al le íik' ta estomago. Waako ti' a iik'. Le kan a wila'aj buka'aj nuxi'
naak'a', -Aaaj, voy al doctor. ¿Cuanto vale?- -Docientos pesos…- Je'el yaan je'elo'.
-Cuánto vale doctor?- -Trescientos pesos,- a wa'al ti'. Kan u yu'ub wa chan, wa
chan bix a náajal, uhh. K'aasil ba'al, trecientos cincuenta, cuatrocientos pesos.
JORGE: Bix ka preparartik?
PABLO: Jo'ochbil.
JORGE: Jo'ochbil.
PABLO: Je'el in pak'maj tak le lepoliyo. Ba'ax u k'áat u ya'al ka'ach le lepoliyo...?
Yerbabuena, apasote, utia'al a lóombriso'ob. Apasote yéetel, ba'ax u k'aaba'
ka'ache...? Toronjil. Le toronjil efectivo para tu estomago. Pasmar, lombriz, hasta
yaan ku choojoj tak tu ni' máak ku tuul. Túulk'abti' yéetel le prepararte, wa yaan
teech. Wa mina'ane', ka taal tin wiknal.
JORGE: Sí, si ma'alob le ts'aak xiiwo'.
PABLO: Sí, mejor. Ba'al, ba'al je'el ka u'ulo'on yéetel le nojoch máaka'. Ka tu
ka'atéen ts'o'ok' in bisik yiknal doctor. Como k a'alike' mas wal séebo'one'. ¡Ja'aj!
Sigue. Tin preparartaj, tin ts'aj u ja'il te' k'áak'o'. Ka taal a wile' je'ela', ts'áanaj tu
beetaj. In hija Bertae' ka'atéen t bisaj tu yiknal doctor, tin preparataj u ts'aak,
ts'áanaj tu beetaj. Ku ya'alik teene': -Xen a wa'al ti' INI!- -Locoen wáaj? Chéen
utia'al u ch'a' p'eek teen in wéet wíinkilo'ob. Jaaj, ma' táan u xáantal ts'o'ok in
pulya'ajta'al, jaajil.
JORGE: Si bey le…
PABLO: Bajux a ts'aak', bajux a ts'aak'? Le kun yaantal teech voluntade'. Wa ta
wóotaj a ts'áa teen. Wa mina'an teeche'... le beetik teene' p'aatalen beya'. Ma' wáaj
claro tu ya'alaj ki'ichlelem Jaajal Dios? -Ma' negociartik mixmáak.- Wa yaan teech
u voluntadile' ka bo'otik, wa mina'an teech. Pero ts'o'ok a wutstal, chéen ba'ale
Diose' tu yilaj.
JORGE: Leteen tu yáantikech xan.
PABLO: Tu yáantiken xan in meentej.
JORGE: Claro.
PABLO: Le señora yaan te'ela', vesicula yaan ti'. Táan u yok'ol. Jóok'esa'an u
ultrasonido. -Je'ela'-, tin preparart u ts'aak. Ka taal tres diase', pues ts'ok'a'an. Tu
páasar, tu láaj máansaj. Vesicula yaan ti'. Tu táamanel yaan le ba'alo', u k'aaj.
JORGE: Ba'ax ta ts'áaj?
PABLO: Leti' le clase kin wa'alik teecho'.
JORGE: Ba'ax xíiwil?
PABLO: Le je'ela', leti' le e'elemooy.
JORGE: E'elemuuyo'. Juch'bil ta beetaj, ba'ax, bix…?
PABLO: Jaaj, jo'ochbil.
JORGE: Ma' jo'ochbil?
PABLO: Jumm.
JORGE: Pero ta preparartaj yéetel ja'e'?
PABLO: Yéetel ja', jump'éel botellail. Hermano, waats' yaan ti'. Ka tu ya'alaj dos
diase', ts'ok'a'an. Ma'alob.
JORGE: Kux túun utia'al le…
PABLO: ¿Mal de riñón?
JORGE: Ajá. Ba'ax yéetel yerba, ba'ax yéetel xíiw ka…?
PABLO: Láayli' yéetel lelo'.
JORGE: Láayli'e'?
PABLO: Chéen ba'ale' yaan uláak'.
JORGE: Yaan uláak'?
PABLO: Yaan preparación.
JORGE: Bey xan le u top le u xikin máak.
PABLO: U chi'ibal a xikine', lelo' efectivo ken in ts'akikech. Si teene' ma'
jmeeneni', pero yaan uláak' in wojel.
JORGE: Pero, ba'ax xíiw?
PABLO: Le chi'ibale', ma' xíiwi'.
JORGE: Ma' xíiwi'?
PABLO: Ma' xíiwi'.
JORGE: Ba'ax?
PABLO: Yaan jump'éel chan bicho mejen, pero ma' k'ajóol teechi'. Jump'éel chan
biicho bey buka'aja'.
JORGE: Bix u k'aaba', le bichoo'.
PABLO: Chan xnook'ol.
JORGE: Xnook'ol?
PABLO: Pero quién sabe bix u k'aaba'... chan pekéel. U aceite kan a puch'ej ka
ts'aik teech, chiinik te'ela'. Lela' ka yaanchajen yéetele', ka ts'o'ok in beel yéetele',
puro k'iina'an xikin yaan ti'. Táan u yok'ol. Ka tin machaje' ka tin ts'aj ti'. Tak
taalan tak beoora ma' u padeserta'al. Utslaji'.
JORGE: Uutslaji, jumm.
PABLO: Jumm, k'i'inan xikin.
JORGE: K'i'inan xikin.
PABLO: Jumm. Ave maría, il le ba'alo'! K'i'inan koj.
JORGE: Ujum, bix túun le k'i'inan koj?
PABLO: Yaayaj ba'al.
JORGE: Kux túun utia'al le k'i'inan kojo'?
PABLO: Pues le k'i'inan kojo', to'one', leti' le láalo' meen way beora' kin wa'alik
bixe'. U ja'il le láalo' ka ts'aik te' beya'.
JORGE: Pero, pachij?
PABLO: Ma', te' yóok'ol kabila', tu'ux yaan le baako'. Xpolucción xíiw, corrimiento
xíiw, xjuulche', u ts'aako'ob.
JORGE: Le xjuulche'o', ba'ax tia'al?
PABLO: Utia'al k'i'inan koj.
JORGE: Utia'al le k'i'inan kojo'?
PABLO: Xjuul iik'. Ta paach utia'al... -Héey, héey!!- Ma' táan u béeytal xáak'ab.
Wa a k'ajóole', ka kaxtik.
JORGE: Ka chakik.
PABLO: Chakbil, ka p'o'ik yéetel. Beyo'.
JORGE: Kux túun utia'al reuma?
PABLO: Le reumao' lelo' ma' jach acuerdo yéeteli'. Pero le reuma, a wojel wáaj
ba'ax u ts'aak? Bin in ka'aj in wa'al teech: chi'ople' yéetel xp'oklan píix. Lelo' míin
ma' a k'ajóoli'.
JORGE: Ma' in k'ajóoli'. Xp'oklan píix u ya'ala'al?
PABLO: Ja, ja! Ma' a k'ajóoli'? Mejen beeytaka', beeytak u mejen tramosila', bey
cañae'. U le' túun le kan a ch'a'e', ka póokik yéetel xchi'ople'. A k'ajóol?
JORGE: Chi'ople?
PABLO: Jaaj. Yaan ta kaajali'.
JORGE: Míin yaan, pero ma'…
PABLO: Lelo' yaan, tak alak'bil che'o' lelo'. Yaan.
JORGE: U le'.
PABLO: U le'.
JORGE: Ka chakik xan?
PABLO: Ka chakike', ka ki'i ts'aik beya'. Leti' a p'o' a wook. Ku ts'o'okole', ku
to'obole', ku cho'obole', ku k'íinta'al le najo', ku ki' to'obol a wooke', ka chital.
JORGE: Ya'abach ba'al a wojel.
PABLO: Ja'an, ya'abal ba'al in wilmaj teene'. Parteroen xan.
JORGE: A wojel?
PABLO: In wojel, in wojel parteroen. K'áat a wu'uy ti'.
MARGARITA: Tuláakal u hijoso'ob, u paalal in hijo te'ela', puro yilaj paalal. Puro
yilaj paalal. Ya'abach paalal u yilmaj… puro yilaj paalal.
PABLO: In wojel tak yeet' tak ko'olelo'ob.
JORGE: Ka yet'ik xan?
PABLO: Kin yet'ik ko'olelo'ob, kin yet'ik máako'ob.
MARGARITA: Yaan buka'aj paalal! Chéen wáaj ka in wa'al teeche'...
PABLO: K'aja'an teech ti' le Sabakche ka bino'one'.
MARGARITA: Yaan kex sesenta mejen paalal u yilmaj. Ma' u reconocermaj doctor.
Mix jump'éel k'oja'ani' [ininteligible] tu yiknal tu sutej t yaantal [ininteligible].
Mix jump'éel ku ts'aik mal parto ti'. Tuláakal, chéen leti' ku k'amike', ku xotik u
tuuch. Ya'abach mejen paalal u yilmaj.
JORGE: Bix a k'aaba'?
ARMANDO: Teene', Armando Chable Yah. Teene' uts tin wich in máan in ts'aik in
vueltas beyo'. Uts tin wich in bin ti' kaaj. Jats'uts in wilik, jats'uts in wilik le xook
xano'. Teene' tin ts'o'oksaj in xook, yéetel, teene', uts tin wich tu jaajil ka in ts'o'oks
in xook, kin seguertej. Tumen jump'íit tiempoil yaan ba'al in wojel. Uláak'e', wa
kin kan le xooko', je' u bey... in bin je' wa tu'uxe'. Je' u bey tin k'a'amal meyaje'. Je'
u bey tin wokol meyaj ti' lugare'. Leti', leti' le uts tin wicho'. Tuláakal le máaxo'ob
ma' tu ts'o'oksaj u xooko'obo', k'a'ana'an u ts'o'oksiko'ob. Tumen jach le xooko',
jach k'a'ana'an ti' tuláakal.
Bey xan le máaxo'ob uts tu yicho'ob u meyajil le koole', ku deber u
beetiko'ob xan, leti', tuláakal u muuk'il yóolajo'ob. Leti' le ba'ax uts tin wiche', ka
teene' uts tin wich meyaj ti' kool xan. Uts tin wich in bin páak, uts tin wich in bin
kool. Uts tin wich in bin bey te' t'ok iiko'. Táan k pak'ik xan iik, yéetel k bin
páaktej, yéetel tuláakal. Tu tiempoil le cosechao' jach, jach ma'alob tu ts'aik. Yaan
oora ku ts'aik ma'alob cosechail, ku chan p'atik ti' máak algoil.
Yéetel uláak'e', ma'alob, ma'alob ka meyajnako'on, tumen jach táaj
k'a'abéet. Beora' tu táankelmil máaka', k'a'ana'an u chan meyaj máak. Yéetel ka
béeyak a chan logrartik le ba'ax a k'áate'. Le o'olale', teene' uts tin wich tak... uts
tin wich in máan paax. Kin paax xan. Yaan oora kek bin paax ti' kaaj, nukuch
kaajo'ob, uts tin wich beyo'. Yéetel ba'ax uláak' uts tin wiche', in máan in ts'aik in
vueltas ka xi'iken ti' kaaj. Yéetel leti' uláak'e', uts tin wich tu jaajile' le xook xano'.
Chéen ba'ale', ma' béeychaje' in ts'o'oksiki'. Ma', ma' anchaj teen oportunidadil in
ts'o'oksiki'. Yéetel uláak'e', bueno mina'an to'on u chan modoil bey k ts'o'oksiko'.
Ma' páajchaj u logrartiko'ob in papaj u posible bey in ts'o'oksiko'. Le o'olale',
beyo', ma' beychaj kin ts'o'oksiki'. Yaan uláak' ba'ax uts tin wiche', leti' le in bin
xíimbal ti' kaajo'ob nuuktako'ob. Bey xan in bin, bey xan in bin ich kool. Jats'uts in
wilik in bin yéetel in suut, yéetel yasque mixba'al ku yúuchul teen. Kin
kala'antikinbaj xan, de por sí. Yéetel tu jaajile', le máako'ob, yaan oora, ku
beetiko'ob chéen ba'alo'ob, ma' patali'. Ku deber u chan kalantikubao'ob. Ma' ku
deber u beetiko'ob chéen ba'alo'obi'.
Yéetel tu jaajile', teene' jach táaj humildeen. Ma', ma' juntúul máak séeb u
kaxtik ba'ate'eli'. Teene' tranquiloen. Ma', ma' yéetel problemasi'. Mas ma'alob u
máan juntúul máak ma' yéetel problemasi'. Y no ka máanakech a yaan teech
k'uuxilnaj yéetel uláak' máako'ob. Le o'olale' ma' patali'. Mas ma'alob ka máanak
máak chan, chan tranquilo, que ka máanakech yaan teech problema. Yéetel wa tu
jaajile' mas ma'alob ka máanakech mixba'al yaan teech yéetel uláak' máak. Lelo' je'
u béeytal a t'aan yéetel je' máaxak a k'áate'. Mina'an teech problema. Lelo', wa
yaan teech problemae', táan máane', je' máaxake' túun, tun ts'e'ets'e'paktikech wa
tun burlarkech. Wa tun beetik teech wa ba'ax. Le meentike' ma' patal ka kaxt
problemai'. Mas ma'alob ka beet jump'éel ba'al ma'alob y no que ka a beet jump'éel
ba'al ma' patali'. Tumen ka beet jump'éel ba'al ma' patale', ma' ta jóok'ol. Wa ka
beetik jump'éel ba'al ma'alobe', ka jóok'ol yéetel. Yéetel ka beetik loob ti' a wéet
wíinikile', ma' patali'. Mix xan leti' ku beet teech loob ma' patal xani'. Le o'olale',
mas ma'alob tranquilo u máan máak que ka máanakech yaan teech problema.
Jach tu jaajile', jach k'a'ana'an u tso'olol u nu'uk ti' cada juntúul, juntúul
xi'ipal, ka béeyak u yu'ubiko'ob t'aan. Tumen yaane' jach táaj tercotako'ob, mun
yu'ubiko'ob t'aan. Jach séeb u kaxtiko'ob ba'ate'el. Jach séeb u ya'alik
ba'altubao'ob. Le o'olale' ma' patali'. K'a'abéet u chan tso'olol u nu'uk ti'ob. Yéetel
tu láakale' wa consentido'ob xane', le o'olale' chéen ba'alo'ob ku máan u beeto'ob.
Pero k'a'ana'an u chan tso'olol u nu'uk ti'ob, ka béeyak u chan u'uyiko'ob t'aan. Wa
ma'e', jach ku máano'ob xan punto. Ti' tuláak'e', k'a'ana'an de por sí u chan
humillartikuba'ob. Wa ma'e', tumen yaan yéet locoili', yaan yéet locoilo'obe', je'el u
joderta'al xane'. Ma' patal ba'ax ku beetiko'obi'. Je' u béeytal xan u kaxtik u beeta'al
loob ti'e'. Le o'olale', ma' patal ka u kaxto'ob ba'ateli'. Juntúul láak'e', yaane', chéen
uts tu yicho'ob u bin u kaxt ba'ate'el tu kaajal yéet wíinikil. Yaane', despuese', kan
xi'ike', ucha'an loob ti'e' wa ba'ax úucha'an ti', leti'e' kan suunake', golpeado. Ma',
ma' contentoi'. Le meentike', despuese' túune' ku humillartikubaj. Despuesile' kéen
ts'o'okoke' leti' ku sufrirtik ba'ax úucha'an ti'. Le o'olale', k'a'abéet u chan
kala'antikubaj tuláakal le máaxo'ob chan tercotako'obo'. K'a'abéet u chan
humillartikubao'ob, ma' u máan u kaxto'ob problema ti' uláak' wíiniko'ob, tumen
ma' patali'.
JORGE: Bix a wilik le xi'ipalo' wey Timule'?
ARMANDO: Le waya' jach tranquilo, ma'atech u kaxtiko'ob ba'ate'el yaan oora.
Pero yaan oora xan, kan taak le máako'ob way locotako'oba', kéen kaxta'ak le
ba'ate'el ti'obo' ku loxikubao'ob, ba'alo'ob ku beetiko'ob. Yaan oora ku
loxikubao'ob. Jach yaane', juntéenake' taal juntúul le chan máak u kaxt le
ba'ate'elo'. Ma' ka lo'oxi'? Ma' lelo', chéen taal u kaxt ba'ate'el. Tu tuukultaj wale'
tun t'a'anal u novia, tun to'okol ti' beyo'. Bueno chéen beya', ma' uts tu t'aan bey ka
t'a'anak u noviao'. Ka túun taale', ka jo'op' u ya'alik ti' le máako', ba'axten ku
tsikbal yéetel le xch'úupalo'. Ka a'ala'ab ti'e': -Ma', ma'atech in tsikbal yéetel.
Ba'axe' chéen tusbil a beeta'ale'. Le o'olale', ma' patali'. Teene' ma', ma'atech in
kaxtik te'ex ba'ate'el. Ba'axe' jets'aba'ex, ma' a taal a kaxt to'on ba'ate'el. Tumen
to'one' ma' kaxa'an ba'atelo'oni',- ka a'ala'ab ti'. Leti' ma'…, bueno ok loox le chan
máako'. Ka tu defendertubaj le chan máako', ma' tsa'ay yéeteli' ka tu loxaj. Ma'ali',
ka wile'. leti'e' chéen taal u kaxt ba'ate'ele', ka lo'oxe'. Ka bin sufrir tu yotoch. Ma'
lelo', ma' patal ba'ax taal u beeti'. Chéen taal u kaxt le chan problema beyo', ka
lo'oxi'. Ma' patal ba'ax taal u beet beyo'. Tu tuukultike', tu'usij, ka a'ala'ab ti'e', túun
t'a'anal, túun t'a'anal u noviaa', pero ma' jaaji'. Chéen tu'usij, ka túun leti'e'
molestarnaj beyo'. Ka taal túun u yil u kaxt le chan máak waya'.
Le o'olale' le waya' ma', ma'ach u jach kaxtiko'ob problema. Ma' uts tu
yicho'ob problemai'. Ba'ax uts tu yicho'obe' u máano'ob. Chéen u máan u ts'ao'ob
vueltao'ob, máano'ob u kaxto'ob ba'al beyo' u jaanto'ob, u máano'ob maan. O'ole'
ku juntaro'obe' ku tsikbalo'ob te' chan k'íiwiko', yéetel tuláakal despuese' ku
bino'ob chital. Le jaaj ku beetiko'ob te' waya'. Le waya' ma', ma'ach u kaxta'al
ba'ate'el. Ma' uts tu yicho'ob ba'ate'eli'. Mas ma'alob tranquilo que ka máanako'ob
u kaxto'ob ba'ate'el.
JORGE: Pues, ba'ax uláak' ts'o'ok a vivirtik beyo' way Timule'?
ARMANDO: Bueno, teene', jach way Timule', jach táaj ma'alob in wilik. Tumen
yaan oora jach ku p'áatal xan mina'an tu'ux u taal xane', ka chan bin meyaje', ku
chan yaantal teech jump'íit centavo. Yaan oorai' mina'an teeche', ka jan t'a'anal
meyaj te'elo', beora yaan teech centavoa'. Le o'olale' kan anchajak u
oportunidadilo' a pak'ik le chan iik beyo', ku ts'aik teech ma'alob cosecha, ka chan
jóok'sik a chan centavo ma'alobi'. Beyo' je' u béeytal este, a kaxtik tu'ux a chan
kuxtale'. Tumen yaan oora kan xu'upuk le chan iiko', mina'an. Ku p'áatal mina'an
le centavo'. Ku p'áatal mina'an. Kan t'a'anakech meyaj wa tu'uxe', ka bin. Pero wa
mina'an xane', léeyli ka bin meyaj ta koole'. Yaan oora xane', le kéen ts'o'okok u
meyajil ta koole', yaan oora wa yaan máak ma' ts'o'okok ti'e', ku t'anikeche', ka bin
a wáantej. Ka bin a wáant kool, wa páak, wa ba'ax, wa ch'ak che', wa ch'ak
kolóojche', tuláakal.
Je'ex beora túun beeta'al le ch'ak kolóojche' utia'al u pa'ak'al le iiko' tu láak'
año. Le o'olale' yaan oora… beora, je'ex ma' túun meyajo'ob, beora je' u t'anikecho'
meyaje', je' a bin a wáanto'obe'. Je' a chan a kaxtik a centavo beyo'. Beyo' mun
p'áatal jach mina'an teech centavo xan. Jach beyo' ma'alob. Je' a chan kaxtik tu'ux a
ch'aik bey utia'al a manik ba'al, ba'ax a chan jaanto', wa ba'ax utia'al a chan uk'e'.
Beora', tu yora le u beetik u semillero' le máako', te' waya'. Jach tu yora.
Beora' je' ma'axake' tun t'anikech ch'ak kolóojche'. Pero wa yaan teech xane',
teeche' yaan a bin a beet teech xani'. Yaane' ku ya'alik teech: - Ko'ox beet le teena'.
Despuese' ek bin beet le teecho',- ki. Despuese' ma' tu taal u yáantech. Despuese',
ka wa'alik ti': -Je' in bo'otikeche', despuese' je' k bin beet le teecho'.- Despuese',
ma' tu taal u yáantech. Ts'o'ok a wáantike', ma' tu taal u yáantech teech. Le
meentike' mejor ku beet xan ti', kin beet xan teeni'.
JORGE: Bix a k'aaba' túuni'?
BERNARDINO: Teen? Don Bernardino Yah Cox. Y teene' ki'imak in wóol ikil in
grabartik in chan t'aan beya'. Tumen taak in wu'uyik tak ba'axo'ob tu'ux kin chan
fallar yéetel le t'aano'ob beya'. Tumen u jaajile', pues k'a'ana'an k tsikbaltik
ba'alo'ob ma' u yojel in láak' u jejeláasil wíiniko'obi'.
JORGE: Kux teech?
GUADALUPE: Doña Guadalupe Santiago Cetina.
BERNARDINO: Tu'ux, tu'ux binech jo'oljeake' doña Lupe? Tu'ux, tu'ux bine'ex
jo'oljeak?
GUADALUPE: Jbino'on ich kool. Jbino'on pak'al iik, jbino'on jóoyab.
BERNARDINO: Ajan. Ya'ab wáaj túun ta pak'aje'exi'?
GUADALUPE: Ya'ab, seis cajas.
BERNARDINO: Teene', ma' sáame' jtáalen jóoyab. Tin bisaj míin jump'éel tambor
ja'. Tin jóoyabtaj u k'aan iik, míin 350 matas mejen iiko'ob. Ilej mejen iiko'obo'
túun. Ma' u xáantale' ts'o'ok u káajal u jóok'ol u mejen k'u'uk'o'ob, yéetel k
jóoyabtik beyo'. Apenas ku lúubul le ka'anal ja'o', k p'atik xan utia'al u beel u
crecero'ob beyo'.
GUADALUPE: Bey to'one', yaan k bin pak' uláak'. Yaan, pero hasta k láaj moláantik
u che'il le kool, ma' eel ma'alobo'. Tumen ma' eeli'. Tóoka'abe', ma' eel ma'alobi', y
mientrase', yaan k láaj molik. K'a'abéet k láaj moláantike' ka k ka'a tóok tu
ka'atéen.
BERNARDINO: Ma'alob. Si le meyajo' k'a'abéet. Tumen, wa tumen u jaajile' ku
yokol le je'ebix le ja'ja'al beyo', je'ebix le che'obo', le koolo' ma' u béeytal u yelel.
Ma' u béeytal u molche'ta'al ichil le koolo', u limpiarta'al utia'al u béeytal u
tóokchajal le che'obo'. K'a'ana'an le meyajo', beyo'. Y bey in wa'alik ti' le
paalalo'oba' ka k ts'áa ti' le meyajo', tumen cada meyajo'obe', yaan u mesesilo'ob.
Por ejemplo, yaan u mesil páak, yaan un mesil kool, yaan u mesil tuláakal le
meyajo'ob beyo'. Yaan u mesilo'ob bey utia'al u meyajta'alo'obo'. Je'ebix beora,
pues le semillero, pues ts'o'ok u nuktal. K'a'ana'an xak'la'antiko'ob te' lu'umo'obo',
ka páatak... kan taak le ka'anal ja'o', pues ku chan áantiko'on jump'íit beyo' utia'al u
ts'aik u yich le mejen iiko'obo'.
GUADALUPE: Jaaj. Si je'ebix lela'. Ya'ab uláak' ba'al k'a'abéet k meentik te' ich
koolo'. Chéen ba'al beora táan u ya'ala'al teen ka xi'iken ka'ach tumen in
wíichame', pero ma' bineni'. K'a'abéet, kin wa'alik ti'e', ma' táan. K'a'abéet in
p'áatal in wak' jump'íit k'áan. Ma' xaan ka taak le máak ch'a'ik k'áano'. Kin
k'ubike', ku yaantal to'on jump'íit centavo utia'al k manik jump'íit ba'al u jaant k
mejen paalalo'ob taak u jaantiko'ob.
BERNARDINO: Jaaj. Tumen le paalalo'obo', si yaan oora xane', pues tu k'áatiko'ob
ti' u maama. Pues mayormente, mayormente mamatsile', pues leti' le ilik le
necesidad ti' ich najo', tumen leti' ku p'áatal yaan oora te' ich najo'. Pues le paalo'
kan taakchajak u jaantiko'ob ba'ale', ma' u k'áatiko'ob wa mina'an le u chan u
tojole'. Pues trabajo beyo'. K'a'ana'an u chan lep'ik u yóol máak yéetel le wak'
k'áano'. Ka u ts'o'okes tak jump'éel, mas o menos jump'éel k'áan semanal, pues
utia'al u chan áantik xan u yíicham jump'éel óotsil ko'olel beyo'.
GUADALUPE: Pues to'one', leti' k meentik le meyaj beyo'. Tumen le mejen
angelo'ob xano', je' ba'alak ka u yilo'ob táan u ko'onole', taak u jaantiko'ob, taak u
yuk'iko'ob leti'ob. Leti'obe', ma' táan u ya'aliko'ob wa yaan u tojol wa mina'an u
tojol. Le o'olale' k'a'abéet u meentik máak jump'íit meyaj ka páatak u yaantal xan
jump'íit centavo ti'. Ma' chéen xan ka ch'uylak ti' u yíicham xan, ka u ya'ale' wa
bija'an u yíicham meyaj, u yíicham yaan u taas jump'íit centavo. Pero le ku taasiko'
u yíicham xano', chéen xan jump'íit xane'. Pues ma' u ts'aik xan utia'al u gasto xan
le mejen angelo'ob xano'. Beora puro man ixi'im kun meenta'ale'. Yaan oora yaan
u ki'il, yaan oora mina'an u ki'il. Yaan oora chéen u chan jump'íit k'utbil iik ka
meentik u jaant a mejen paalal, jump'íit mejen ch'óoch' waaj, jump'íit sa', leti' le
je'el u jaajilo'.
BERNARDINO: Jach beyo', tumen le vidaa' che'e utsil ko'oj tuláakal ba'al. Beora,
beora ma' u tiempoil u jaanta'al jach bak'i'. Tumen jach chéen le bak'o', yaan tu'ux
a cuarenta, a cincuenta u kiloe'. Pues le jach u jaajile', máak óotsil beya', ti' tiempo
jach aniko'ona', pues chéen chan juch'bil sikil, chéen chan péenkuch, chéen chan
k'utbil p'aak. Le ku ya'ala'al ti'o' le p'aak yéetel le sikilo' ka xa'ak'tik ku ya'ala'al
ti'e' xpapa'suul. Pero le mas úuchej, nukuch máak in abuelitoso'ob ku ya'aliko'obe',
tóoncha' ch'oom wa papa'suul. Leti' le ku ya'aliko'ob bey le janalo'. Y ki'iki' ba'al u
jaanta'al jach jaaj xan. Y tumen jach u jaajile' máak óotsil, pues máak chan
campesina, pues yaan oora, yaan oora mina'an. Il le lu'umo'ob túun beora', le k
meyajtika'. Pues hasta jach ki'iboktako'ob kan ts'o'okok u yeelo'ob te' le che'ob te'
ichil le koolo'. Ka wilik le tuunicho'obo' ku yeelo'ob. Ma'alo'ob táan u prepararta'al
utia'al u pa'ak'a'al le paak'áalo'ob, que sandía, que tuláakal jump'íit paak'áalo'ob,
je'ebix le xtóop'o', je'ebix le sikilo', je'ebix le nalo'. Pues jach u jaajile' ta'aytak u
k'uchul u tiempoil. Le veinte de mayo k'a'ana'an, wa ku lúubul santo ja'e', pues ku
pa'ak'la'ajal le paak'áalo'ob beyo' utia'al a cosechar tak tu mesil junio, utia'al u chan
deferdertikubaj.
Bix a wilik, man Lupe? Teeche', tsikbalt to'one' bix u formail a wilik le
vida, bix u seen taal le k'oja'anila'. Tumen úuch ka'ache' mina'an le seen
k'oja'anilo'oba'. Bejla'e', como yaan granjas k'éek'ene', yaan que tséembil
wakaxo'ob yéetel alimentoe'. Pues ya'abkach ba'al ku jaantik máak, wa chicharrón
je'ebix le ba'al, sen golosina ku jaantik le paalalo'obo'. Hay vecese' ku taasik
talamil. Ku taasik ya'abach k'oja'anilo'ob ti' u cuerpo xan le paalalo'oba'. Bix a
wilik?
GUADALUPE: Jaaj. Lelo' de por sí beya'. Tuláakal tak je'ebix le kíimilo'ob ku
yúuchul te' náachilo'obo' tuláakal beyo'. Jaaj, ma' táan u k'uchul to'on way jach ka
úuchuk ka kíimiko'on xane'. Pero mientrase', tuláakal u k'oja'anilo'ob, tuláakal u
yiik'al u kíimil le máako'ob waya', leti' le ku k'uchulo'ob waya'. Leti' le ku
afectartik le mejen paalal yéetel k'oja'anilo'ob. Ku ts'aik chi'ibal nak' ti'ob, ku ts'aik
chokwil ti'ob, ku ts'aik se'en ti'ob. Bey xan ba'ax uláak', bey je'ebix bey wa yaan
yaj reuma ti' máak, yéetel le láalo'. Ka póokik jump'íit le láalo' ka cho'ik te' ta
wook, tu'ux ku ki'ina'amo'. Láayli xane' remedio xan bey xano'.
BERNARDINO: Jaaj. Tumen le ba'al bin beyo', le ka wa'aliko', le k'oja'anilo' mina'an
bin, mina'an bin ts'aak utia'al teech. Chéen je'ebix ka wa'aliko', jaaj remedio.
Tumen jump'éel ba'al le kan, quizase' pues le kan ch'íijik máake' tuláakal ba'alo'ob
ku taal, k'oja'anilo'ob ku taal tu wíinkilil máak. Tumen u jaajile' je'ebix ku ya'ala'al,
ku ya'alik le aj ts'ak, le aj ts'ak yajo'obo', pues ts'o'ok bin u debilitar u wíinkilal
máak. Ts'o'ok u yaan desgaste ti' u baakel máak. Pues lógicamente hay vecese',
pues, u ts'anike', pues tak ka úuchuk ba'al ti' máak beyo'.
GUADALUPE: Pues, jach jaaj. Tumen bejela'e'… ka'ach, je'ebix ka'acho'. Ka'ache',
ma', tak le nukuch máako'obo' ma'. Ku yiliko'ob tak ochenta años, noventa años.
Pero bejla'e' ma', yaane'e cincuenta años, sesenta añose' ts'oka'an beyo'. Ma' táan u
durar u vida máak. Yaane' chéen kan a wu'uye', táan u k'i'inan u pu'uch, táan u
kojk'ala'ankil u máan, ma' táan u béeytal u máan. Yaj, yaan reuma ti', yaj u pu'uch,
ba'alo'ob ku k'i'ina'an ti'. Pero wa máak u yojel yaaje', tak le xíiwo'ob, yaan u yojel
remediose', je'el u béeytal u meentik remedios xan ti' u wíinkalal máake'. Ka
páatak u yilike', wa ku chan máan ti' wa ma' táan u máan ti'. Ahora wa ma' táan u
máan ti'e' lelo', ku bisa'al túun te' tu yiknal aj ts'ak yajo'.
BERNARDINO: Bix a wilik? Yaan máake' pues yaan óoli' chan ma'ak'olil xan ku
utilizartike', tu lugar u yaan oora, hay vecese' yaan le sandía u meent u jugoil u
yuk' u paalalo'ob, u yuk' leti' yéetel u yíichame', ma' táan u, ma' táan u manik. Sino
que, ba'ax ku meentike' mas ku bin u man jump'éel nuxi Maxi te'elo', wa ku p'axik,
como quiera. Táan u yuk'ik chokoj janale', táan u yuk'ik xan le ba'al síis beyo'.
Pues hay vecese', pues, ma' táan u k'uchul le tiempo jach jaajo', le tak le ochenta,
noventa, tak cien añoso'. Yaan le úuchben nukuch máako'obo' tak ciento veinte ku
yiliko'obe'. Tumen leti'obe' ma'ateech u máansiko'ob mala noche. Ma'ateech u
jaantiko'ob chéen bini'it janal. Leti'obe' jach u conservar u kalantmaj u
wíinkilalo'ob xan. Le o'olale' ku yiliko'ob le cantidad de años beyo'. Je'ebix to'on
bejla'a, ba'ax ken k ilej! Ku ts'o'okol apenas yaan to'on treinta, cuarenta añose', ma'
sáasil k ichi'. Ma' ya'ab, ya'abach ba'alo'ob ku yúuchul beyo'? Pues quizase', pues
tu yo'olal le ambiente, tu yo'olal le iik' le ku taal wala'. Wa hay veces ma' u yojel u
kalantubaj xan máaki'.
GUADALUPE: Jaaj. Je'ebix a wa'aliko', yaan oora máake' chéen chan ma'ak'óol, ma'
táan u meentik beyo'. Pues leti' séebile', ku bin tu yiknal doctor. Pero wa leti' máak
bey u yojel le remedioso'obo', je'el u béeytal u meentik ti' u wíinkilal máake'.
Je'ebix tak to'on beya', je'ebix óotsilo'on beya'. Mina'an waye', jump'íit, chéen
jump'íit waba'ax ku jaantik máake', k'a'abéet a xachikabaj meyaj, je'ebix tak le
wak' k'áano'. K'a'abéet a meentik a wak'ik jump'éel k'áan. Ba'ax k'iin ma' táan a
chan a wak'ik jump'éel k'áan? Yaan oorae' quince días ka chan wa'atal a wak'
jump'éel k'áan. Ka ts'o'oksike', ku bo'ota'al teech chan cincuenta pesos. Báan kan a
meent yéetel chan cincuenta pesos? Ken a man seis pesos jump'íit wa bu'ul, wa
ixi'im ken a manej, le kéen u k'áat waba'ax a mejen paalale', mina'an.
Pues jaajile', je'ebix túun a wa'aliko'. Yaan máake' u séebile' ku ya'alike':
-Bin in ka'aj in man refresco, Coca in wuk'ej.- Wa charritos ba'ax u ts'aj ti' u mejen
paalal. Pero wa je'ebix to'on bey yaan, yaan to'on je'ebix china, je'ebix pak'áal,
limon, je'el u béeytal u meentik u refrescoil máak u ts'aj ti' u mejen paalale'. Pero,
bey túun je'ebix a wa'aliko', u séeba'anile', ku jáan bin te' tiendao' ku manik
jump'éel refrescoe', ts'oka'an beyo'. Le refresco, jugo naturaleso', mixmáak
meentik. Ma'atech u jach u usarta'alo'ob bejla'e'.
BERNARDINO: Mas leti', le aj ts'ak yajo'obo', leti' le ku recomendartiko'obo'
ba'alo'ob naturales, ka páatak u yaantal energías, proteinas tu k'i'ik'el máak, ka
p'áatak vitaminado. Tumen ma' táan u jáan tsa'ayal le mix jump'éel virus, mix
jump'éel k'oja'anil, ti' se'eno'ob, ti' ba'al tak ku tsa'ayal ti' máake'. Tumen yaan
alimento ti' le cuerpo beyo'. Pero mayormente, je'ebix k a'aliko', u ma'ak'óoli'
máake' ka manik mas, puro Coca-Cola u yuk' máak beyo', táan u ts'aik mas
k'oja'anil ti' máak. Beora' u clasesil ba'al yaan, yaan diabetes, yaan tuberculosis,
yaan jump'éel monton. Yaan colesterol, yaan jump'éel monton k'oja'anil ku taal.
Tumen jach u jaajile' ma' táan u kalantikubaj máak.
Le año ku walajki', míin 30 años, 35 años jeala', juntúul in abuelito, leti' le
jkíim de 120 años leti'e'. Leti'e', ma' operarta'an bey tumen apendicei'. Ma',
operarta'ab ti' mixba'ali'. Ku ya'alike': -Pues jach u jaajile' kan a jaante'ex, kan a
wuk'e'ex, pues yaan te'ex u chan centavoil, ma' a máan a jaante'ex ba'al jach ya'ab.
Ka a tuukult a jach a jaantike'ex ya'ab ba'al beye'ex, beye'ex k'éek'ene',- ku ya'alik
ti' to'on. Pues jach u jaajile' jump'éel nojoch le consejo ku ts'aik to'on le nukuch
máako'ob beyo'. Pues ma' u yojelo'ob xooki', máako'ob jach mix “a”, mix jump'éel
xook u yojelo'ob. Mix t'aan le kastelan t'aano'. Pero jats'uts u ts'aik consejo ti'
máak. Tumen leti'obe' lik'nalo'ob ti' le vida beyo', ma' jach máako'ob mix jach
óotsilo'obi' mix jach ayik'alo'obi'. Ku ya'alik túune': -Pues jach u jaajile' hijos,- ku
ya'alik, -yaan máak xan jach táaj óotsil, pero leti' le móocho'obo', leti' le
jooykepo'obo', mayormentei' k'a'ana'an u chan tuklik máake' bix ka meyaj.-
Tumen le koola' táan a pak'ik ts'íim, táan a pak'ik makal, táan a pak'ik nal,
táan a pak'ik tuláakale'. Pues le kéen k'uchuk le tiempo le sequíao', le tiempo
je'ebix le mesil marzo, que abril, que mayo, que junio, mina'an cosecha, pues yaan
u chan líik'esmaj te'elo' te' nak'liko'. Pues yaan tu'ux u bin u ch'a' u jaantej,
máasima'? Leti' k'a'ana'an jan k xachikbaj k meento'.
GUADALUPE: Jaan beyo'. Je'ebix a wa'aliko', yaan horae' le u maas séebile' u
yiknal doctor. Pero je'ebix yaan oora, je'ebix yaan oora ku náakal a wóol tu yiknal
doktore', ma' táan u tsa'akal teech jump'éel koja'anile'. Ka taal ta wotoche' ka
meentik remediose'. Je'ebix tak wa yaan teech elel nak'ilo', ka licuartik le sabilao',
ka ts'aik hielo ichile', ka wuk'ik, sin que azucare' ka wuk'ike'. Ku mentik teech
jump'íit remedio. Pero wa ma'e' je'ebix tak le papaso', je'ebix tak le p'aak'o, ka
licuartike', ka wuk'ik sin que yéetel azucar sin que yéetel ta'ab, chéen beyo'. Ka
licuartik. Je'ebix le zanahoriao', ka licuartike', ka wuk'ike'. Le beyo', leti' xan
ts'akik bey xane' le elel nak'il ti' máak, wa yaan xan ti' máak xan ich bey u cuerpo.
BERNARDINO: Jum. Jach jaaj a t'aan le je'elo'obo'. Tak, ko'ox a'alik, ma' táan u jan
ts'akik, pero chéen táan u prevenirtik, chéen táan u chan aliviartik. Le algo beyo'
chéen u chan aliviartike', pues, ti' yaan kan máanak xan beyo'. Teene', jach u
jaajile', ts'o'ok teen cuareta y tantos años. Jach u jaajile', yaan oora pues padecertik
jump'íit k'oja'anil, yaan oora chéen yéetel xíiw, chéen yéetel ba'alo'obe', pues chan
aliviar beyo'. Tumen yaan oora xan jach jaaje', como jump'éel máak campesino
mina'an u chan seguro, mina'an u ISSSTE, mina'an tuláakal le ba'alo'ob beyo'. Pues
jach u jaajile' yaan u yilik máak bix u meentik máak, jach jaaj.
Pero to'one', beyo'on jach jaajile' bey je'ex le mejen síiniko'obo'. Le
síiniko'obo', ti' u tiempoil le bin le k'iino'ob beya', le sequíaso', leti'e' táan u but'ik u
yo'ocho'ob bin. Táan u almacenartik u yo'ocho'ob ti' u chan cuevao', tu chan
joolo'ob. Le kan k'uchuk u tiempoil túun legal mina'an tu'ux u ch'aiko'obe', leti'obe'
yaan utia'al u jaanto'obi'. Pues k'a'ana'an k p'áatal mas inteligenteo'on todavía ti'
leti'ob, pero leti'ob mas inteligenteo'ob ti' to'on.
GUADALUPE: Beyo'. Bey je'ebix ka wa'aliko'. Yaan horae' beyo' k ilik k'a'abéet u
meentik u meyaj máak. K'a'abéet u pak'ik jump'íit nal máak. Pero yaan horae'
ts'o'oka'an a pak'ike', ku taal le ch'íich'o', ku luk'ike', ku bisike', ts'o'oka'an beyo',
ma' táan u jóok'ol. Pero yaan horae' ka ka'a pak'ik tu ka'atéene', ku jóok'ole', ku
ka'a taal yaanal, je'ebix tak le juuj, je'ebix tak le tóoloko', ku bisik, ku jaantik.
Mientrase' leti' le a chan paak'al, le a chan ixi'ime' ma' táan u jóok'ol. Pero ka ts'aik
u jeele' ku jóok'ole', pues yaan oora ku yaantal u cosechae'. Yaan oora xane', pues
ka perdertike', ma' táan u yaantal cosechaile', ts'o'oka'an beyo'. Ts'o'ok a perdertik
beyo'.
BERNARDINO: Jaaj. Yaan oora, yaan oora xane' ba'ax ku yúuchule' pues ts'o'ok u
chan logrartik máak, jaaj. Jaaj u meyajtik je'ebix a wa'aliko', le kan taak le ciclono',
ku láaj lúubsik. Wa ts'o'ok u náakal tak a metro ka'analile', ku p'uchike', ku
k'askuntik, destruirtik. Yaan oora wa ma' xane', ku taal le k'a'amkach ja'o', ku
búulul, ku náakal tak, waye', jump'éel teene', náak tak a metro y medio. Yaan tu'ux
partese', tu'ux k'óomtako'obo', náak tak a dos metros ka'analil le ja'o', y tuláakal le
mejen paak'áalo'ob beyo', ku ts'o'okol ti' beyo'. Pero jach u jaajile', to'one', ma' táan
u béeytal k desanimar tumen k meyaj. Yaanak k ka'a líik'il, yaan k ka'a doblartik
esfuerzo utia'al k meyajtik.
GUADALUPE: Jaaj. Lelo' de por sí beyo'. Ma', ma' táan u lúubul yóol máak ka u
ya'ale' wa tumen ts'o'oka'an u yúuchul beyo', ma' táan in meentik uláak', wa bixi',
ka p'áatal ma' táan a meentike'. Kux túun ti' uláak' jump'éel año, báan ken u jaant a
mejen paalal? Pues mina'an ba'alao'ob u jaantej. Je'el túune', wa ma' a cha'ik u
lúubul a wóol, ka meent. Kex ka taak tak ciclon, kex ka taak Isidoroe', pues lelo'.
Yaan a meentik u jeel, ma' táan, ma' perdertik beyo'. Pero leti', wa ku lúubul a
wóol ma' meentike', pues lelo' ts'o'oka'an beyo'. Lelo' kéen ts'o'okoke', jach túun
mina'an jach túun sequía tu jaajil, tumen mina'an tu'ux a ch'a'ik. Mientras que
mina'an teech taak'in, istikyaj chan campesino máak. Chéen chan, chéen chan kool
ku meentik máak, chéen chan páak ku meentik máak. Yaan horae', treinta pesos ka
chan náajaltik, veinte pesos ka náajatik, cincuenta pesos ka náajaltike'. Báan ken a
ment yéetel cincuenta pesos wa yéetel treinta pesos? Mixba'al ken a meentej.
Chéen kan a man jump'íit wa ba'axe', ts'o'oka'an beyo', ts'o'oka'an u xu'up'ule'.
Mina'an, mina'an. Bix kan a meentik bey wa mina'an mix jump'éel peso?
BERNARDINO: Jach ko'oj tuláakal ba'al jach jaaj. De por sí beyo', tuláakal ba'al
ko'oj, je'ebix beora', je'ebix le ixi'ima'. Quizase', le gobierno' xana', pues tu lugar u
chan defendertik óotsil jump'íite', pues táan u mas jodertiko'on. A wojel wáaj
beya', a wojel wáaj jach bajux u tojol le ixi'imo' beora? A ciento cincuenta y cinco
u kiloe' u tojol. Le waajo', yaan tu'ux a ocho, a ocho cincuenta, a diez. Ma' igual
tu'uxo'obi'. Pero jach u jaajile', le o'olal túun kin wa'alik teeche', pues yaan u
xachikubaj chan meyaj máak. Je'el ba'axake', pues yaan a chan meyajtik. Wa,
ko'ox a'alik, yaan u xachikubaj máak u meyajt u albañilil. Bueno, yaan a wilik
tu'ux kan a chan kaxant a kuxtal yéetel u paalal máak. Bix túun, pues de por sí bey
le natural yaaniko'on beyo'.
JORGE: K'áatik wa yaan u bin Peto wa ba'ax.
GUADALUPE: Binech wáaj Peto jo'oljeak?
BERNARDINO: Teene', jo'oljeake', ma'. Ka'awjeake' sí jbinen. Taal juntúul maestro
way ilkene', ka tu invitarten ti' jump'éel almuerzoe' kaj jbineni'. Kux teech, yaan
wáaj a bin sáamal Peto beya'?
GUADALUPE: Teene' yaan in bin jump'íit oora Peto. Pero jo'oljeake' jbino'on
Ya'axkaba'. Jbino'on… ku kon jump'íit u kaab le máako'obo', jbino'on xíimbal tu
paacho'ob. Ka ts'o'oke', je'elo'on xKa'akal xíimbal. Ku ts'o'okole' ka jo'op' k máan
k cha'ant tak iglesiaso'ob yaan te' Tixkakalo'. Yaan, jaaj ki'ichkelem iglesia yaani'.
Yaan tak u bej jaltuno'ob ichil le u pilasilo', bey ch'e'eno'ob. Kensa tak ba'ax uláak'
sen yaan te' iglesiao'. Puro úuchben ba'alo'ob, puro jats'uts ba'alo'ob yaan te' tu
iglesiail Tixkakalo'.
BERNARDINO: Jaaj. Si yaan uláak' le mulu'ucho'ob te' naats'il te'ela'. Ma' in wojel
wa a wilme'exi', te' naats' te'... míin jach, táanchumuk u bejil tak xKa'akala', entre
xKa'akal tak waye'. Te' bey baanda ta bin te' xKa'akal. Beya', ta jts'íik k'abile', ti'
yaan jump'éel múul jach nojochi'. Jats'uts ba'al. Bey yaan u piramideil ka'anal
beya'. Chévere, jach chévere le ba'alo'ob je'elo'. Ma' in wojel wa a wojel xani'.
GUADALUPE: Ma'atech. Chéen ba'ax kin wu'uyik u ya'ala'ale' te' Tixkakal bin, te'
tu iglesiail bin le Tixkakal, jach bin ti' tu chúumukil bey tu'ux yaan bin uláak'
jump'éel xla'pak', úuchben pak'o'. Ku ya'aliko'ob bine', ts'o'oka'an bin yokol bin
ilbil bin beyo' te' ichil, tumen yaan u ts'ono'otil. Yaan jump'éel ts'ono'ot bey
nojocha', pero ich u terreno juntúul le nojoch máak yaano'. Pues ka ok bin ilbil bini
le..., ma' in wojel ba'ax, míin “satélite”, wa ma' in wojel ba'ax le okiko'. Kan bin
ila'ab bine' jóojochil bin yáanal bin tak le carretera bin beya'. Ba'ax túun yaan
bine', jump'éel nuxi' pato boox bine', pato bin yaano'. Hasta t'aat'alkil bin u chan
bejil bine' le ja' bino', leti' le ku ya'aliko'ob beyo'. Leti' úuchben wa ba'al wa beyo'.
Báanten túun yáanal le carretera beyo', ti' yaan le pato, ti' yaan beyo'? Jump'éel
nuxi' boox pato. Ku ts'o'okole', mina'an mixba'al bey u jaant, bey u luk', ka kuxlak
beyo'. Kensa bix kuxlik beyo'. Leti' le bey ku ya'aliko'ob beyo', úuchben ba'al,
jela'an u yila'al. Extrañoso'ob ma'atech u yila'al. Ya'ab máaxe', táan u extrañartik,
tumen ma'ateech u yila'al bin le ba'al bin bey tumen le máako'ob ku líik'la'ajalo'ob
bejela'e'. Pero úuchben nukuch máako'obe', tal vez u yojelo'ob wa ma' u yilmo'obi'.
BERNARDINO: Jaaj. Si túun le je'el ka wa'aliko', tu tsikbaltaj teen juntúul nojoch
máak, jump'éel nuxi' nojoch máak, nuxi' gordo, nuxi' polok. Polok le nojoch
máako'. Bey tu tsikbaltaj ti' to'on. Jbino'on ilej, oko'oni', t ilaj le u jool le
ts'ono'oto'. Ma' sen nojoch, beya'. Tu tsikbaltaj to'on tu yo'olal le je'elo',
ba'altako'ob, je'elo'. Pues, yaan ba'alo'ob naturaleso'ob xan beyo', pero ma'
ojela'ane' wa kuxa'an wa kimen. Jach u jaajile', jats'uts, jats'uts le lugaro'ob je'elo'.
Jbino'on xíimbal te' xKa'akalo', míin leti'e', leti' le semana jóok'o', míin utia'al
domingo ka' bino'oni'. Pero ma', de repente ma' táan u xantal kéen ka'a xi'iko'oni',
tumen yaan juntúul máak jach taj u yeet'i'. Ku yet'ik máak. Ku yutskinaj baak. U
jach jach ma'alob le máako'.
GUADALUPE: Jaaj. Kux túun beorae'? Yaan wáaj túun a bin Peto sáamal? Wa
ka'abej? Báan k'iin a bine'ex xíimbal? Túun ka bine'ex xíimbal?
BERNARDINO: Yaan k bin domingo le ku taala'. Yaan jump'éel... yaan u taal le
candidato ku ya'ala'al ti', le don Xavier ku ya'ala'alo'. Pues yaan invitado'on ka
xi'iko'on ilej. Chéen wa anchaj tiempoi' k bin, wa ma'e' ni modos. Beora ko'oj xan
u pasajeil tuláakal. Yaan wáaj a bine'ex jóoyab je'ebix tarde bejela'e'?
GUADALUPE: Yaan k bin jóoyab. Yaan k bin mol che'. U yalab le che'ob bey ma'
eelo'ob, yaan k bin jel molche'etej ka k tóokej. Yaan k bin jóoyabt jump'íit le
iiko'obo'. Yaan k bin julbe'ent tu'ux jaanta'abo'ob tumen le juujo', yaan k bin pak'
uláak'. Yaan k jóoyab. Yaan ya'abach ba'al yaan k meent te' ich koolo'. Chéen yaan
oora ma' táan u yaantal tiempo k bine'. Pues, táan u páak'tiko'on le meyaj bey te'
ich koolo'. Yaan oorae' kex jíitba k bisik yéetel k mejen paalal, tak k'a'abéet k bin
yéetel k mejen paalale'. Tak bin mina'an modo, yaan k bisiko'ob tak leti'ob te'elo'.
Tumen to'one' juntúul máako'on campesinao'on. Waye', capesinaso'ob yaan waye'.
Waye' tak u ko'olelilo'ob tak u xiibilo'obe' xmeyjilo'ob. Xcampesinaso'ob, x-ich
koolilo'ob.
Yaan oorae' walkila' mixba'al tu ka'aj u yu'ul máak. Yaan oorae' éek'samen
táan u yu'ul máake' yéetel u mejen paalal. Ken u'ulukeche', bin a ka'aj a meent
jump'íit ba'al a jaantej, bin a ka'aj jach… mixba'al a chakmaje, táan a kaxtik
jump'íit wa ba'ax a jaantej, jump'íit je'ebix le k'utbil p'aak, je'ebix sikil beyo', leti'
le xpapa'suul beyo'. Leti' le ku jáan meentik máak u séeba'anil u jaant máako', ka
páatak u jaantik jump'íit máak le ba'al beyo'. Ku ts'o'okole' ku ka'a bin máak.
BERNARDINO: Ma'alob ka ka'ansa'ak le paalalo'obo', tumen wa ma'e', ma'ak'óolil
ku ka'ansa'al xan ti'ob. Tumen te' bin nukuch kaajo'ob, ti' le ciudado'ob beora, yaan
bin bandalosi', yaan bin, pues u meejenta' paalalo'ob beyo'. Como ma'ateech u
la'amalo'ob meyaje', chéen máan ku meentiko'ob. Pues kan nuukakako'ob, juntúul
máak desde de veinte añose', ma' táan a tusik u beel, le kan a wóot a wa'al ti'e'.
Pero je'el túun le je'ela', pues kan taak ka'ana'ane', pues mina'an, mina'an u ganasil
u máan loox wa ba'ate'el wa u formart u banda. Je'ebix le ku ya'ala'alo', te' tumen
le bandaso' bin ti' le ciudado', yaan que clasesil. Yaan Batos Locos, yaan... ma' in
wojel ba'ax u je'elo'obi, pero ya'ab.
Je'ebix way jach jaajile', pues tak u mejen paalalilo'ob desde de siete, ocho
añose', ku bino'ob meyaj, ma'alob. Gracias ti' chan kaaj beya', pues leti'obe' u
dedicarmubao'ob ti' meyaj. Ma', mina'an, mina'an mix jump'éel clase vicio, je'ebix
káaltal, je'ebix droga, je'ebix ba'alo'ob. Gracias waye' mina'an, mina'an ookol to'on,
mina'an, mina'an mixba'al. Bueno, ma'alob ka ka'ansa'ak le palalo'ob beyo'. Pues
jach u jaajile', tumen kan nojochchajak juntúul wíinike', pues u yojel meyaj, ma'
táan u ja'asa'al u yóol, míin, míin, mixmáak. Como fácil yaan u kaxtik u kuxtal,
sáamal, ka'abej, ku kaxtik u yatan. Yaan u obligacione', pues u jaajile', fácil ken u
yil le vida. Pero wa ma' ka'ansa'an meyaj ti', chéen xook ku meentiko', ma' tu
alcanzartaj jump'éel profesione', u carrerae', pues u jaajile' chéen jooykepil. Wa
chéen kan a wile' tu káajsik tak ookol. Chéen kan a wile' ts'o'ok u kaxtik uláak'
ba'al u meentej.
GUADALUPE: Jaaj. Bey je'ebix ka wa'aliko', ma'alob k'a'abéet u ka'ansa'alo'ob
meyaj. Yaan juntúul túun teen le in chan hijo jach táaj ma'ak'ol, jach táaj u p'eek u
bin ich kool. Jach táaj u k'áate' chéen ka p'áatak bin ichnaj bin, jach bin táaj chokoj
k'iin bin. Pero kin wa'alik ti'e': -Hijo, si to'on waye', to'on capesino'on. -A papaje',kin
wa'alik ti'e', -de por sí to'one' ich kool k'a'abéetak bin. Pero de por sí yaan, ma'
táan u béeytal a p'áatal ka a wa'al ma' táan a taal.- Ahora, uláak' juntúulo', lelo' ma'.
Lelo', don uts tu yich u bin ich kool. Lelo', ken k'uchuke', táan u máan mol che'.
Táan u máan páak. Táan u máan u yil le mejen iiko'obo'. Táan u máan jóoyab.
Táan u máan u yil je'el ba'alo'ob u meent te' ich kool beyo'. Pues leti', tak to'one',
ma' táan k a'alike' wa tumen mejentak k mejen chaambale', ma' táan k bin ich kool
wa bixi', ka p'áatako'on tanaj. Ma'. To'one', ba'ax k meentike', tak kan xi'iko'on
jóok'oko'on t otoche', táan k kuchik u mejen k'áano'ob, u mejen k'áanche'ob, u
mejen u yo'ocho'ob, ba'ax kéen u jaanto'ob kéen wi'ijako'ob te' ich koolo'. Tumen
lelo', k t'inik u k'áan te' ich kool, kéen k'uchuko'one', k t'inik u k'áan te' ichnaj te'
ich koolo'. Le ku ts'o'okole', chikúuntik tu juun, k ts'aik u chu'ucho'obe', ku
chitalo'obe', ku wenelo'obe', k bin meent jump'íit meyaj. Láaj oorae' beyo', ku
yajalo'obe', k bin weenso'on tu ka'atéene', k seguertik k meyaj to'on. To'one' ma'
táan k a'alike' wa chokoj k'iin wa bixi', wa ts'o'ok u náakal óol. Tumen ba'axteen?
Tumen k'a'abéet k meentik. Tumen wa ma' táan a meentik xane', pues ma' táan u
yaantal xan teech mixba'al xan.
JORGE: K'áat ti' wa ku bin p'uuj.
GUADALUPE: Ka bin wáaj p'uuj teech beya'?
BERNARDINO: Jaaj. Kin bin xan p'uuj. Pero ma'ateech in jach bin sáansamal,
tumen teene', jach ma' in wojel in ts'on ba'ale'. Kin máan ts'onik le kéejo'. Kin
máan ts'onik le kuutso'. Tuláakal le ba'alche'il k'áaxo', kin láaj máaman ts'oniko'ob.
Ya que ma' tin kanaj ts'ooni', tumen ma'ateech in jach, ma'ateech in jach in bin. A
wíicham?
GUADALUPE: Teene', in wíichame', jach ku bin. Ku máan te' ts'oono'. Jach uts tu
yich u máan te' ts'oon beyo'. Pero yaan oorae' ku ts'oon. Ku tocar xan u ts'aik
suerte ti'e' ku ts'oon. Pero yaan oora xane', mixba'al xane'. Chéen ku bin xan beyo',
mixba'al xan ku ts'onik xan. Pero yaan oorae', yaan oora ku ts'oniko'ob le ba'alche'
bey te', je'ebix u yúulumil le k'áaxo', u k'éek'enil le k'áaxo'. Pues yaan oorae' ku
tocar u ts'oniko'ob xan beyo'. Pues ku taasiko'ob beyo'. To'one', pues píibtik.
BERNARDINO: Ka chan konike'ex wáaj túun beya'?
GUADALUPE: Jaaj. To'one' k konik. Le kéen p'áatak bey wa mina'an to'on centavo
beya', pues ku konik. K manik bey jump'íit ixi'im wa ba'ax beyo'. Leti', puro beya'
ka k meentik. Pero jach ku konik. Je'ebix tak u tsuukel le kéejo', jach ku konik. U
pool le kéejo', yaan oorao' ku konik. Le tak je'el, je'ebix u yúulumil le k'áaxo', u
k'éek'enil le k'áaxo', pues kéen tocarnak u ts'onike', ku konik. Tumen ya'ab máax
xane', ma'ateech u jaantik xan le bak' xan beyo'. Pues ku poochiltaj xan ti'e'. Pues
ku k'áatike', ku koniko'ob.
BERNARDINO: Ku ma'anal. Si le bak'o' beyo' jach táaj. Le bak'o'ob bey te' k'áaxo'
unico le bak'a' jach che'e limpio beyo'. Mina'an, ma' jach k'omoji', ma' mixba'ale'.
Jach táaj ki'iki' ba'alo'ob le bak'o', u bak'el le kéejo'. No hombre! Si leti' le más
mejor bak'o, y ya'ab máax jach ki' u yu'ubik. Uts tu t'aan u jaantik, tumen ti'
jump'éel, jump'éel bak' mina'an uláak' mix mal sabor ti'.
GUADALUPE: Jaaj. Ma' úucha'aj tin konaj jump'éel pierna ti' le juntúul le maestra,
ku ts'aik xook te' secundariao'. Tin konaj ti'. Ti' bin jbin k'a'aybil ti' tumen le mejen
paalalo'obo', ka taal u yilej. Pues ka tin konaj ti'. Ka tu k'áataj teen bajuxe', ka tin
wa'alaj ti'e' cien pesose'. Beora ka tu bo'otaj teen le óotsil maestrao'. Beora ka
anchaj to'on jump'íit centavo utia'al k manik ba'al u jaant k mejen paalal xan, bey
ba'alo'ob taak u jaantiko'obo'. Tumen wa yo'olal ba'al bey u jaanto'ob jump'íito',
pues yaan. Pero leti', le je'ebix kéen jóok'oko'ob beya' táan u yiliko'ob u jaant, u
jaanta'al ba'al tumen u yéet paalilo'ob, pues taak u jaantiko'ob xan. Leti'obe', ma'
táan u ya'aliko'obe' wa yaan u tojol wa mina'an u tojol. Pues leti'obe', yaan a kaxtik
tu'ux, yaan a wilik bix a kaxtik a ts'aik xan ti'ob. Tumen ma' wáaj je'el a jats'ik xan,
wa táan u k'áatik teech ba'al u jaantej. Ma' wáaj a nonokjats'tik xan ka a wa'al ti'e'
wa mina'an wa bix kan a meentik. Pues yaan a kaxt ka ts'áaj ti' ti'ob xan. Ma' wáaj
táan a wilik leti'obe' mejentako'ob, óotsilo'ob? Leti'obe', mixba'al, taak u
jaantiko'ob leti'ob.
BERNARDINO: A wíicham beya' doña Lupe, ku káaltal wáaj beya'?
GUADALUPE: Ma'ateech, gracias ti' Diose', ma'ateech u káaltal. Mina'an mix
jump'éel vicio ti', jach jumpuli'.
BERNARDINO: Pero, ku ts'u'uts'?
GUADALUPE: Ma'. Mix jump'éel clase vicio yaan ti', jach jumpuli', mina'an.
Mina'an vicioil ti' ts'u'uts' chamal, mix káaltal, mixba'al. Mix kaxan ba'ate'eli',
chéen etas yaan.
BERNARDINO: Leti' le ma'alob beyo', leti' le nojoch máako'ob bey ku largar u
vidao' way lu'um, te' way lu'um tu'ux yaano'ona'. Tumen wa jump'éel wíinik ku
máan kaxan ba'ate'el, le kan káalak ba'alo'ob ku máan u meent ti' u yéet wíinikile',
pues ma' táan u xáantale' jump'éel ti' lelo' ku jéemp'uch'ta'al, wa ku ts'o'onol, wa ku
meenta'al lo'ob ti'e'. Ti' yaan le ba'alo'ob talamo', bey ku yúuchulo'ob. Ma'alo'ob
ba'alo'ob, utsul máako'ob ka anako'ob. Tumen jach ojel k'a'ana'an jump'éel máak,
kan nojochmáakchajake', deber u tuukultik u tuukul tu beel. Puro deber u tuukultik
ba'al uts. Deber u chan k'antal u tuukul. Tumen ku ya'ala'ale', máako'ob bin desde
de quince años, dieciseis años, todavía paalalo'ob beya', ma' k'anchajak u
tuukulo'obi'. Eh! Pero tu ts'aj teech veinte añose', pues deber u chan k'antal u
tuukul máak. A tuukultik ba'alo'ob u beelo'ob beyo', bix deber a respetartik a wéet
wíinikil, bix deber a tsikbal, debe ser a yaabiltik a vecino, a yaabiltik tuláakal a
wéet wíinkil.
GUADALUPE: Jaaj. Bey je'ex a wa'aliko', k'a'abéet u bisikubaj máak yéetel u yéet
wíinikil uts beyo'. Tumen wa mu ts'íiboltik máak, wa sáamal wa ka'abej
k'oja'anech wa bixe', jaaj toj a wóole' mixmáak, hasta ma' k'a'abéet a wéet wíinikil
ti' teechi'. Pero wa ka lúubukech ti' jump'éel k'oja'anile', k'a'abéet teech tuláakal a
wéet wíinikil. K'a'abéet u jaajile' le favoro'. Ma' jaaj wa teech k'áatik bey tu yéetel
a chi' ka k'áatik le k favoro', sino que a corazón k'áatik favore' ti' u corazon a wéet
wíinikile' ku taal u yilech. Ku taal u síij teech jump'íit waba'ax. Juntúul chan
waba'ax ku síij teech bey a chan jaanta', ma' uts a jaantik, wa ba'ax a'ala'an teech
tumen doctore', leti' le beyo'. Ma', tumen, yaan máak ku ya'alike': -Ah! Mix tin
k'áatik favor ti'. Tumen sáamal, ka'abej, ma' ka u yawat tin wiche', wa ka u ya'al
teene'; “Tin meentaj teech beya', wa tin meentaj teech tolo'”.- Pero ma', a jaajile',
leti' kéen k'oja'anchajak máake', mismo a corazone' leti' k'áatik favor ti', ti' u yóol u
corazón xan a wéet wíinikile'. Leti' beetike' ku taal u xíimbaltech xan a wéet
wíinikil ken k'oja'anchajak máak xan.
BERNARDINO: Jaaj. Leti' lelo' k'a'anan, jach u jaajile u paaklam bisikubaj máak.
Claro que to'one', máako'on ma' jach… ma' de letrao'oni'. Ma' ya'ab estudio ti'
to'one'. Pero jach u jaajile' k'a'ana'an u paakla'ant bisikubaj wíinik yéet éet wíinkil.
Tumen wa yaan problemas ti' je'emáax, je'emáax ka wila'aj te' táan kaxtik k'uuxi'
ti'o', hasta mixmáak jats'uts u yilikech, mixmáak jats'uts u yilik u forma, a estilo.
Pero leti' le ba'axo'ob túun beya' k'a'ana'an u paakla'ant bisikubaj máak. Tumen
je'ebix ka wa'aliko', je'ebix ta wa'alajo', tumen wa yaan k'oja'anile' pues u jaajile',
leti'e' k'a'abéet u yéet wíinikil máako'. Wa ma', wa ma' k'oja'an máake' pues ma'
k'a'abéet teech mixmáaki'. Pero jach u jaajile', k'a'abéet u yéet wíinikil máak, jach
tu jaajil. Tumen wa utseche', beora ka taal ilbila', beora'. Wa k'oja'aneche', beora'
wa ka taal ilbila', je'emáaxe' tun apreciartikech. U jaajile', tak kimen máake', pues
tun yaabita'al máak. Tumen máake' uts u na'at, uts u tuukul y tuláakal a hechose'
jats'uts xan.
GUADALUPE: Jaaj. Bey yaan máaxe', ku ya'alike', ma', ma' je'ex mejen angelo'ob
beya'. Yaan máaxe', yaan ku ya'alike': -Ma' k'a'abéet teen mejen paalal. Mix
juntúul mejen paalal k'a'abéet teen. Ba'ax, ku xchi'ibankúunto'ob in jo'ol. Chéen u
meento'on sen sen meyaj. Chéen u ts'ao'ob teen meyaj. Chéen u k'áato'ob teen
ba'alo'ob u jaanto'ob.- Pero ma'ateech. Le mejen angelo'ob way yóok'ol kaab
waya', k'a'abéeto'ob way yóok'ol kaabe'. Tumen wa mina'an a mejen paalal xane',
wa ka lúubukech ti' jump'éel k'oja'anile', máax kun meentik a cuentail? Mixmáak
kun meentik a cuentail. Je'ex ka úuch ti' juntúul nojoch abuelita bey te' tu'ux kin
wa'alik teech, te' Tixcacalo', beyo'. Leti' mina'an u mejen paal. Ma', ma' anchaj u
mejen paalalo'obi'. Ka ch'íije', ka lúub ti' jump'éel k'oja'anile', ka chilaj tu k'áanil,
mixmáak ki' líik'sik meentik favor ti' angelitao'. Ti' ku suciartikubaj tu k'áane' ti'
tuláakali'i'. Pues, ma' a creertike'ex, le ka ki' kíim, le ka kíim le óotsil cristianoo',
leti' jóok' u xnook'oli', bix u p'otoxil u xnook'olil le óotsil nojoch ko'olelo'. Teene',
in wilmaj, ma' chéen tin wa'aliki', ma'. In wilmaj bey ba'ax jach úuch ti'o'. Jach u
xnook'oli', to'och' ku meentik u xnook'oli' le óotsil cristiano leti'. Máax meent u
cuentail? Mixmáak meent u cuentail. Chéen meent cuentae', chéen bey kíimik
juntúul, hasta ma' ku deber in wa'aliki', juntúul ba'alche'e. Tumen leti', mina'an u
paalal meentik favor ti', mixmáak, chéen u vecinase'. Chéen a vecinae', ku yóotike',
ku taal u yilech; ku yóotike', ma' u taal u meent teech favor. Ma' u ketik wa juntúul
a paalile', pues míin bey le ku ya'ala'al kex ma' taak u machikeche'e, ma' taak u
náats'al ta wiknale'e, pues yaan u náats'al ta wiknal. Tumen u yojele', u maamaech,
u papaech. Pero chéen juntúul a vecinae', ma' a xook yéetel.
BERNARDINO: Jach jaaj, jach jaaj le ka wa'aliko'. Jach jaaj bey u yúuchul ti'ob, bey
u yúuchul le ba'alo'ob je'elo'. Way ti' le lu'um kabil tu'ux yaano'ona', ya'abach ba'al
ku yúuchul, jach tak mas u peori'. Pero, báan mas? De por sí u jaajile', jajal Diose'
bey tu ts'aaj le wíiniko'obo'. Bey tu ts'aik le máako'ob way yóok'ol kaaba'. Pues, te'
yóok'ol kaaba', yaan, doña Lupe, yaan sufrimiento. Yaan mometos de gozo, yaan
momentos de alegría. Pues de por sí bey walo', báan mas, de por sí lelo'. Pues
Diose', ku tomartik en cuenta tuláakal le je'elo'obo', jach tu jaajile'. Le a wíichame',
leti'e' ma'alob wáaj u yojeli' xook túun beya'?
GUADALUPE: Jaaj, u yojel jump'íit chan xook. U yojel jump'íit ts'íib.
BERNARDINO: Kux túun a papaj?
GUADALUPE: Bey xan leti'. In papaje' u yojel xan, u yojel xook xan.
BERNARDINO: Tu'un yaano'ob túun beya'?
GUADALUPE: Leti'obe', ti' yaano'ob tu kaajil Tixkakaltuyube'.
BERNARDINO: Ujum. Máax u k'aaba' a papaj túun?
GUADALUPE: Teene', don Francisco Santiago Cox, in papaj teen.
BERNARDINO: Ah! Cox?
GUADALUPE: Jaaj.
BERNARDINO: Lelo', míin k pariente. Porque, máak, si to'one', Coxo'on xan.
GUADALUPE: Jaaj, je'elo beye'.
BERNARDINO: Yaj Coxen teen. Míin, míin parienteo'on beyo'.
GUADALUPE: Jaaj, míin in primoech túun.
BERNARDINO: Jaaj jaaj, chéen ba'ale' náach tu'ux yaano'ob xan.
GUADALUPE: Jaaj, náach.
BERNARDINO: Ya'ab te' XKakalo', ya'ab Coxo'ob yaani'.
GUADALUPE: Ya'ab, ya'abach.
BERNARDINO: Si in abuelito bine', por ejemplo, te' Xka'akalo', ti' jlíik'i'. Chéen
ba'ale' ka taal le guerra úucho', ka anchaj u luk'ulo'obi' ka bino'ob te' Kantamayek.
Te' Kantamayeke' ka bino'ob Tikul. Tikule' ka taalo'ob wey Timule'. Pues waye',
waye' míin yaan…
GUADALUPE: Juntúul u abuelo in mamae', ma' táan a creertik, cien años yaan ti' ka
kíimij, don Bilo Catzin u k'aaba'. Bejla'e' máax ka wu'uyik k ya'alik, ku ya'ala'al ku
ts'aik cien años ti' kan kíimik, ochenta años ku kíimij. Bejla'e' mases que, yaan
oorae' chéen cuarenta años yaan teech, cincuenta años yaan teeche', ka kíimij. Pero
le úuchben nukuch máako'obo' ku ya'aliko'obe', míin jach chich u yiik'o'ob. Le
o'olal ma'ateech u kíimlo'ob ku chukik tak le edad cien años, noventa años ku
kíimlo'obo', pero bejlae' ma'ateech. Bejelae' míin bey ku ya'ala'alo' chéen u
ni'iche'il máak, chéen u yala' máak ti' le yóok'ol kaaba'. Chéen u chan p'íit wa
ba'axe', chéen kan a wu'uy u ya'ala'ale', kíim bin fulanoo', kíim bin fulanoo', hasta
ma' táan a creertik. Tumen ka'ach úuch bine', beyo' le úuchben nukuch máako'obo',
noventa años ti'obe' ku kíimlo'ob, cien años.
BERNARDINO: Ahita, beyo'. Tumen jach u jaajile', pues, ts'o'ok le tiemposo'ob xan
wa beyo', ts'o'ok beyo'. Je'ebix ka wa'aliko'. Bejla'e', pues, chéen, le kan u ya'al tak
treinta años ti'e', wa tak veinticinco añose', ts'o'ok a wilik ts'u káajal, ts'u káajal u
ch'íijile'. De por sí bey walo', míin bey kun, de por sí le tiempo aniko'ona', láaj
beyo', ma' jach je'ebix úuch ka wa'aliko'. Tumen lelo', yaan jump'éel chan parte in
wilmi'. Tuláakal le animáas Chableilo'ob way existido, máax yuumilo'oba', juntúul
nojch máak yuumil le waya'. Yaan kex siete ranchos ti'. Wakaxe', yaan kex
quinientos cabezas wakax ti'. K'éek'eno'obe' yaan kex cuatro wa cinco docenas
k'éek'en yaan ti', yaan kex ka'ap'éel docenas u yalak' peek'. Ya'abach ba'al yaan ti',
exagerado ba'al yaan ti', yéetel ti' jump'éel chan nojoch máak, don Alejandro
Chable', Chable' u k'aaba'. U yatane' doña Jacinta. Leti'obe', leti'obe' ma' anchaj u
mejen paalalo'obi'. Te' kíinsa'abo'ob te' San Diego, tumen le máako'ob
maloso'obo', wa bandidoso'obo'. Ti' tak mismo ichil le corral tu'ux kíinsa'abo'obo',
ti' mu'ukla'ajo'obi'.
Pues jach u jaajile', pues to'on bejla', to'on gozartik u bieneso'oba'. Beora
suunaj ejidoil le polea waya'. Yaan uláak' u polea to jump'éel parte mas ejido te'
baanda X-Ka'acalo'. Pues ti' yaan uláak' jump'éel le ejido. Beora yaan kex, waye',
way Timule' yaan cincuenta y seis ejidatarios, yaan. Yéetel mas u paalal, u paalal
ejidatariose', tuláakal máake', yaan kex ciento sesenta. Máaxo'ob tuláakal, tuláakal
le habitantes waye', habitantes por total yaan cuatrocientos diez. Tuláakal le
wíiniko'oba', to'on bejla'e', disfrutartik tuláakal u muuk', u sudoril u frente le
nojoch máako'. Leti'e' máak tu yilaj wi'ij, uk'ajil, tun kaxtik le ba'alo'oba'. Beora',
to'one', way jach jaaje', to'on gozartik le u muuk' angelitoa', mix siquiera jump'éel
chan veladora, mix jump'éel chan kib ka atrevernak t'a'abal ti'. Pero, ma' xan wa
teech kan a chan agradercer ti', ka chan t'ab jump'éel chan kib ti', doña Lupe.
GUADALUPE: Jaaj. Lelo', según bix tu tuukultik máak, bix ken u tocartil le a
corazón cada a wéet wíinikil. Tumen yaan oorae' beyo', yaan ka wa'alike' mun
meentik teech favor. Pero leti'e', ma' a wojel ba'ax ku tuukulik wa u meentik teech
favori'. Juntúul in abuelo ka'ach úuchij, míin yaan ochenta años ti' in abuelo ka
kíimo'. Bey o'olaj leti'e', jach campesino. Jach de por sí jach ku pak'ik, je'ebix le
k'úumo', je'ebix le xtóop'o', je'ebix le iibo', u clasesil sak iib, le chak iibo', bu'ul.
Tuláakal ku pak'ike' ku yaantal ti'. Le kéen leti' u t'ok beyo' cosechailo', ya'abach
ba'al yaan ti' leti'ob. Pero beyo', leti' tuláakal ba'al xan bey je'ebix te' tu yotoch, bey
je'ebix que le semilla, bey le ba'ax kun u jaant, wa mango, wa óop, wa guanabano,
wa je'ebix tak le cayumito beyo' u pak'maj tu terreno beya'. Leti' antes tak ma'
kíimiko', láaj yaan u yicho'ob. Ba'ax ku meentik leti', le kéen il a ch'a'ik cada ba'al
a jaant bey u pak'maj te' yotoch u tak'amilo', ku ya'alike': -Le kéen ts'o'okok a
jaantike', ka meent favore',- ki, -u chan neek'o' ka ts'aik ti' jump'éel chan lu'um ti'
jump'éel bolsae',- ki. -Tumen tu yo'olal a pak'ike'exe',- ki, -utia'al ma' u ch'éejel
beyo',- ki. Leti'e' ba'ax ku kaxtike' ma' u ch'éejel bey ba'ax ku pak'iko'.
Pero leti' ba'ax? Bejla'e', le paalalo'ob je'eba'alak ku jaanto'ob, píikch'inbil u
meentiko'ob u chan neek', u chan semillae', tu jaajil. Mun tuukultiko'obe' wa
k'a'abéet. Jach jaaj le ba'ax ku ya'alik le úuchben nukuch máako'ob. K'a'abéet a
meentik a chan paak'al. A ts'aik ti' jump'éel chan lu'ume' ka páatak u jóok'ol, ka
páatak u crecer xane'. Wa u xuul u kuxa'an máake' pues leti' ken a jaant xan. Pero
wa leti', je'ebix le paalalo'ob beora, je'eba'axak ba'alil ku jaanto'obe', píikch'inbil u
meentiko'ob u mejen neek', u mejen sóol. Leti'obe' mun ya'aliko'ob beyo'.
BERNARDINO: Jaaj. Le nukuch máako'ob beyo', ma'alob consejo ku ts'aiko'ob.
Pues cuando paal máake', kan a'ala'ak teech ba'ale', jach u jaajile', bey wa ma'
jaaje'. Pero tuláakal le ba'al ku ya'aliko', jaaj. Tumen leti'obe', ts'o'ok u yiliko'ob.
Ts'o'ok u yaantal por medio ti' túun ts'o'ok u yiliko'ob. Ts'o'ok u yiliko'ob, yaan
experiencia ti'ob, jach u jaajile', le nukuch máako'ob beyo'. Ma' chéen u
ya'aliko'ob. Le jump'éel ba'al, kan u yóot u ya'ale', ma' chéen tu ya'aliki', si no que
yaan seguridad ti'obe' ba'ax le kéen u ya'alo' y ba'ax le kéen u meentiko'.
Yaane', ku ya'alike'... Ah! Animáas in bin abuelito xane', jach u jaajile, ku
ya'alike': -Wa yaan a chan xla' xaanab, chan laab, ts'o'ok a manik u chan
túumbenile',- ki, -meent favor a chan k'axik tu paach a wotoch. Tumen ma' sáamal,
ka'abeji', hijo, wa ts'o'ok a láakal mina'an teeche', pues ka bine', ka wéensike' ka
ts'aik ta wook tu ka'atéen.- Tuláakal le nukuch máako'ob beyo' jats'uts ba'ax u
tuukulo'ob, u ideaso'ob. Y ku ya'alik teeche', pues ka xooknak máak. Tumen u
jaajile', to'one', úuchak k líik'ile', pues mixmáak a'alik to'on ka xookna'ako'on. Pero
le xooka', táaj ma'alob. Jach táaj utsbe'enil ku taasik. Tak ti' máak personal. Tumen
wa yaan jump'éel profesión ti' máake', pues facil ken tséentil a paalal, a watan;
yaan tuláakal. Pero wa chéen chan ich kooli' máak, túun jaaje', pues mina'an, mun
béeytal. Tumen mina'an tak a derecho, ma' a wojel a reclamarti', ma' wojel a
defenderti'. Pero wa a wojel jump'íit xook, yaan jump'íit a chan na'ate', doña Lupe,
pues je' u béeytal u tsikbaltik máake', je' u béeytal a reclamartik a derecho tak tu
táan jump'éel gobierno, tak tu táan je'emáaxake'.
GUADALUPE: Jaaj. Je'ebix a wa'aliko'. Le úuchben nukuch máako'obo', beyo'
yéetel u nook'o'ob. Tumen u nook'o'ob yaan hasta pakak u mejen nook'o'obe'. Pues
leti', le úuchben nukuch máako'ob, pues ma' ilaj wa su'ulak u búukinto'ob wa bixi'.
Pero bejla' le paalalo'ob ku líik'ilo'ob koolo'obo', mun yóotik u búukinto'ob tak
jach nook' chan jaataj, wa a chan utskiintmaj wa bixi'. Ba'ax ku usartiko'ob
leti'obe', je'ebix tak le choloso', nuuktak u bolsasilo'ob beyo'. Leti'e' beyo' ku jíitik,
tak tu lu'um tu máano'ob, lete', bey uts tu yicho'obo'. Je'ebix bey ka chan ts'aj
jump'éel chan nook' humilde u bukiinte', ma' u yóotik u búukintej. Ma' je'ebix le
nukuch máako'obo' úucho'. Pues kex pak'akok u mejen nook'o'obe', en limpioe'
leti'. Leti' le' yaano', kex jumbúuj azul, jumbúuj rosado wa bixi', pero utskíina'an
ti', pero leti' limpio. Ademas leti', ku ya'ala'alo' jumpáay, jumpáay leti' limpio,
jumpáay leti' sucioe', jumpáay óotsilil xan.
BERNARDINO: Bix a wilik, máa sima' le ba'alo'ob ku yúuchul beya' modernaso'
beyo'? Le paalalo'ob, paalal wíiniko'ob beora, taak u sutikubaj en ko'olelil. Yaane'
yaan u tuup. Yaane', yaan u tatuajes, yaan le ba'alo'ob. Le kan nuukak a hijoe',
yaan wáaj a permitirtik ti' bey ka máanak túuno'?
GUADALUPE: Pues, ma' táan. Wa xuulul kuxa'anene', bix kin in permitir ti'
jump'éel ba'ale', ti' jump'éel ba'ale' ti', jump'éel ba'al u, u usartik bey ka máanak
jump'éel ba'al grave? Le ba'al beyo', leti'e' choloso'obo', yaan ooarae', je' u tocare'
wa ka jóok'ok yéet u mas choloile' u yiknale'. Pues je' ku meenta'al loob ti' beyo',
wa ku kíinsa'al, wa ku meenta'al loob ti' beyo', ts'oka'an beyo'. Le o'olale', ma' táan.
Wa leti' teen xuulul in suerte kuxa'anen yéetel in paalale', bix ken in cha'e' u
búukintik nook'o'ob bey ma'ak u deber ser u búukintiko'ob? Jump'éel nook' chan
humilde', chan regular, ma' wa bix ka u búukintike', je'ebix ku jóok'olo'ob beora'
kin wa'alik teeche'. Yaan tak u nuk, bey kaanil u dibujosil yaan u yiitil u
pantalone', tu bolsail tu pantalono'ob. Teene' ma', ma' leti' bey in k'áato'. Ma' uts tin
t'aan le ba'al bey teeno'.
BERNARDINO: Máa sima' jaaj? Teeche' tumen a wilmaj bix úuchik a líik'sik
juntúul a hijoe', le kéen u ts'aj tak de quince, dieciocho, veinte añose', pues in
tuukultike' su'utsil ti' teech, ti' teech mismo maamatsileche'. Wa ka wa'ale': -Ah!
Bin in ka'aj in cha' in hijo u ts'aik u tuupo'ob, u tuup u ni', u tuup u no'och. Bin in
ka'aj in ts'aj u usart u pantalono' de chooloso'.- Tumen le palalo'ob beora'
táankelemo'ob. Wa ma' táan a chan tsolik u nu'uk xane' ti'e', jaaje' je'ebix ka
wa'aliko', ku p'áatalo'ob beyo', beyo', ko'olele', jach jaaje'.
GUADALUPE: Aja. Lelo' je'ele'. Je'ebix túun ka wa'aliko'. Wa ma' chan tsolik u
nu'uk ti'e', pues ju máano'ob táanil ti' máake'. Yaan je'ebix tak in wu'uyik u
ya'ala'ale', yaan bine', kan bin u yóotak a'albil ti' waba'ax tumen u papaj, kéen
tso'olok u nu'uk ti' tumen u papaj bine', ku loxik u papaj bine'. Náach bin tu'ux ku
bin u pektaj bin u papaj. Le beyo', ma', le beyo' ma'. Ma' paatal le beyo'. Tumen
ma' ku debe ser u meentik juntúul hijo ti' juntúul u papajtsili'. Pues bix kun máan
teech juntúul paalil wa ka chan t'an, wa jach, jach ka máanak teech táanil bey xan?
Ka xan u educartech xan ka lúubukech te' lu'umo', ma' táan. K'a'abéet a chan t'anik
máak xan bey tu t'aanil xano'. Pues, tumen yaan xan bix u formail u béeytal xan a
t'anike'. Ma' xan ka nonokjats' xani'. Ma' xan wa bixi'. Pues, le jaats'o', de por sí
leti'i, ku ya'ala'ale' jaats' bine', yaabilaj bin. Yaan bin oora le mejen paalalo'ob kéen
in jats'o' ku ya'alike': -Ma' yaabiltmeni', tumen míin ma' hijoeni', le o'ola',- ki ku
jitchajalo'ob t'aan. Pero ma' táan. Le jaats' bino' ku ya'ala'ale' yaabilaj bin, tumen
ma' wa bin p'eka'anech bini'i.
BERNARDINO: Jach jaaj. Pero beora' ti' le tiempoa', le derechos humanoso' ku
ya'alike', beora' mina'an u leyile' a jats'ik a paalal. Mina'an u leyile' a jats'ik a
watan. Mina'an u leyile' a jats'ik mixmáak. Tumen le paalo', wa ka xi'ik u ye'es
tu'ux a torturarmaje', ti' ka xik u paach wa ku xíikil u kaal yooke', peligro. Je' u
bisik máak peni, je' u bin máak carcele'. Si no que le paalalo'oba' yaan k
xachikkbaj xan, a wa'al u nu'uk ti'ob ka p'ojkíinsko'obe' ka t'aaniko'ob, tu jaajile'. Oye,
jach jaajaile' k'a'ana'an a wu'uyike'ex in t'aan tumen wa ka wu'uyike'ex in
t'aane', ma' táan a bisike'ex jaats'.-
Tumen jach u jaajile', le bine' le máako'ob, le paalalo'ob, le paalal
americanoso'obe', u jaajil le paalalo'obo' desde menjentake', che' yaan inteligencia
ti' leti'ob. Pero le je'ebix le mejen paalal, chéen mejen... bix je'el in wa'alike'? País
paalal Yucatanil le paalala', pues kex táan a wa'alik ba'al ti'e', yaanal ba'ax ku
meentik, jach jaajil. Yaan horae', pues teene', tatatsilene', yaan oora' kex xan ku
p'u'ujsikeno'ob, molestartikeno'ob beyo'. Pero jach u jaajile' yaan u aguantartik,
jach jaaj. Wa ma'e', ka lastimartik xane'. Pues ma' paatali', ma' utsi'. Sino que jach
u jaajile' yaan k xachikkbaj tsol u nu'uk ti'ob, k yaabilto'ob. Tumen único forma,
ja'alibe', ja'alibe' je' k béeytal yéetel beyo'.
GUADALUPE: Jaaj. Beyo', je'ebix ka wa'aliko'. Chéen, tumen máako'ob chéen bey
u meent u cuetail ka a'ala'ak bey mejen maalix máako'obe'. Jaaj leti', bey je'ebix ka
wa'aliko', leti' k'a'abéet ku ts'a'abal jump'íit educación ti'ob. Pero mas, túun xan
beyo', ka nonokjats'tej. Tumen bejla'e', le ley bin ti' le úuchben nuckuch máako'ob
bino', ts'oka'an bin beyo'. Bejela'e' yaanal ley bin yaan bin. Le ka úuch ti' juntúul le
vecina beyo'. Leti', in wilmaj xan, pero úuch tin paalil bin xan. In wilmaj xan leti'
beyo', tu ja'aja'ats'aj u chan hijo. Tu xi'ixi'kaj u pu'uch u chan hijo, u k'ab u chan
hijo, jach xíik ti' tu jaajil. Je'elo', leti' mismo u vecina túun xane' pues náak' ti' bey
ka tu yilaj xan bey ba'ax leti' ts'o'ok u meenta'al ti' le chan xi'ipal xan beyo'. Pues
leti'e', ka bin u ts'aj parte xan bey te' DIFo' le vecina. Le vecinao', mixba'al ts'a'ab u
na'at le vecinao'. Leti' ma' a'ala'ab ti'e', ma' a'ala'ab ti'e' wa leti' ts'o'oka'an u bin
ts'áabil parte beyo'. Leti' mixba'al u yojel, chéen tu jats'aj le chan paalo'. Chéen
leti'e' ts'o'ok u jats'ik le chan paalo', ka ok tu yotoch beyo'. Mixba'al tun tuukultike',
mixba'al ku meentbil ti' beyo'. Mixba'al ku seguer beyo'.
Ba'ax! Le vecinao' bin u ts'aj parte bey te' DIFo'. Ba'ax chéen ka tu yilaj,
xiiiiij!!! Xáakla'ajal le camiono'ob bey tu jool u yotoch beya'. Leti' le u nojochil wa
le DIF wa bey taal bey ilik le chan paalo'. Ka jo'op' u yúuchul le t'aano', ka jo'op' u
yúuchul le t'aano'. Leti', le ka jóok' ch'eeneb ka tu yilaj bey ba'ax camionil le
jéets'un jéets' tu jool u yotocho', ka tu tuukultaje' wa jóok'ij. Jach ma' jóok' jach
jumpuli'i. Ma' tu cha'aj mix tak u jóok'ol le chan xi'ipalo', tu yo'olal ma' u ta'akal u
jo'ol tumen le chan xi'ipal beyo'. Tu meentaj bey cuenta beyo' ma' kula'an
mixmáak te' tu yotocho'. Pues mixba'al úuchij. Tumen wa ma'e', pues, míin yaan u
ch'a'abal le chan xi'ipal wa bey ti'o'. Ma', ma' in wojel ba'ax ku meembil ti' beyo'.
Tumen jach ts'o'oka'an u meentik loob ti' le chan chaambal beyo'. Jach ts'o'ok u
nonokjats'tik xan. Ts'o'ok u xi'ixi'kik xan bey u yoot'el u wíinkilal u chan hijo
xano'. Tumen ma' bey xan jach ku deber xan jach kaj nonokjats' xan juntúul chan
angel xan bey xano'. Tumen láayli' xane' óotsil xan. Tumen in wojel jaats'e', yaj
xan. U ja'ats'al máake' yaj, ma' ki'iki' ba'al xani'. Pero mientrase' beyo' ma' u jach
máan xan punto xan u jats', u jats'ik u paalal máak xan.
BERNARDINO: Juum. Tuláakal le mejen paalalo'oba', tu lugar u ja'ats'alo'obe',
kaxtbil ba'al u meyajto'ob. Kaxtbil, ts'aabil castigo ti'obe'. Tumen le úuchben
ka'acho', le kéen faltarnakeche' ti' a mamaj, ti' a papaje', ku k'i'itil bin le bu'ulo' te'
chokoj polvo ka bin a la'amal a ch'íich'ej. Leti' a si'ip'ilo'. Wa ma'e' pues ka la'amal
páak. Pues ti' ta juunal ti' kan a ka'ansabaj te' k'iino', ti' le cástigo beyo'. Tumen
jach u jaajile', le paalale', como todavía líik'il ku meentik máake', fuerte. A siit', a
p'iit, tuláakal. Todavía paal máake'. Jach u jaajile', le paalalo'obo', pues inquieto
jump'éel paal. Tumen, mientras que wa toj yóole', tun bin u crecere', tun bin u
nojochtale', pues traviesotako'ob, locotako'ob beyo'. Pero, jach le ka'acho', tak le
úuchben nukuch máako'ob kin ka'a repetirtik teech ya'ab u téenal beya', ma'ateech
u jats'ik u paalalo'ob, ma' tuláakal. Ba'ax ku meenta'ale' castigarbile' ti' le
meyajo'ob beyo'.
GUADALUPE: Jaaj. Je'ebix a wa'aliko'. Je'ebix le nukuch úuchben nukuch
máako'obo', pues ma'ateech u usartiko'ob chéen ba'al de plástikoso'ob tia'al u
bisiko'ob u yo'och ja'o' bey te' ich kool bey xano'. Leti'obe', kéen xi'iko'obe', ti' le
chúuj, de mejen, ti' yaan u chúujilo'ob xan beya' tia'al u chupik ja'ob u biso'ob xan
u yuk'o'obi'. Tumen beyo', mas xan síis bin xan u ja'il bin xan que túun xan le bin
le botellas de plasticoso'ob, que u botellasil le Pepsi desechable bino', ku chokojtal
bin u ja'il. Le túun le chúuj bino', ma'ateech bin u chokojtal bin u ja'il bin. Síistal
bin ku meentik. Je' tak u máan k'iin bin ti'e', síistak bin ku meentik. Pero leti'
bejla'e', mina'an. Xu'up u semillail le mejen chúujo'obo'. Mina'an. Bejla'e' chéen ti'
plásticos ku bisik u yo'och ja' máake'. Pues, yaan oora', kéen oorachajak a bin a
wuk' jump'íit k'eyeme', leti', ts'o'ok u chokojtal. Ma', ma' con gusto a wuk'ik a
wo'och k'eyemi'. Ts'o'okole', ka'ach úucho' ba'ax yaane' leti' puro k'eyem. Úuchben
nukuch máako'obo' jach u bisik u k'eyemo'ob, ma', yéetel servilleta xan. Bejela'e'
puro Maseca, ti' ku júulch'inbil ti' bolsae', ts'oka'an beyo'. Leti' le k'eyem bin beyo'.
BERNARDINO: Bix a wilik, mas wáaj ma'alob túun le úucho', wa mas ma'alob le
bejela'e'? Bix teeche', bix a wilike' le tiempo beyo'?
GUADALUPE: Pues, teene' le in wilike', mas ma'alob bin le úuchben beyo'. Tumen
le ka'acho' pues ti' molino de mano, de k'ab, ti' ka juch'ik a k'eeyemi', ti', pues ka
bisik. Bejla'e' ma'. Maseca, leti', leti' le bey ku k'eyemtik máak bey ti' ich kool
beyo'.
BERNARDINO: Bix túun a wilik, máakalmáak ichile' ts'o'ok u ma'ak'oltalo'ob, leti'
le xiibo' wa, por ejemplo, leti' le ko'olelo'?
GUADALUPE: Pues leti' le ko'olelo' bey ts'o'ok u ma'ak'óoltalo'ob beyo'. Tumen
ma'ateech u meentiko'ob bey le k'eyemo'. Ma'ateech u usartiko'ob le molino de
mano xano'. Jump'éel parte leti' le ko'olelo'ob ma'ak'óolo'ob. Pero leti'e', wa yaan u
molino, mana'an u molino'obe', pues, lelo' beyo'. Ma'ak'óolo'ob xan. Pero wa
mina'an xan le chan molino de mano xan, tu k'áatik teech k'eyem juntúul máake'.
Pues, báan kan a meent xan? Bix túun xan a juch'ike'? Ni modos ka juch' yéetel
xan tuunich xan kan xan a ts'a xan ti' u bis xan.
BERNARDINO: Ujum. Pues jach u jaajile', le beora', le modernización de vida
wala', pues tu consistir ti' le ko'olel yéetel le xiibo'. Tumen u jaajile', por ejemplo, a
vecese' xan teech ko'olele' deber a exigirtik ti' a wíichame', pues ka u man teech
xan ba'axo'ob u nu'ukul a meyaj. Ma' chéen káaltali'. Ma' chéen xup taak'ini'. Ma'
chéen yaanal ti' ba'ax ba'alo'obi'. Sino ka u chan kaláant jump'íit utia'al u manik
teech le ba'ax k'a'abéet ich najo'. Tumen teeche', le kan oorapajak a meyaje', pues
wa yaane', pues, beora' ts'o'ok a meentika'. Pero wa yaan xan a nu'ukulo'ob juch'ik
a k'eeyem jump'éel molino de mano, mina'an, ma' táan a meyajtike', quiere decire',
pues leti', le señorao', teech bey ma'ak'óolech beyo', tumen ma' a k'áat a meyajti'.
GUADALUPE: Jaan. Bey je'ebix ka wa'aliko'. Tumen leti' ya'abach u formail, yaan
oorae' juntúul máake' chéen kéen píik'ik ti', chéen kéen sáasaak ti'e', mun
tuukultike' wa yaan u janal u mejen paalal, wa yaan u yuk'ul u mejen paalalale'.
Pues leti'e' ku machik u beele', ku bin xan te' ich kool xano'. Pero, mientrase', le
kéen taak, wa tun kíinsa'al tumen wi'ij, le kéen u k'áat u yo'och ti' yatan, wa ma' u
manmaj leti', wa a vecese', yaan oora mina'an, je'ebix tak le ixi'im bey mina'ano'.
Pues bix túun ju meenta'al ba'al u jaante'? Wa yaan oora ku exigirtik teech ka a
ts'aj waaj u jaant, ka tak'ankúunt ba'al u jaant, wa mun taasik teech xan a si'e'. Pues
bix túun xan kan a meentik xan? Óotsil maamatsil ku p'áatal joolnaje', tu máan mol
jolo'och. Tu máan tia'al u tak'ankúuntik ba'al u jaant u yíicham, ku yu'ul tu meyaj.
Tumen wi'ij, chokoj k'iin, tu sen máan tu yóok'ol, wi'ijil, uk'ajil, tu meyaj, tu meyaj
tu k'áaxe'. Pues leti' beyo', ku jan jan kaxtikubaj u mol jolo'oche', ka páatak u
tak'ankúuntik ba'al u jaant tak u mejen paalal xan. Pero ma' bey ku deberi'. Juntúul
xiib xane', u derechoe' u taasik teech leti' si' ta wotoch xan, yéetel jump'íit ixi'im ku
kaxt u taas teech. Tumen le xan lelo', wa tu k'áatik teech u yo'och u taasmaj, teech
ma' a meentik ti'e', pues lelo': u chan jaats'il u paach máak ku kaxtik xan beyo'.
BERNARDINO: Yaan oora bine', le kan ts'o'oksa'ak u beel máake', ku tso'olol u
nu'uk ti'. Chéen ba'axe', pues leti' le ku ya'ala'al ti' le xikin, bey bin xno'oja', te'
xts'íiko' ti' ku jóok'oli' tuláakal le ba'ax ku ya'ala'alo'. Tumen jach u jaajile',
jump'éel ko'olele', le kan u ka'aj tun chan paktik u novio beyo', máasima', ku
ya'ala'al ti'e': -Pues, a wojel wáaj wa táan chan a paktike'? K'a'ana'an a kanik
meyaj. K'a'ana'an a kanik p'o', k'a'ana'an kanik juuch'. K'a'ana'an a kanik a meent
péenkuch, legal, tak jump'éel centímetro piimil le péenkucho', deber a chan kanik.
Tumen beyo', pues ma' u jenjen p'uchikech a wíicham tu k'iinil. Una vez tuláakal a
wojel, tanto, u jeel. Tumen juntúul xch'úupale' deber u yaantal u responsabilidad
leti' yéetel u obligaciones. Bey túun xan jump'éel xiib, k'a'ana'an u yaantal, je'ebix
ka wa'aliko'. Tumen teeche', teeche' a debere' a meyajtik. Pero wa ma' taasa'an
teech u ixi'ime', ma' taasa'an teech u azucar, ma' taasa'an teech u mercanciaile', bix
túun kan a meentej? Le máake', kan taak, a veces tun k'áatik u yo'och. Bix
mina'ane', pues mun béeytal a ts'aik ti' tumen mina'an. U obligación túun xan
jump'éel xiibe', deber u fajartikubaj meyaje' ka páatak u taasik ba'al jaantbil ti'
ichnaj. Y teech xane', pues wa ma' táan a preparartik túun bey xano', a falta xan
beyo'. Tumen ma' táan a meentik le ba'ax ku ya'ala'al ti' máako'. Ma' wáaj bey a
wa'aliki'?
GUADALUPE: Teene', bey in wa'alik, bey in wa'aliko'. Wa u taasmaj teech u
nu'ukulil juntúul xiib, ma' táan a meentik xane', pues lelo'. Leti' le xane', bey kin
wa'alik teech, ku chan kaxtik u jaats'il u paach máako'. Pero, wa ma' u taasmaj,
mix juntúul máak tu taal u obligartech ka meente', ka taak u koko'cha'atech, wa ka
taak u loxech tumen ma' táan a meentik tu yo'och. Mina'an u nu'ukulil xan ti'
tumen mina'an xan teeche', pues bix túun kan a meentej? Wa xan ka láayli' xane',
kan u'uk tun nonokjats'tikech juntúul máak tu k'áatik teech u yo'och, mixba'al u
taasmaj, mix jump'éel peso tak u p'atmaj teech xane', pues yaan tu'ux xane' je' u
béeytal a bin t'aan bejla' xane'. Pues je' u béeytal a bin t'aan xane', ka páatak u
t'a'anal xan bey tu yóotúula' ma' u seguer u meentik teech xan beyo'. Tumen jela'an
wa u taasmaj teech, jela'an. Jela'an jump'éel ba'al wa yaan, wa mina'an xan. Wa tu
taasik teech, ma' táan a meentik xan, de por sí lelo', je'etu'uxak xan yaanale', xan
yaane', je' xan ganar xane'. Wa leti', leti' ma' u taasmaj xan teech xan, chéen tu
ba'ate'eltikech xane', pues lelo'.
Pero yaan oora' xane', u jaajile', yaan ko'olele' ku ya'alike', kex tu
ja'aja'ats'a'al tumen u yíichame', ku ya'alike': -Óotsil, bejla'e' bin in ka'aj in
perdonartej.- Pero wa jaaj ka perdonartik juntéen, pero uláak' juntéene', ma' a
wojele'. Wa leti', je'el u máansik xan teeche', wa ma' tu máansik teech xan. Tumen
ka úuch ti' juntúul le ko'olel xano'. Beyo', ku ya'alik bin xan beya'. Leti', mantats'
tun ja'ats'al tumen u yíichame'. Ku ya'alik túun beya', ku bin bin u taak u jo'ol u
yíichamo'. Ku ya'alik bine': -Óotsil, óotsil,- ki bin. Leti'e', tun ch'a'ik óotsilil ti' u
yíicham. Pero leti'e', mun ch'a'abal óotsilil ti' tumen u yíicham. Je'elo', u ts'ooke',
ka meenta'ab bin ti' beyo', leti'. Tu meentaj u k'a'alal bin u yíicham te' carcel bino',
ka bin bin u ya'ale' ka jóok'sa'ak bin u yíichamo'. Ka jóok', bin u jóok'sa'ab bin u
yíicham bin xano'. Ba'ax! Ma' le ka jóok'sa'ab u yíicham le angelitao', ma' u yojele'
leti', wa leti'e', leti' yaan u kíinsa'al tumen u yíichamo'? Ba'ax! Kíinsa'ab tumen u
yíicham. Ma' úuch ku yúuchuli', míin yaan quince días beora'. Kíinsa'ab tumen u
yíichamo'. Leti', ka revisarta'ab bey ba'ax ucha'an tu sen wíinikila' bey, bix úuchuk
u kíinsa'alo', ya'ab bin tak tu'ux chu'uchuja'an bin tu pu'uch bin yéetel chamal bin.
Tu wíinkilalo'ob bey chu'uchuja'an bin yéetel chamal bin beyo'. Ka ts'o'ok wale',
ka kíinsa'abij tumen u yíicham bino'. Ka'atúul bin u mejen paalal bin tu p'ataj bin
bey ka jkíim bino'. Pues ma' lelo' óotsil mejen angelo'ob, bey. Pues tal veze', wa tu
yilajo'ob bix úuchik u meenta'al ti' u mamao'ob, wa ma' tu yilo'obi'i'. Pero
mientrase', p'áat u mamao'ob beyo'. Leti', mina'an. P'a'at, p'a'ato'ob tumen u
mamao'ob beyo'. Tal vez u papaj xano', ma' táan wáaj a creertik wa yaan u p'áatal
libreil. Pues yaan u bin u mak' u castigoil xan ba'ax tu meentaj ti' u yatan xan
beyo'. Ya que le mejen angelo', xan beyo', ma' wáaj bin u ka'ajo'ob sufriri'?
Mina'an u mama, mina'an u papaj xane'. Pues don sufrir xan ken u meento'ob xan
óotsilo'ob xani'.
BERNARDINO: Jaaj. Ya'ab ba'ax ku yúuchul beyo', jach tu jaajile'. Je'ebix ka
wa'aliko', jach jaaj. Tumen yaane' pues chéen ku bisikubaj de noviazgo beyo'. Ma'
táan u ts'aiko'ob u cuentail de que, tumen u problema máake', yaan problema ti'
jump'éel xch'úupal, jump'éel xi'ipal ichil yotoch antes u ts'o'ok'ol u beelo'ob. Pero
le kan ts'o'okok u beelo'obe', ku ya'alik: -Jan, más ka ts'o'okok in beel. Tumen
beyo', yaan menos problema.- Ma' jaaji'. Le kan ts'o'okok u beele', ku aumentar
más u problema. Ku yaantal más problema todavía, más responsabilidad, más
obligación.
Je'ebix kin ka'a a'aliko', jach u jaajile', deber u tuukultik máak u meyajo'ob
tu beel cada día, ma' u meyajo'ob k'aasi', meyajo'ob tu beele' ti' yo'olal le ba'alo'ob
beyo' ma' u yúuchul. Tumen yaane', jach jun año, seis mesesil u ts'o'okok u beele'
yéetel u yatan wa yéetel yíichame', ku yaantal nojoch problemas ti'obe', ku atrever
u p'atubao'ob. Wa tak jun año, dos años, wa yaan u mejen paalalo'obe', pues máax
kun padecer? Leti' le mejen paalalo'obo'. Pero jach u jaajile', ma' ma'alob le beyo'.
K'a'ana'an u tuukultik u tuukul máak. Ma', ma', táanil, ka jóok'ok máak táanil, ku
tukultiko'ob, ma'alob tuukul máak tia'al a bisik a vida beyo', le lu'umkabila'.
Tumen le yóok'ol le mundo tu'ux yaano'ona', le yóok'ol kaaba', jats'uts ba'al. Pero
k'a'ana'an u kanik máak kuxtal, je'ebix túun ku ya'ala'alo' ich kastelan t'aane'
“respetando unos con los otros”. Jach u jaajile' leti' le ma'alob vidao', a pakláan
respetarkabaj yéetel a wéet wíinikil. Jach u jaajile'. Doña Lupe, teeche' mix wáaj
juntéen bija'an a wíichan bey Angelesa'?
GUADALUPE: Mix juntéen, mix juntéen xi'ik te' Angeles bey ku ya'alalo'. Ku
ya'ala'ale' ti' xan ku náajalta'al bin taak'in xani'. Pero mientrase', ti' xan u tocart xan
u kíinsa'al máak. Ya'abach máak xan ku perdertik u vida xan bey xan, chéen ikil
bin u tuukult u kaxt jump'íit taak'in, bey tia'al u beet jump'íit mas mejori' xan beya',
yéetel u paalal xan beyo'. Ya'ab xan ku perdertik u vida xani'. O sea, le ku logrartik
xan u yokolo'ob xan beyo', pues ku meentik mejoras tu yotocho'ob beyo'. Pues ku
chan ch'a'ik yóol máak xan beyo'. Pero leti', beyo', ma'. Te'elo' u kúuchil xan u
kíinsa'al xan máak xan, u kúuchil xan u náajaltik taak'in máak xan, bey xan.
BERNARDINO: Bix a wilik le Angelesa'? Chéen wáaj te' Angeles ju yaantal u chan
centavo máak, a yaantal vida? Wa tak waye', mun béeytal wa u yaantal teech a
centavo, jach chéen ja'alil Angeles wáaji'?
GUADALUPE: Pues kin wa'alike', míin tak waye' je'el u yaantal teech jump'íit
waye'. Pero beey túun je'ebix ku ya'ala'alo', k'a'abéet a meyaj, a meyatik. K'a'abéet
a k'íilkabtik bey a k'íilkabo' ka páatak u yaantal teech jump'íit. Pues je'ebix tak le
chan iik bey ku pak'ik' máak xan beyo'. Pues wa Dios ku ya'alik teech ku síijik xan
teech beyo', si lelo' u doble xan je' xan u síijik xan teech xan u yaantal xan teech
xane'. Je'ebix le sandía'. Bey ka pak' xan beyo', pero le sandíao', más ma' jach ya'ab
u meeyjulili' que iiko'. Le iiko', mas chan ya'ab u meeyjuli'. Ts'o'okole' mas ko'oj
ku tojoltik teech xan ku ts'o'okole'. Yaan orae', ts'o'oka'an a pulik jump'íit centavo
xan bey o'olalo', pues ka perdertik. Ku k'astale', ts'oka'an xan beyo'. Je' túun le
sandíao', lelo' ma' beyo'. Leti' ken a pak' beyo', tak ma' sáansamal ka jóoyab,
k'a'abéet a jóoyabtik wa bix tak ka rociart beyo', leti' pues ju yaantal xan teech
jump'íite'.
Je' túun le iiko', lelo' óol xan, óol talam xan. Pero mientrase' más le iik
beyo', más u ts'aik teech. Más ya'ab u ts'aik xan teech bey wa ka anak xano'.
Tumen lelo' ya'ab u yich xan beyo', le kéen káajak a konik xane'. Pero yaan oora
xane', le kéen káajak u cosechae' le iiko', pues a cinco pesos ku ma'anal teech, a
diez pesos ku ma'anal teech, a veinte pesos ku ma'anal teech. Báan xan kan a
meent yéetel? Si lelo' jach je' buka'aj iik xane', yaan oora xane', pues, ma' u konik
ma'alob. Ma' u yaantal taak'inil ma'alob. Pero, wa ka lúubuk xan je'ebix tak bey u
máan bey wa chan ma'alob u tojol xano', pues lelo', jumpáak kéen a recuperart xan
bey tak a chan centavo xan bey ka xupik xan beyo'. Je'ebix to'ona', tak meentaj
jump'íit xane', pero láaj jóok' u wi'. Mix jump'éel patalchaji'. Mientrase', wa
t pak'aje', maanbil wal ken meentile'. Tumen jaaj, taan k meentik u meeyjulil, pero
mientrase' leti' tu k'astal xan teeche'. Láayli' xane', mixba'al xan kan a meent xan
beyo'. Ma' patal ka pak' xan beyo' wa k'asa'an xan beyo'. Chéen de masech ka
k'askúunt xan le lu'um tu'ux ken a pak' xano'.
BERNARDINO: Yaan waye'. Le meyaja' je'ebix kin wa'alik teecho', láayli ma'alob le
waya'. Tumen jajal Diose', je'etu'uxe' u bendecirmaj, bey Angeeles, bey waye'.
Tumen jach u jaajile', je'ebix kin wa'alik teecho', ya'ab máak ku bino'ob te'elo'.
Mayormente, algunos ku chan mejorartikubae'. Chéen u yojel u chan kaláant u
centabo, jaaj. Mayormente paalal wíiniko'ob kan xi'iko'obe', le kan sunako'ob,
je'ebix u bino'obe' bey u suuto'ob. Y wa tu logrart u suut, ya'ab u atrever úuchul u
loob ti' te'elo', ts'ok'a'an ti' beyo'. Y wa ma'e', ku bin te'elo' pues ts'u suuktal u
ganartik le dolaro', way, kan taake', pues trabajo le vida. Waye', jump'íit kan a chan
ganartej, tak treinta, veinte, cincuenta, cien pesos jach u ka'analil. Pero tu jaajile',
waye', wa ta kaláantaj, tak cien pesos ka ganartik. Ka xupik cincuenta, ka meent
ahorro cincuentae'. Ju béeytal xan u líik'il máake'. Te' túuno' te' Angeleso', le
máako'ob, ya'ab máak teen ts'o'ok in wilik ts'o'ok u bin, yaan oorae' kan suunake',
ts'o'ok u p'a'atal tumen u yatan. Yaan oorae', kéen suunake' ts'o'ok u destruir,
ts'o'ok u p'a'atal tumen u yatan, tumen u paalal, tumen tuláakal. Y ku machik u
beele'. Ku ka'a bin. Wa ma'e', te'elo' ku yoksikubaj ti' droga. Ti' ku p'áatali', ti' ku
ts'o'okol ti'.
U noj jaajile' mas ma'alob in wilik le waya'. Waye' jach kex humilde, kex
jump'íit, pero, páatij sáaschaj chan ta k'amaj jump'íit chan bendición tu nak' máak,
ta jaantaj ba'al, algo. Ts'o'ok'a'an beyo': ki'imak u yóol máak. Je'ebix xan u béeytal
u yaantal ti' máak beyo', ku doblartik u esfuerzo máake', láayli iguale' bey je'ebix
waye'. Chéen ba'ax túun te'elo', pues je'ebix ku ya'ala'alo', jump'éel kaaj jach táaj
lujoso. Jump'éel kaaj, jump'éel lugar, jump'éel naj jach táaj mejor, jach táaj yaan
na'ati', tuláakale'. Pero le ba'alo' ma', teene' jach u jaajile' in tuukule' ya'ab ba'ax.
Tak juntuúl in hijoe' taak u bin. Pero kin wa'alik ti'e': -Ba'ax ka chéen máan a
meentej? De por sí Jaajal Diose' u bendecirmaj tuláakal lu'um, ma' chéen te'elo',
tak waye'. Láayli' je'el u béeytal u meyaj máake'.
GUADALUPE: Jaaj, beyo'. Je'ebix a wa'aliko', láayli' ju béeytal u meyaj máak xan
waye'. Leti', táaj tuláakal bey ma'alob je'ebix ka wa'aliko' leti'i'. Pero je'ebix in
wa'alik túun teecho', yaan oora wa ka pak'ik bey ku k'astal xan beyo'. Bix túun xan
kan a meentik? Mixba'al xan. Láayli' xan kéen a meentil xan beyo'. Leti', je'ebix
to'on kin wa'alik teech, jach láaj k'aschaj le to'on beyo', leti' jach láaj perderchaj
beyo'. Pues yaan máake' ma'alobchaj u yiikali'. Yaan tu'ux ts'o'ok u pak'ik xan
beya', yaan xane', pues ma'. Kux, teech, ma' wáaj k'aschaj a wíikalo'? Ma' wáaj,
ma'alob wáaj úuch u jóok'ol teech xano'? Wa yaan k'aschaj algunosi'?
BERNARDINO: Ma'. Teene', graciase', ma'alob. Ma' chan p'íit tin meyajto', míin tin
meyajtaj kex docientos setenta cajasi'. Todavía p'áatal teen yaan kex ciento
cincuenta cajas p'áatali'. Ma'alob, ma'alobchaji'. Pero yaan oora le iika', yaan oora
ku wi', yaan oora ku múulixtal, yaan kex xtu' le'i'. Yaan oora ba'alo'ob ku yúuchul
ti', jaaj. Hay veces ku descuidar máak tia'al a kíinsik u mosquitae', u ácarosi', wa
ba'ax beyo'. Pero yaan oorae', suerte xan. Tumen le wi'o', tumen lelo' único ba'al
ma' k ila'aj tu'ux u taali'. Pues in compañeros yaan way ya'abkach productoro'ob ti',
meyajo'ob ti' iika', pues ma' u yilo'obi', ma' u analizarto'obi'.
JORGE: Pues Don Isidro, wa ju páajtal a chan tsikbaltik to'on ba'ax u diferenciail
tia'al le wáayo', wa tia'al le hechicero ku ya'ala'al, yéetel le jmeeno'.
ISIDRO: Tumen le leti' le jaajile', máako'ob, ku ya'ala'ale', je'ex to'ona' ma', ma',
chéen to'one' meen favoro'on ti' k éet cristianoilo'ob. Pero, le máako'ob ku
hechiceroso'obo', leti' le kin wa'alik te'exo' puro magiqueroso'ob. Tumen leti'obe'
ku meentiko'ob le polvo', u ts'aba'al jump'éel polvo tu yo'olal jump'éel ch'úupale'
ku k'askúunsiko'ob. Pues yasque le beetike' kin wa'alike' tu yiknal Diose', ma'
ma'alo'obi'. Tumen le máako'obo', jump'éel máako'ob, jela'an u tuukulo'ob.
Jump'éel máako'ob ku luk'siko'ob u vida cristiano.
Pues yasque le beetik túune' to'one', jaajile', táan k ts'aik tuláakal le
ba'alo'ob bey ts'aako' que tuláakalo'ob. Pero to'one' ma' hechicero'oni'. Le
hechicero'obo', jela'an. Tumen leti'e' magiquero'ob. Láaj magiquero' leti'ob. Je'el u
beetiko'ob teeche' je'el ba'axe'. Je' u taal u burlartecho'ob de noche tuláakale'. Leti'
le máako'ob túun beyo', es que hechicero'ob, tumen u xokmajo'ob u ju'unil. U
xokmajo'ob le magicao'. Je'el ba'ax ka u yóot u beet teecho'obe' yaan u béeytale'.
Tumen leti'obe' u yojelo'ob tuláakal. Ti' yaan le k'aas te'elo', te' tu ju'unilo',
magicao'. Pues yasque láak'e'ex tu jaajile', to'one' ma' táan k meentik k'aas ti' k éet
cristianoil. Lugar k beetik k'aas ti'e', k machik jump'éel medicina wa bix u claseil
k'oja'anil, según bix u claseil k'oja'anil, jaaj. Entonces k machike' k ts'aik ti'e', ku
yutstal. K líik'sik tu ka'atéen. Pero leti'obe' mun líik'siko'ob. Kéen u ts'a'ob le
ba'axo'ob utia'al u binbal yáanal lu'um, le óotsil k éet cristianoilo'. Leti' u
diferenteil le hechiceroso'ob leti'obo'. Tumen to'one', láayli' ku máan u beeto'ob
tuláakal le primicia, que tuláakalo'. Pero leti'obe' hechicero'ob. Leti' le túune',
hechiceroso'obo', leti' yerbatero', hechiceros. Bey ku ya'alik xan te' santa biblia.
Yerbatero, hechicero: ti' ku ya'alik te' Santa Biblia. Pues yasque, je'ex ku ya'alik
túune', le kéen u beeto'ob le k'aaso', leti'obe', Diose', leti'e' ts'u ts'íibtik máaxi'. Ts'u
k'ajóoltik ba'ax maña, ba'ax u tuukul, ba'ax u k'asa'anil u tuukul. Leti'e' ma' bíin
k'a'amako'ob reino Dios, leti'obi'.
Ahora teech, kéen t'aanakech, tu jaajile': -Señor, to'one' áanto'on yéetel
ba'ax k beetik. Áanto'on yéetel k tuukul. Áanto'on. Ts'aj to'on jump'éel tuukul
ma'alob utia'al ka yaanako'on líik'sik k éet cristianoil yéetel le ba'ax k ts'aik u tia'al.
Le ts'aaka' teech kan meentik, ma' to'oni'.- Diose' leti'e' u yojel ba'ax k k'áatik ti'. U
yojel ba'ax k k'áatik ti'e'. Leti' kun meentik le obrao'. Ma' to'on kan k beetik le
obrao', Dios. Tuláakal le obras k líik'sik k éet cristianoilo'obo', sino que Dios. Ti'
Dios k k'ubik tu no'oj u k'abe', ka páatak u beetik le obra yéetel le ba'ax k ts'aik ti'
le k éet lu'umilo'. Pues yasque ki'ichkelem Jaajal Dios, leti'e' u yojel kéen
xolako'on k'áat ti'e', yaan u beetik le obrao'. Ma' to'oni', Dios tu beetaj. Pero
leti'obe' le máaxo'ob, le kin wa'alik teech le hechiceroso'obo', es que mina'an u
tuukulo'ob. K'aas u tuukulo'ob. K'aas u cienciao'ob. Ku luk'siko'ob u vida yéet
cristianoilo'ob. Ma' jach jumpuli', ma' ma'alo'obi'.
To'one' ma' leti' kaansa'an to'oni'. Kaansa'an to'on utia'al k beetik remedios
ti' k éet cristianoil, utia'al k líik'sik. Utia'al ka ka'a líik'ik tu ka'atéen máan. Le kéen
líik'ikeche' amigo, tuláakal le obra beeta'ab ta wóok'lalo', ma' to'on beeti'. Ts'aj
gracias ti' Dios ts'a líik'il tu ka'atéen. Ts'a faltar tu táan a taataj yuum, tumen lelo' k
papaje'ex beet le obrao'. Jaaj táan k beetik. Pero to'one' táan k k'áatóoltik ti'e' ku
beet le obra ta vida ka líikik'e'ex tu ka'atéen. Mixmáak je' u páajtal k k'átik ti'e'
chéen jump'éel k éet lu'umile'. Mun páajtal k k'áatik jump'éel obra ti'. Le yaan te'
gloriao' le ku meentik le bendiciono'. Le kun ts'aik u no'oj a k'ab ta wóok'ol. Le
kun líik'sikech, kex tumen táan k ts'aik lelo', jaaj. Pues Diose' leti'e' beetik le
obrao'. To'one' chéen nomas ka k k'áatik jump'éel obra ti'. Diose' ku beetik u
bendicion, ki'ichkelem jaajal Dios, tu yóok'lal le k'oja'ano'.
Ku ya'alik te'elo', je'ex le máaka', ka ts'o'ok in beele': -Pues, ja'alibe'
doñita,- ken ti', -bin in ka'aj in k'áat jump'éel bendicion tu yóok'lal a esposo, ka
páatak u líik'sa'al tumen Dios. Ka luk'sa'ak le ba'al ti' yéetel le medecinao'.- Ka
jxolajen, ka jo'op' in beetik jump'éel oración: -Señor, beet a bendicion tu yóok'ol le
cuerpo ken in ts'aj le ts'aak ti' leti'a'. Tumen le ts'aaka', yaan ts'aako'ob teech.
Invisible tuláakal. Le ts'aako'ob kin ts'aik xan beorita'a' obrarnen yóok'ol. Ts'a obra
yóok'ol. Ts'a bendicion ti' u yóok'ol ka páatak u luk'ul le ba'ax ucha'an ti' le a hijo.
Tumen láayli' to'one' a hijoso'on. Mix jump'éel persona ma' u hijo Diosi'.-
Pues yasque u jaajile', ki'ichkelem jaajal Diose' u yojel. Es que buka'aj u
habitantesil u hijos yaan! Kex je'e bixak u formail u yuumile'. Ka túun negro, ka
túun je'e bixake', u hijo láayli'. Tumen leti' ts'aamaji te' way lu'umo'. Diose' ku
beetik u bendicion t óok'lale'ex. Pero ma' chika'an k ilike'exi'. Leti' ts'aik to'one'ex
ba'al k jaantej. Leti' ts'aik le muuk'a'. Leti' ts'aik le iik'a', ku ts'aik k tsikbale'ex, ka
a tsikbalte'exe' ba'ax ka wilike'exe', tsikbaltke'ex. Ba'ax ku yúuchul ti' to'one' k
tsikbaltike'ex. Ki'ichelem jaajal Dios ts'aj to'on le respiración ka yaanjijo'one'exo'.
Tumen ka yaanjijo'one'exe' juntúulili' mama, juntúulili' taata, ku ya'alik je'ex le
Santa Biblia. Adan y Eva. Leti' le k papajo' y buka'aj wíinik ts'u yaantal! Buka'aj u
ya'ala'al ti'ob; láaj k'astale'ex ka jaantike'ex u yich le paak'alo'. Ka k'astale'ex, tun
ya'ala'al ti'ob. Pero le k'aaso' ti' yaan tu paach máake', jum. Tun júujulche'tikech.
Le ka taale', ka a'ala'ab ti'obe'; -Chéen tu tusikech le nojoch máako'. Jaante'ex,
ma'alob ba'al.- Le ka tu jaanto'ob le manzanae', ka bin ki'ichelem jaajal Dios,
iliko'ob tu'ux ts'aaba'ano'ob te' lugaro'. Ka ila'abe' u láaj pixlamajubao'ob,
ts'o'okole' avisarta'abo'obe' ma' u jaantiko'ob le manzanao'. Je'elo' ka anji túune',
juntúul xiib, juntúul ko'olel. Bey úuch u yaantal le raza to'one'ex. Tuláakal le raza
anilo'one'exa', tuláakal ti' Adan u taal ti' yéetel Eva. Jump'éel, ka'atúulili', buka'aj
generación yaan beoritase'. Pues yasque le beetik túun k to'one', jaajile', k
tsikbaltik ti' k éet cristianoilo'ob.
Teene' ts'in úuchbental. Ya'ab ba'alo'ob kin wilik ku yúuchla'ajal. Ya'ab
ba'alo'ob kin wilik ba'ax ku beetik jump'éel cristiano, ya'ab ba'alo'ob ma' agradable
utia'al jaajal Diose'. Óoli' bey je'exe' to'one'exe' wa táan… teene' wa tin bin te'
templo, tin criticar tu contra in wéet cristiano, ma' ma'alob ba'al utia'al Jaajal
Diosi'. Ko'one'ex meentik ka yaanak to'one'exe' jump'éel… je'el máaxe' respetarte'.
Pero bejla'e' mina'an lelo'. Jach jumpuli' ts'o'ok u láaj p'áatal mina'an tuláakal le
educaciones bejla'a'. Le úuch ka'acho' yaan educación. Líik'iko'one', yaan
educación to'on. Le beetik teene', kex ka in wu'uy ba'ax ku ya'alik juntúul in wéet
cristianoile', chéen kin che'ejtik ti'. Pues yasque u jats'utsile', ko'one'ex beetik u
bendicion. Ko'one'ex, ko'one'ex beetik u obedecertik le ki'ichkelem Jaajal Dioso'.
Tumen leti' antiko'one'ex tuláakal je'el ti' ba'ax. Le máako'ob beetik le tuláakal le
ba'alo'ob, kin k'áat óoltik; -Señor perdonarto'ob xan yéetel ba'ax ku beetiko'ob
tumen ma' u yojelo'ob wa ba'ax ku beetiko'ob k'aasi'.-
Tumen teene' ma'atech in tocarkinbaj yéetel le ba'alo'ob beyo'. Ma' in
wojele' bix u beeta'al. Ma' in wojele' tuláakal. Pero como leti'ob tun xooko'obe', ku
maniko'ob le ba'alo'. Ku xokiko'obe', ku kaniko'ob tuláakal je'el ba'axe'. Leti'e'
túuno' u sistemail le máako'ob beyo'. Libreil u ka'ajo'ob u meyajo'ob. Leti'ob yéetel
k'aas ku meyajo'ob, ma' yéetel utsi'. Tumen juntúul máake', desde kéen taak
juntúul máake' pues tak le ts'aaka' k'áat u bendicion Dios yóok'ol. Tumen Diose'
leti' kun meentik le obrao', ma' to'oni'. Claro in wa'alik ti' in wéet cristianoil: -Wa
tu yóok'ol le ts'aaka', láak'e'ex, yaan tuláakal máaja'an ti' Diose'.- Pero leti' yéetel u
bendicion, leti', u líik'smaj máako'ob, ch'óopo'ob, u líik'smaj máak paralizado'ob,
juum. U lik'smaj máako'ob… u jaajile', tu ya'alaj Diose': -Xeen te' ja'o', teen a'alik
teech.- Jump'éel ja' beyo', ma', ma' ojela'an bix anil le ja'o'. Ka túuxta'abe'. Ka u
p'o' u yich. -Bix a wilik?- ku ya'ala'al bin ti' tumen ki'ichkelem Jaajal Diose'. -Pues,
este, ma'alob-, ki bin. -Sáasilchaj in wich. Ka sáasilchaj in wiich.- Pero máax
yéetel ku tsikbal, láak'e'ex? Yéetel Dios. Dios leti'e' páajtalil. Leti'e' yaan
bendicion ti', yaan túulakal.
Bey je'ex le meyaj k beetik to'ona', kéen. Le meyaj to'on k beetiko' tuláakal
le meyaj k beetik ti' le utia'al le ch'a' cháako', puro Dios ch'a'chi'itik. Puro Dios
ch'a'chi'itik ka páatak u síik to'on le siijbalo'. Yaan k'iine', jach ts'o'ok u ki' k'u'ubul
le Santa Sopa, le u chan sopail beyo', le ku káajal ja', ja'. Pero bejla'e' kin wilike'
ts'o'ok u p'áatal. Ts'u jelpajal. Bejla'e' ma'atech u na'ata'al. Ts'u tu'ubsa'al.
JORGE: Léeyli' ku taal le máako' u k'áatik wa a beetik jump'éel primicia?
ISIDRO: Yaan.
JORGE: Yaan léeyli'e'?
ISIDRO: Yaan ku wéej taal bejla', yaan ma'atech jach u taali'.
JORGE: Bix ku beeta'al le primiciao'? Bix ku beeta'al le primiciao'?
ISIDRO: Le primiciao', je'ebix to'on bey to'on k ojel chan k'ubaj. Pues le primiciao'
te' bey k'áaxo', ti' ku juntarta'al le kaaxo'obo'. Ku juntarta'al le juuch'o' yéetel sikil.
Le sikilo' kéen péenkuchta'ak le chan waajo', ku ja'ayal tu yich. Ku ts'o'okole', ku
beeta'al túun le jump'éel chan trece u p'éelel, trece u wáalal le waajo'. Cruz ku
ts'a'abal ti' utia'al presentarbil ti' Dios. Pues yasque lelo', le kan presentarta'ak lelo'
utia'al Dios, lelo'. Le kéen ts'o'okok u k'uubil, ts'o'ok tuláakale'. Pues ja'alibe', le
wa yaan tak le u chan taal, u chan u'ulakabile'. Ku t'o'oxol túun le gracia tun
beeta'an u sopailo' ti' tuláakal le u'ulakabilo'ob. Jats'uts. Ma' a wilmaje'ex bix u
beeta'ali'? Ma' a wilmaje'exi'? Pues jats'uts u beeta'al u presentarta'al le primicia ti'
Dioso', jaaj. Jats'uts le primiciao'. Tumen le u presentarta'al ti' Dioso', ku ya'alike':
Tu k'aaba' Dios yéetel Dios mejembiil yéetel Dios Espíritu Santo.
Señor, kin representartik jump'éel santo primicia ta no'oj k'abil. Yaan
jump'éel ok'olóolal ku beetik le hermanoso'ob, tuláakal le máaxo'ob tu
líi'musko'ob. Jump'éel Santo Primicia tu no'oj a k'ab. Kin representatik
ta no'oj k'abil tumen táan ki' ok'olóoltiko'ob le u chan ch'aaj le je'ebix
le ayik'al k'uj.
Le ayik'al k'ujo' jump'éel máak yaan ja' ti'. Ku taasik le ja'o'. Ku ts'aik le
ja'o'. Ku bendecirtik le lu'umo', ka úuchuk le paak'áalo'. Ka yaanak le graciao'.
Láayli mismo le Dioso'. Leti' xan ts'aamajij. Pues ken k'áata'ak túun ti'e', ku
representarta'al túun le primiciao' ti' ki'ichkelem Jaajal Diose'. Entonces, tuláakal
túune', túun ts'a'abal túun ti' aj kanankáakbo'ob. Le aj kanankáakbo'obo', yaan.
Pero bejla'e', ma'atech u reconocerta'al bejla'e'. Le ka'ach úuche', le ku beetiko'ob
bejla'e' yaan u hermano'obo'. Ku meentiko'ob úuchij, pero bejla'e' ts'u
cambiarko'ob beyo'. Cambios yaan ti', cambios yaan ti'. Pues yasque to'one', le ku
yúuchul úucho', leti' láayli' k áalkabansike'.
Le ma' úucha', ka'alakil jump'éel año bejla'e', ku ya'alik teen in hijo;
-Kensa bix kene'ex beetej, papaj. Ts'o'okij, ts'u máan u tiempoil paak'al.- Ka tu
ya'alaj in hijoe': -Bix túun kene'ex meentej?- Tuláakal le waya', túun tuukule',
jump'éel parte ma' oka'ano'ob ti' hermanos, ku taalo'ob ti' in wiknal. -Don Isidro,
bix kik meentej, nojoch máak?- -Ba'ax yéetel?- -Si je'ex le hermano,- ki, -beoritas
ts'ok'a'an junio. Ts'u jóok'ol junio. Báan, mina'an, mixmáak paak'alnak.- Kin
wa'alik ti'obe': -Junio ts'u jóok'ol, ts'ok'a'an, ts'u máan tu k'iin le paak'alo'. In wéet
xiibile'ex,- ken ti', -tak teene' chéen tin tuukultik. To'one' ma' paak'áalnako'oni'.
Pues, máax ts'u paak'áal waye'? Si mixmáak. Pues ko'one'ex.- -Pues taalo'on k
u'uy teech wa je'el u béeytal, k to'one' k chan beetik le primiciao'.- -Wa táan a
tuukultike'ex, je'el u páajtale'.- -Pero si beora láaj junto u nu'ukulo'ob taaliko'on
waye'. Sáamale', wa je'el u béeytale', pues ko'one'ex yéetel.- Je'elo' ka tin t'anaj in
hijoso'ob: -Hijo- ken ti', -prepararta'ak k'u'um. Prepararta'ak sikil. Ts'u taal le
láak'o'obo'. Ko'one'ex ti' jump'éel kajtalil te' xamano'. Ti' bin kun bino'obi'. Ti' kun
úuchuli'. Tumen te'elo' yaan ja'e'. Yaan u páayta'al ja'e'. Yaan ch'e'eni'.
Bueno, ka láaj juntarnajo'obe'. Bin u páakto'ob u nu'ukul ti'. Te'
walakjeaka', ts'u luk'ulo'ob tin wiknale'. Bin tu beeto'ob u páakto'ob u nu'ukulo'ob
tu'ux kun ts'aabil u mesail. Ja'alibe', kin líik'ile', kin wa'alik ti' in hijo: -Ka much
máankech a wa'al teen ti' Pedroe',- ken ti', -ka taak waye', u taas teen triciclo ku
bisen te'elo', tumen mun páajtal in xíimbal.- -Je'elo', ma'alob-. Ka taal, ka taal u
ch'a'en. -Pues ko'ox,- ki, -taalen in ch'a'ech, ko'ox.- Ka bino'on. Ka k'uchene', júum
ku beetik wíiniki'. Ts'o'ok u míista'al, ts'o'ok tuláakal. Ts'u láaj beeta'al le u arcosil.
Ts'u beeta'al u chan nu'ukulo'ob. -Ja'alibe', paalale'ex,- ken ti', -beorita,- ken ti', -tin
wéet taalak saka'. Je'el u chan luuchila'. Ka ts'aike'ex te'elo'. Ku ts'o'okole' k
bine'ex. Tempranoe', tuláakal, ka láaj juntarnake'ex waye'. Temprano xane',- ken
ti', -las cinco u taal u sáastal ka taak ch'a'abilen ka bisa'aken te'elo'.- -Je'elo'
ma'alob, je'elo', jach las cinco.- Chéen ka tin wu'uye' túun k'oop. -Ts'o'ok wáaj a
wajal nojoch máak?- -Ts'o'okij, pero, tin beetik jump'íit ba'al in wuk'ej.- -Ko'ox.
Ti' kan uk'ul tanaje'. Ts'oka'an ba'al uk'bili'.- Je'elo', ka máanene', ka ts'a'ab in
wuk'ule' jáala, ka jbino'on. Le ka k'ucho'one', ocho u túulul señoras ts'u
k'uchulo'obi'. Pero aparte anilo'ob leti'ob. Túun ts'a'abal chokoj ja', táan tuláakal.
Bin u ka'aj kíinsbil le kaaxo'obo', tuláakal. Yaan máax ts'aik úulum, yaan máax
ts'aik kaax. Kin wa'alik ti'obe'; -Le saka'o', láaj preparado. Pues ko'one'ex. In
balbes in mesaa'. Bin in ka'aj in representart le mesa ti' le ki'ichkelem Jaajal Dioso'.
Nika'aj in k'uub le primicia ti' le Ki'ichkelem Jaajal Dioso', utia'al ka k máate'ex le
yaajtsilo'. In ka'aj in láaj baalmes in mesa yéetel u saka'il, yéetel u báalche'.-
Báalche' kun meyaji'. Ma' k'ajóole'ex le báalche'o'?
JORGE: Ma' in k'ajóol. In k'ajóol le u che'ile', pero ma' in k'ajóol bix u preparta'ali'.
ISIDRO: Ku cha'akal. Chakbil u beeta'al yéetel kaab. Entonces, kéen ts'o'okoke',
ma'alob. Wa ka ya'abak a wuk'ike'exe', chéen kan a wile', tan chan bin a
takchalaakil. Jaaj, tumen fuertes láayli'. Pero láayli' leti' u biilal xan utia'al le meyaj
xan beyo'.
Pues ka ts'o'oke'. Ka jo'op' in meyaj, in meyaj teen. Kin meyaj, jach míin…
kin wa'alik ti'obe': -Xiibe'ex,- ken ti', -u jaajile',- ken ti', -mas u ba'al kin wa'al
te'exe'; lep' a wóole'ex wale'. Il le juuch'o'. Wa ts'u láaj júuntare', mejor- ken ti'.
-Láaj meentej, kin láaj bendecirte'- ken ti', -ka páatak a káajsike'ex le péenkucho'.
Jach la una wale' paale'ex, je' k u'uyike'ex ba'ax kun úuchule'-, ken ti', -Dios k'ub
gracia te'ela'-. -Je'elo', ma'alob.- Yasque bey u t'aan wale', beora' kan k ts'áaj ti'a'.-
Beora' jóok'ok juntúuli'. Nojoch píib ba'al beeta'abi. -Jóok'ok u ka'atúul t'ab píibi'.
Le u chuuka'ano'obo', péenkuchnajako'ob.- -Si le péenkucho',- ki - puro le
señorao'ob kun meentiko'. Tun chaakalo'ob. Ts'u láaj kíinsiko'ob le kaaxo'obo'.
Ts'o'ok tuláakal. Tun cha'akal u ki'il beyo'.- Je'elo', le ka ts'o'ok u te'ep'el le waaj
ts'u mu'ukul. Jach las doce ka mu'uk le waajo'. Ku ts'o'okole', ka jo'op' u t'o'oxol
saka' túun, tuláakal beyo'. Chuka'an u yóol le óotsil doña. Le señorae', ki'imak u
yóolo'ob xan tumen ku mentiko'ob le meyaj beya'. Kin wa'alik ti'obe'; -Como bo'oy
teen waye',- ken ti', -como in k'axmaj jump'éel naj te'elo', pues ma' trabajoi'.- Te'
ranchoo' k k'axmaj jump'éel naji, ma'alob.
Pues ti' tu júuyto'ob le k'óolo', tuláakal. Jach la una, chéen ka t u'uyaje';
le'emm!!! Ku kíilbal cháak lak'in, kíilbanaji. -Dios quiera, wa ka ki' taak le Santo
ja' bejla'a', tumen sáamale', paak'áal - kijo'ob. Ki'imak u yóolo'ob ka tu yu'ubo'ob u
tíitikuba. Ay xiib, le ka tu ya'alaj kampuul u titikuba, xki'ichpan ja'. Le múuyalo'
ts'u cambiar. Éek'nake'en. Le kin wa'alik ti'obe': -Mix a chan dudare'ex wale',
xiibe'ex. Ko'one'ex ilik ba'ax kan u beetej.- Chéen ka t ilaj u káajal le iik'o',
jump'éel chan iik' je'e túun ku taal le múuyalo'; yiiiii... Ja'! Santisima! Ka tu káakaj
santo ja', ja'…le tu'ux yaaneno' bey u ja'ila' ku ts'o'okola'. Yaan teen reuma. Kin
wa'alik ti' -Kensaj bix ken in meetej. Mixba'al ti'! Diose' u yojel. Leti' kun ts'aik u
bendicion tin wóok'ol, ma' u yúuchul teen mixba'al.- Ja'alibe', hasta tak le
señorao'ob tu'ux ku júuy k'óolo'ob te' ichil le najo', búulij najo'. -Beya' le ti' le bey
k'a'abéeta', - kijo'ob. Le ka ts'o'ok in láaj k'ubik le sopao', ts'u jáalal le waaj ts'in
k'ubiko'. T'o'oxo'ob túun. Je'e túun ku taal wíinik te' kaaja', ki'imak u yóolo'ob!
Tuláakal le taalo'ob janal k'óolo'; -Je'e diez pesosa', je'e veinte teena'a, je'e treinta
teena'.- Tun júuntartiko'ob taak'in. Ay máak! Ka ts'o'oke', nikikbal u chan
siikbalo'ob. Kin wa'alik ti' le paalalo': -Xiibe'ex,- ken ti', -sáamale' paak'al kene'ex
meentej, Dios bo'otik te'ex. Ta tuukultaj a beetike'ex le meyaja', yasque beoritas
ts'u pulik u bendicion Jaajal Dios. Ts'u ts'aik u bendicion Jaajal Dios. Tu
bendecirtaj to'on le lu'umo'. Walkil sáamala' ich kool yaano'on, táan k paak'al.-
Pero cháak le ba'alo', nojoch máak. Tak yáanal k'áax búuli'. Soj jaltuno'ob,
yíi' chu'uplajij. Le ka sáasil, kin wa'alik ti' in hijo, ka'atúulo'; -Hijo,- ken ti',
-buka'aj le tikin muuk a meentmaje'exo'?- To'one'-, ki, -casi veinte yaale'. Tak t
tikimuktaj koolo'. -Ay xiib, -ki. -Jach ma'alob kun jóok'ol le nala' - ken ti'. -Je'elo'
le veinteako'- ki. -Wa yaan máax ka'atuukule',- ken ti,' -ka láaj pa'ak'ak jumpuli'
bejla'e',- ken ti'. -Je' in bo'otike',- ken ti'. - Je'elo', ma'alob- ka bino'ob. Míin las
diez ka suutnajo'ob. -Sáan ts'o'okok, papaj,- ku ya'alik. -Je'elo' ma'alob.- Ay nojoch
máak! Le kaj ts'o'ok ka ki' líik' le xki'ichpan graciao', ka jóok' le xki'ichpan gracia,
k'áanike'en. Jach parejo líik'ik le graciao'. Leti' yaan beoritasa', don nal.
Ka'aka'ap'éel, óoxóoxp'éel ku ts'aik. Pues leti'e' túun lelo'. Kin wa'alik ti'obe':
-Táan a wilike'exo'? To'one', táan k k'exbesik k tuukule'exe'. Diose', ma' ma'alobi';
uts tu t'aane' ka k seguerte'ex le k tuukule'ex ti' Dios. Il a wile'ex beorita'a yaan
bendicion ti' to'one'ex. Ts'a'ab to'one'ex, siik to'one'ex bendicion.- Tuláakal ki'imak
u yóol.
Je'elo', entonces, le túune' le primiciaso', bey ku beeta'alo'. Ti' Dios ku
k'u'ubul, ma' tu yo'olal wa ba'al. Jaaj, por ejemplo yaan túun k a'alike': -Le juntúul
cruz beya',- ku ya'alik, -ma' agradable u ts'a'abal yóok'ol mesa, tumen contrario
Dios.- Bey u ya'aliko'ob. Pero kin wa'alik ti'e': -Pues, jaajile', ma' to'on beet le
je'elo'. Diose', le ka crusificarta'ab te' che'o', si le che'o' mina'an u t'aan. Chéen u
chan xóot' che' ka beeta'ab u cruzil ka cruisificarta'ab Dios. Pero le Dios, leti'e',
óoli' bey túun le k to'one', jaajile'. Óoli' bey k antaj falta, wa yaan to'on falta, wa
yaan to'on, wa ba'ax ti' presidente, wa ti' gobernadore', yaan u castigartiko'on.
Tuláakal le comisarioso'obo', wa yaan a falta yaan u castigartiko'on. Bey túun anil
ki'ichkelem Diose', crusificarta'abij. Pero ma' u yojel xane' máax béet le ba'axo',
wa k'aas ba'ax tu beeti'. Ma' ku deber u koko'chak'tiko'ob ki'ichkelem jaajal Diosi'.
A despuese' ka tu tuukultaje' máax beet le ba'axo'. Ka jo'op' u yok'tik, leti',
ki'ichkelem jaajal Diose'. Leti' le lojmil le lu'uma' yéetel u ki'ilich k'i'ik'el, kan
yaanjij ma'alobtal le lu'uma'.
Ba'alo'ob tuláakal tu beetaj ki'ichelem jaajal Dios. Tu beetaj le estrellaso'.
Tu beetaj le lunao'. Tu beetaj le k'iin tíich'k'abtiko'one'ex way lu'umkabila'.
Le lunao' láayli' ku sáasilkúunsik to'one'ex way te' lu'umkabila'. Kex
éek'joch'e'enile', kex ts'u yáak'abtale', pero sáasil a máan. Tu beetaj le lu'umo', tu
beetaj le ka'ano'. Yaan wáaj milagros ti' Dios wa mina'an? Tuláakal tu ts'aj.
Tuláakal tu ts'aj Dios. Je'el ba'ax clase ba'alche'ilo'obe', tu láaj p'ataj Dios utia'al le
alimento ti' le lu'um way kabila'. Tu pat'aj k'éek'en, tu p'ataj kaax, tu ts'aj kaax, tu
ts'aj k'éek'en, tu ts'aj wakax. Tu ts'aj tak tsíimin utia'al u meyaj máak, ka bisik le
juntúul a tsiimin, ka ts'aik u kuuche'. Ka taasik ba'al a jaant yéetel. Ka ila'ak
buka'aj milagros ku beetik to'one'ex ki'ichkelem jaajal Dios! Buka'aj milagros tu
beetaj Dios! Pues yasque to'one' ma' táan k beetik le beyo'. Leti'e' je'el u beetike'. U
bendicion leti'. Único ba'axe', k'áat je'e ba'ax ti' Diose'. Ma' chika'an a wilik u
ts'aiki'. Pero yaan u ts'aik teech. Tumen ti' leti' ka k'áatik.
RODRIGO: Don Isidro, in wilmaj yaan jump'éel ba'al u k'aaba' sáastun. Ba'ax túun
le sáastuno'?
ISIDRO: Sáastun? Le ku yila'al ba'axo'ob, ba'axo'ob ku taal u k'iin. Ba'axo'ob ku
taal u yúuchul. Ba'axo'ob ku beeta'al, ba'ax ku taal k'iin ta wóok'ol. Tumen juntúul
máak, ku ya'ala'al bey, ku ya'ala'al jmeenilo', es que leti'e' ts'aja'an xan ti'. Dios
ts'aik le ba'axo'ob beyo'. Ma' chéen ka ts'a'abaki', jaaj. Je' túune', ken taak túun le
máaxo', ka wilik ba'ax k'oja'anil yaan ti' juntúul máak, yaan u ts'a'abal teech a
wilik. Yaan u ts'a'abal teech a wilik tumen Dios.
JORGE: Ma' chéen le tuunich tia'al u beetik a wilik tuláakal le ba'alo'obo'.
ISIDRO: Si Dios ts'aik teech, bendición ts'aik teech. Ma' tumen wa chéen wa ka
taal ka wil a ch'a'ik jump'éel ba'ali', chéen kan a wil. Jump'éel tiempoe', bija'ano'on
te' jump'éel áaktun te'ela'. Kéen k'uchukech te' ichil le áaktuno', jefe, wa ka wila'e',
ya'abach profesoro'ob ts'o'ok k biske', ma' tu xokik le letras yaan te' áaktuno'.
JORGE: Tu'ux banda yaan?
ISIDRO: Te' baanda xk'iinil, te' baanda. U k'aaba' le chan lugaro' Xja'asche'il. Pues
kéen okokech beya', chéen jump'éel bey chan xnóok sajkabe' bey u chan jool tu'ux
kan okol beya'. Pero kéen k'uchukeche', bey je'ex le ichnaja'. Bey a bin ichil tu'ux
yaan le ja'o'. Le kan k'uchukech ti' u joolil u ch'e'enilo', jump'éel chan arco yaan
beya' tu'ux yaan le ja'o'. Yaan jump'éel chan chulub túun ts'a'ani'. Yaan túun
jump'éel chan pila beya'. Ka wilike' chika'an huella u yokolo'obi'. -Pues tu'ux ku
taal le tsíimina'?- ta t'aan. -Bix u yokol le tsíimin te' ka p'o'obok u paach te' chan
pilao'?- Chika'an a wilike'ex u huella u yook cristiano beya'. U huella u yook le
máak ku chéen máan te' joolo'. Bix u jóok'esik le ja'o'? Éek'joch'e'ena', ken. Ma'
siempre que jump'éel saasil yaan ililma bey te'elo'. Lelo' leti' le káakabo'obo' ku
yisinsiko'ob u paach le mejen tsíimino'.
Nojoch áaktun. Je'e wa kin wa'alik ti'obe' yaan juntúul máake': -Je' wáaj a
bisko'one'? -Je'e in bisike'exe'-. Chéen ba'ale', bejla'e' mina'an u bejil. Láaj tsu'uts
le bejo'. Láaj tsu'utsij, láaj ko'ol le bejo', yok'ol le bejo'. Wa ma' ka'ache' si ti' k bin
ch'a' le ja' utia'al le primicias ka'acho'. Nojoch áaktun je'elo'. Te' bey chúumuke'
bey táan bina' ka wilike' jump'éel nojoch mesail. Pero mesa de tuunich, de tuunich.
Ka jbino'on jump'éel tiempo kin wa'alik ti'e'… como in señore', leti' ka'ansmilen ti'
le meyajo', leti' le ts'aako', tin paalil, ma' nojocheni'. Es que bejla'e' je'ex le edad
yaan teena'… ochenta y tres ken in cumplirtej ti' le abril ku taala', ochenta y tres
ken in cumplirtej. Je'ex in wa'alik ti'e', tin paalil ka tu ka'ansen in meent le meyajo'
kin meentmilo'. Kin wa'alik túun ti' tak in señore': -Señor, bix beeta'anil lela'?-
-Ahh, lela' u ch'e'en le nojoch máako'obo'.- Yaan juntúul máak kool leti' le jool le
áaktuno'. Chéen bin ka tu yilaje', táan bin u tuul le buuts' bey tu jool le áaktun
beyo'. Tuul le buuts'o'. Ti' yaan bin te' ich u koolo'. U kolmaj u jool le áaktuno'.
Jach ma' sáame' le ku yilik bine', nakakbal bin cháak. Leti' le ja' taal ch'a'abilo'
ch'a'ab le ja' tumen le yuumtsilo'. Ka jóok'ij, chéen como quiera.
Bejla'e', wa ma'e' jach jin invitarke'ex ka in bise'ex ka wile'ex. Chéen
ba'ale', ma' táan k okol chéen ka oko'oni'. Yaan u bisa'al chan saka'i', te' tu jool le
áaktuno'. Ts'a ki' ets'kúunsik le saka'o', xeen. Mixba'al ju beeta'al teeche'.
JORGE: Wa ma' ta ts'aj le ba'ax…?
ISIDRO: Pues chéen kan a wu'uye', táan a t'a'anal. Táan a t'a'anal te' ich le áaktuno'.
Ka úuch bin ti' le máako'ob le K'iinilo'obo'. Como naats' K'iinil yaan le ba'alo', ka
bin tu yu'ubo'obe'. Ts'u yokolo'ob chúumukil le k'a'abéeto' ka jo'op' u t'a'analo'ob.
Je' túun ku káakik bin u juum tsáab kaano'ob. Tsa'aaa!!! Puro tsáab kaano'ob. -Bix
túun ken k bine'ex jóok'ol? Hermano, yaan túun u yúuchul to'on loob. Ba'ax oko'on
k beetej!- Oko'ob bin u ch'a'ob le ja' u yuk'o'ob ka'acho', pero ma' béeyjijo'obi.
Mun cha'abal chéen okol, chéen ka okokechi'. Nojoch áaktun, u ch'e'en le
yuumtsilo'obo', aj kanan káakabo'ob. Pero yaan máake' mun creertik wa yaan aj
kanan káakabo'obo'. Wa yaan u káakbilo'ob jump'éel lugar, por ejemplo, je'ex le
waya', ka a wa'ale':
Ensej u k'aaba Dios yéetel Dios mejembiil yéetel Dios Espíritu Santo
je'e bakáan juntúul aj kanan káakab, bakáan Sabacche', bakáan le kin
k'ubik, bakáan jump'éel sujuy primicia, bakáan tu no'oj k'ab bakáan
Dios Padre, Dios hijo, Dios Espíritu Santo ti' bakáan kan in péeks
bakáan, le aj kanan káakabo'ob bakáan way bakáan tu aj kanan
káakabil Sabacche', ti' bakáan aj kanan káakbil xiib je'e bakáana',ti' le
bakáan aj kanan káakbil chan x- áaktun bakáan, ti' bakáan xya'ax
áaktun bakáan, kin k'ubik bakáan tu no'oj a k'abe'ex Bakáan ti' bakáan
tu…bakáan te'elo' wa káakab naj káakabo' bakáana'. Kin k'ubik
bakáan jump'éel sujuy primicia bakáan tu no'oj a k'ab bakáan Dios
Padre, Dios Hijo, Dios Espíritu Santo.
Leti' le meyaj k'a'abéet a beetiko'. Ta wu'uyik? Ma'alob? Teeche', leti' le t'aano'
k'a'abéet a beetik. Le kéen in wa'ale':
Tu káakbiiiil Chan Sabacche' te ba'al bin a wu'uyik tu káakabil bakáan
chan Sabacche' […] bey u kiiko'obo' bakáan jump'éel sujuy primicia
bakáan tu no'oj a k'ab bakáan Dios yuumbil.
Máax le Dios yuumbilo'? Es mi cristo; Dios Padre, Dios Hijo, Dios Espíritu Santo.
Leti' lelo'. Ku ya'alik uláak' jump'éel palabrae', ku ya'alik:
Chéen bin, chéen bin, wa bino'ob kúuli', chéen bin, chéen bin wa bin ku
ki' persona bin u chichan […] bakáan xan xail iik'al ku bakáan tu no'oj
k'ab bakáan Dios yuumbil […] wa bin nikin (bin in ka'aj) in péeksik
Bakáane' chichan u tia'alo'ob bakáan u no'oj k'ab bakáan Dios Padre,
aaam, aaam, aaam.
Leti' le primiciaso'ob ku k'u'ubul beyo'. Máax ti' ku t'a'anal? Es mi Dios, Dios
Padre. Leti' le ku k'áatóolta'alo':
Trece waaj tas wa bin […] wa bin u ki' ok'óolta'aj bakáan u chichan
ch'a' bakáan xail k'áak'o'ob bakáan tumen trece hermanoso'ob. Trece
hermanos a bin a […] wa bin ku ki ok'ol óotiko'ob bakáan u chichan
ch'a' wa bakáan xan xail iik'al ku bakáan tu no'oj u k'ab bakáan Dios
yuumbiil, aaae, aaa, aaa.
To'one' táan k ok'olóolal. Táan k meentik le ok'olóolalo' utia'al Dios ka
yaanak u síik to'on u bendicion. U kuxkíinsko'on. U ts'aik to'on ba'al k jaante'.
Jats'uts ka yaanako'one'ex tuukule'ex ti' ki'ichkelem yuum. Jats'uts ka k ts'ae'ex
gracias ti' Dios tumen leti' ts'aik to'one'ex le tséembalo'. Leti' ts'aik to'one'ex le
kuxtalo'. Leti' le ts'aik to'on le janalo'. Kéen sáasake', teeche' mix a wojel ba'ax
preparado k'áata'an. Tumen wa yaan juntúul a xnoojoch, u yojel xan ba'ax mas
k'a'abéet u kan kéen líik'ike' ku jan meetik jump'éel oración -señor, ts'in ki' líik'il.
Teech kan a ki' ts'aj teen jump'íit ba'al tia'al kin alimentarkinbaj; padre, kin ts'aik
teech u graciasil, yéetel u ya'abal, ya'abal Dios bo'otikil, ti' teech kuxkíinsko'on,
juum-. Tumen to'one' bey in wanil ka'ach yéetel in animas in familia. Animas in
familia tu kanaj, tu kanaj. Kéen ya'al in líik'il teene', kin meentik jump'éel oración:
-Señor, ts'in ki' líik'il. Beoritasa' nika'ajen ki' meyaj. Teech kan a ki' ts'a teen
jump'éel bendicion ta no'oj k'abil. Ka yaanak in ki' meyaj yéetel tranquilo jump'éel
vida, jump'éel ki'imak óolal. Ka ka'a suunaken way tin najile', in yuum. Mixmáak
uláak' ju páajtal in k'áatik teech nomas que persona. Jump'éel cristiano, le kan ya'al
u líik'il, ka xi'ik te' k'óobeno', leti'e', ku jáan meentik oración: -Yuum, in ka'aj in
preparart jump'íit ba'al u jaantej. U k'ab a paale' ku ki' bin te' k'áaxa'. Bendecirtej
xan, ts'a jump'éel bendicion tu yóok'ol ka ki' suunak yéetel ya'ab ba'al uts. Mu
yúuchul mix jump'éel desgracia ti'. Mu yúuchul loob ti'.- Tu kanaj le animas, juum,
u'uy a wuye'ex bix tuláakal le meyajo'obo'. Puro bey le meyajo'. Bey le
ok'olóolalo'.
JORGE: Pero le k'aayo' ka beetik, chéen utia'al le primiciao'? Wa a wojel uláak'
k'aay utia'al uláak' ba'ale', utia'al uláak' primicia, uláak' primicia. Wa yaan a k'ubik
le uláak' le ba'al, le ba'alo'ob ta lograte'ex te' koolo'?
ISIDRO: Aah, tuláakal, tuláakal le je'elo' yaan a k'ubik ti' Diose', u yuumil. Diose' u
yojel ba'ax kan a k'ub ti'. U yojel ba'ax kan a k'áat ti' xan. Kan a representar ti'
tuláakal le tuukulo'obo', Yaan a representarik ti'. Tumen Diose', ka presentartik ti'e'
es que máax ka ok'olóoltik. Ba'ax ka tukultik, ba'ax…-ki'imak óole' ka
bendecirtiko'one' Señor. Tuláakal le ba'alo' bey ku ts'a'abal te' yóok'ol le meesao'
yaan a representartik ti' Dios. -Ta ts'aj to'on hijo, Dios bo'otik teech. Ta síiaj to'on
ba'al ka k jaant bejla'e', Dios bo'otik teech. Beora' in ka'aj in k'ub teech, in ka'aj in
representart teeche, ba'ax ta síiaj ti' teen. Bin in ka'aj in ts'a a wojéelte ba'ax t
k'amaj ta no'oj k'abil. Leti' le k'a'abéet ts'aik teecho', juum. Tak le tuláakal lela',
lela' tu ts'aj teech a paalilo'ob. Tu líik' muk'to'ob ti' le primica beora' k
representartik teecha'.- Ka láaj k'ubik u personao' ti' Dios, wa Pedro, wa Juan, wa
José, wa tuláakal. Yaan a k'ubik u k'aaba' ti' yéetel u apellido. Diose' u yojel
máaxo'ob k'a'ajsej. U yojel máaxo'ob k'áatik le bendiciono', tuláakal. Ma' chéen
ko'ox ka jáan beet jump'éel meyaj wa ma' ta k'ubik le persona. Wa ma' ta k'ubik le
persona, ma' a wojeli'. Mixba'al k'u'ub ti' Dios. K'a'abéet jach a wojel. Jach
inteligente yéetel meyaj tuláakal. K'a'abéet a k'ubik le personaso' yéetel u apellido
ti' Dios. Diose' ku k'amike'. Es que u yojel máaxe'. Le kéen u bendecirt le lu'um
tu'ux ku meyaje' cristiano, es que yaan u bendecirtik Dios tumen u yojel máaxo'ob.
Juntúul u hijo k'áat le bendicion, k'áatiko'ob le bendiciono'. Ku yok'oltiko'ob le
bendiciono'.
JORGE: Pero, yaan u k'aayil, yaan u k'aayil?
ISIDRO: Lelo' ma', chéen xokchi'ita'al. Chéen u xokchi'ita'al. Le k'aayo' leti' le tin
beetaj xan.
JORGE: Pero le k'aayo'ob ta beetaj, utia'al a k'áatik le bendiciono'?
ISIDRO: Tia'al in k'áatik le bendiciono'. Ma' táan a wu'uyik buka'aj jats'utsil?
Waye' tu káakabe' Sabacche' yaano'on:
Tu kakbiili' chan Sabacche' wa bin a […] tu kakbi' chan Sabacche' wa
bin ku ki' ok'om óoltaj bakáan u chichan ch'a' wa bakáan chan x-ail ta
k'uj, trece hermanoso'ob wa bin […] táan bin u ki' ok'om óoltiko'ob
bakáan xan u ts'a bakáan chan x-aayk'al tu bakáan tu no'oj u k'ab
bakáan dios yuumbil, aaa, aaa, aaa.
Ma' no'oja'ani'? U'uy a wu'uy, tun yok'ol lela', tun yok'ol lela'. Pues le kéen
u ts'o'okole', kin láaj representartik u apellido tia'al le k'uj tia'al le trece jump'éel
waaj le kin wa'alik teecho'. Te' kun k'ukbil le apellidoso', túuno', u ts'ook túuno'.
U'uy a wu'uyej, wa Juan, wa Pedro, wa José, u apellidoe' tu láaj, láaj, láaj
representarto'ob ti' Dios. Láaj xolokbalo'ob xan tu paach le chan meesa tu'ux ku
yúuchul le meyajo'. Ma' chéen wa'alakbalo'obi', láaj xoltal, tuláakal. Bey le
meyajo', beyo'. Leti' le meyajo'ob beyo'. Leti' kin k'ubik te'ex beyo'. Lete' kin
tsikbaltik te'exo', a wu'uye'ex tuláakal.
JUDITH: Teene' in k'aaba', teene' Judith Elizabeth. Teen kin tsikbal bix úuchik in
wokol ti' escuela Cobay. Ka káaje' difícil in wilik tumen todavía ma' in wojel bix
aniki'. Pero bejla'e' tin wilik jump'íit... junjump'íitile' túun jóok'ol teen ma'alobil.
Yaan in amigos, in amigas ts'in kaxtik. Ma'alob in bisikinbaj yéetelo'ob. Uts u
modoso'ob tin wéetel.
JORGE: Kux túun a wilik jela'an le vida weya' yéetel le Timulo'?
JUDITH: Le vida way Peto jach diferente je'ex Timulo'. Ya'ab, ya'ab ba'alo'ob, bix
u forma u t'aano'ob, u vestirkuba'ob, u comportarkuba'ob. Diferente, ma' iguali'.
Ya'ab u diferenciail yaan.
JORGE: Kux teech, ba'ax le diferencia ka wilik?
JUDITH: Ah! Tumen waye' le xch'úupalalo'obo', leti'obe' ku vestirkubao'ob, bey ku
takiko'ob u short kóomtak, pantalón. En cambio Timule' ma' beyo'. Lelo', falda,
blusa juntúul k'abilo'ob. Oora waye', ma'.
JORGE: Kux túun ma' ta bin ich kool beyo', wa ka bin?
JUDITH: Ah, waye' ma', waye'…
JORGE: Pero, te' Timulo', ken suutnakech te' escuela.
JUDITH: Ah! Le kéen suutnaken, kéen k'uuchuken tin wotoche', kin janal. Ku
ts'o'okole', kin descansar jump'éel oora. Ts'o'okole' wa yaan in tarea, ken in meent
in tarea. Pero wa yaan teen examene', ken estudiar utia'al in examen.
JORGE: Kux túun a amigos te' Timulo', láayli' ka máan yéetelo'ob?
JUDITH: Ah! Lelo' igual je'ex anik úuche' bey tak bejla'e'. Ma'alob in biskinbaj
yéetelo'ob, pero ts'in kaxtik uláak' xan waye'.
JORGE: Bix túun a amigos te' Cobayo' yaan teechi'?
JUDITH: Yaan pero ma' ya'abi'. Yaan, pero ma' ya'abi'. Chéen ka'atúul… ma'alob,
ma'alob u bisikubao'ob tin wéetel. T'an… kex yaane' ku ya'aliko'obe' mas... bix jin
wa'alik teeche'? Kin explicartika', mas ku yu'ubikuba. Mas ku yu'ubikuba mas
yaan taak'in. Ku yu'ubik bix ku mas… tumene', tumene' despreciartik le óotsilo'ob,
je'ex u taalo'ob bey je'ex tu'ux in taal teen chéen ti' kajtalila'. Ya'ab jach ku
despreciatiko'ob máaki', pero ya'abe' ma' beyo'. Ya'abe' mun interesar ti'e' wa yaan
teech taak'in, wa mina'an.
JORGE: Kux túun le uláak' xi'ipalalo'ob le ku xook te' Cobayo', ku t'aan maaya
xan, wa yaan…
JUDITH: Yaane', kéen u yu'ubik in t'aan, tin t'aan yéetel in amigas te' maayaila', ku
ya'aliko'obe' ma' k t'aan bin maya bin. Tumen u ya'ala'al bine' jach k'áaxil
k'éek'eno'on bin. Ba'ax kin wa'alik ti'obe', mix juntéen debe de ser ek su'ublaktal ti'
k maaya, utia'al k t'aan maaya. Ma' wáaj táan a wilik to'one' ti' síijo'on. Desde ka
síijen, maaya k a'alik. Ya'abe', ya'ab burlarko'oni'. Ku ya'alik to'on ba'al, tumen k
t'aan maaya. Pero teen tin parte báan in k'áat ti'e'. Ti' tak escuela kin t'aan maaya,
kin t'aan xan españoli'.
JORGE: Bix túun, yaan xi'ipal, wa yaan xch'úupal ka bisiskabaj yéetel ku t'aan
maaya?
JUDITH: Yaan, juntúul ku taal Tahdziui' beyo', maaya xan u t'aan. Kin t'aan yéetel
leti' beyo'. Maaya k tsikbal yéetel. Chéen ken in wile' tu láaj pajkeno'ob. Tumen tu
yiliko'ono'ob táan k maaya to'on. Jach ti' in salone' mixba'al ku ya'aliko'ob teen.
Yaan oora utia'al k jóok'ol descansoe', ku ya'aliko'ob wa ba'ax bey u t'a'anal
maayao'.
JORGE: Kux túun le maestroo' ba'ax ku ya'alik?
JUDITH: Le maestroo' ma'atech u ya'alik to'on mixba'al. Leti'ob, wa yaan k'iin u
burlako'ono'ob ek compañeroso'ob beyo', leti'e' ma'atech u yu'ubik, mina'ani'…
JORGE: Ma' tu yu'ubiko'ob, eeeh...
JUDITH: Tu burlarkeno'ob, ma'atech u yu'ubik le profesor tun burlarko'ono'obo'.
JORGE: Bix a wilik le secundaria ta jóok'o'? Bix a wilik a compañeros te'
secundaria?
JUDITH: Jaa, in compañeroso'obe' lelo', jach tuláakalo'obe' tin bisajinbaj
yéetelo'ob. Ma'alob uts modoso'ob. Ma'atech u ya'aliko'ob ba'al ti' teen, mixba'al.
Bix jin wa'alik teeche', jach in amigoso'ob beyo'.
WENDY: Máax mas ka bisikabaj?
JUDITH: Yéetel Wendy, Alba, Marbella, Norma. Ya'ab in amigaso'ob beyo'. Túun
mas k amigas que amigos, casi lelo' ma' anchaj teeni'.
JORGE: Ba'ax ka tsikbal yéetelo'ob, yéetel a amigas te' Timulo?
JUDITH: Yaan oora kéen jo'ok'oko'one' k tsikbaltik bix…ba'ax kin tsikbaltik
yéetelo'ob? Kéen jóok'oken, luk'uken wey kéen xi'ikeno'? Kin tsikbaltik ti'obe' es
que jach diferente le escuela te'ela'. Ma' igual je'ex le te'elo', kin wa'alik ti'obe'. Kin
animarko'ob. Yaan oora kin wa'alik ti'obe': -Okene'exi' ka a wile'ex,- ken ti'.
-Te'elo' ya'ab ba'al jela'ani',- ken ti'. -Pero mas ya'ab xan ba'al je' a kanike'- ken
ti'ob.
JORGE: Kux teech yaan a seguer estudiar kéen ts'o'okech te' Cobayo'?
JUDITH: Wa kin ts'o'oks le Cobayo', míin yaan wale'.
JORGE: Ba'ax ka tuklik a xokik?
JUDITH: Lelo', mas u jaajile', lelo' ma' in tuukulti'.
JORGE: Todavía ma' a wojel ba'ax.
JUDITH: Ma' in wojeli'.
JORGE: Pero, ba'ax a uts ta wich beyo'? Maestra wa ba'axi', contador?
JUDITH: Teene' uts tin wichi' le maestrailo', contador. Leti' le ka'ap'éel je'el jats'uts
in wilik beyo'. U maasilo' jats'utstak xan pero, ma' bey je'ex le je'e beyo'
ka'ap'éelo'.
JORGE: Ba'ax uláak' a k'áat a tsikbalt teen?
WENDY: Bix u meyajta'al le iike'?
JORGE: Ka bin te' ich kool, ba'ax meyaj ka beetik te' ich kool?
JUDITH: Kéen xi'iken ich koole' ka tu diail jóoya' beyo'. Kéen k'uchuko'one' k
júupul jóoya' ek suut. Je'elo' ti' u káajal túun ts'u káajal le t'ok iikilo'. Pues utia'al
túun ts'o'ok u káajal le t'ok iikilo', pues ka k bin t'ok iik. K t'okik le iiko', ku bo'otal
xan. K náajaltik jump'íit taak'in xan. Teene', teene' le in bin ich koolo'. Teene'
jats'uts in wilik. Jats'uts' in wilik in bin ich kool. Tumen, tumen ma'..., bix jin
wa'alik te'ex...
JORGE: Mas ku chan divertirkech.
JUDITH: Jaaj ku divertir. Ts'o'okole', táan k bin yéetel in amigoso'ob beyo'. In
amigaso'ob beyo', táan k tsikbal yéetelo'ob beyo'. In tia'al teene', kin divetirkinbaj
pero tin ganartik xan jump'íit taak'ini'.
WENDY: Ba'ax ka beetik yéetel le taak'ino'?
JUDITH: Yéetel le taak'ino' kin náajaltik beyo', kin manik in nooki'. In wo'och, wa
ba'ax kin jaantik, mases chéen le je'el beyo'. Mixba'al uláak' ba'ax kin maniki'.
JORGE: Kux túun yéetel xWendy, ba'ax ka tsikbal yéetele'?
JUDITH: Ah! Lelo', yéetel xWendy ya'ab ba'ax kin k'áatik ti'. Bix u bisikubaj
yéetel u amigos, wa yaan u novioo'.
WENDY: Bix úuchaj, ka'a a'al teen bix úuchaj a wilik u beeta'al le señoritae'? Bix u
káajal, bix u ts'o'okol?
JUDITH: Tuláakal ken in wa'ale'? Lelo' ka meenta'abe' Señorita Primavera tin xook
te' secundariao'. Teene' jats'uts tin wilik teen beyo'. Tumen yáax u meenta'al
jump'éel festejo beyo'. Mix juntéen meenta'ak. Jats'uts tin wilaj bix úuchak u
organizarta'al tumen le maestrao'. Bix úuchak k ensayartik, bix úuchak… pues ma'
chan jóok' to'on wal tu beele', pero, tak divertirtikbai'. Je'ex u ya'alik le maestrao',
u importanteile' leti'e' k divertirtikbaj. Teen tin wilaje' jats'uts.